) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 3.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 5. Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 6. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
7.
Kxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud pension, töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Kohtu andmetel ei ole võlgnik tööga hõivatud olnud. Võlgnikul on määratud raske puue (seda juba menetluse algusest) ning puuduv töövõime, menetluse alguses oli võlgnik osaliselt töövõimetu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida. Võlgniku tervislik seisund on olnud selline, mis piirab oluliselt töö tegemise ning selle leidmise võimalusi. 8.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning 3 vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik poleks usaldusisikule vajalikku teavet andnud. Kohtule on esitanud aruandeid tähtaegselt (isegi varem), aruannetele on lisatud konto väljavõtted. Kohtul on olnud võimalik võtta võlgniku ning usaldusisikuga ühendust. 8.3. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (
lg-d 3-5) Võlgniku sissetulekud ei ole olnud arestitavad, kuid võlgnik on pidanud võimalikuks eraldada summasid oma mittearestitavast sissetulekust. Menetluse jooksul on võlausaldajate nõudeid rahuldatud 579,98 euro ulatuses. 8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi. 10.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et esinevad alused menetluse pikendamiseks. Menetluse pikendamine on põhjendatud sel juhul kui näha oleks võlgniku olukorra paranemist, mis käesoleval ajal on ebatõenäoline (puuduv töövõime, raske puue). Kohus märgib, et hinnates võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse kestel, s.h.
lg.1 märgitud kohustuse täitmist, tuleb arvestada lisaks isikul töövõime puudumisele ka olustikku, milles võlgnik elab. Võlgnik elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxx talus, kus lähikonnas puuduvad aktiivne tööstus või tootmine, transpordiühendus võimalike tööandjate juurde on väheseid võimalusi jättev. See olustik kogumis tähendab, et realistlikud võimalused võlgnikul osaleda tulutoovas tegevuses on väga vähesed. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Axxxx Kxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Axxxx Kxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud 4 kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Axxxx Kxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kxxxxx Kxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.