) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2 2-20-8877 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja on hagi kirjalikult õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Seega tuleb poolte kaasomandi kinnisasja (registriosa nr 558835 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond) suhtes lõpetada selliselt, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võõrandamisel saadud raha tuleb jagada poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osadele ehk võrdselt 1/2 osades. 25.06.2020.a määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus kandis hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale kinnistu mõttelisele osale eelmärke hageja kasuks tsiviilasjas 2-20-8877 esitatud kaasomandi lõpetamise nõude tagamiseks ning märkuse järgmise sisuga: Tsiviilasjas nr 2-20-8877 on UxxxxLxxxxxx esitanud Kxxxxx Mxxxxxxxx vastu nõude xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hagi tagamise eesmärk oli tagada kaasomandi lõpetamise nõuet ning lihtsustada kohtulahendi täitmist. Kohus leiab, et kuna kostja on hagi õigeks võtnud ning sellest tulenevalt on kohus hagi rahuldanud, ei ole lahendi täitmise tagamine vajalik. Poolte vahel puudub vaidlus kaasomandi lõpetamise ja selle viisi suhtes. Kohtulahend on jõustumisel sundtäidetav. Kohtu hinnangul tuleb hagi tagamine tühistada käesoleva otsuse jõustumisel. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuna kohus rahuldas hagi, peaks menetluskulud jätma kostja kanda. Kostja võttis üsna menetluse alguses hagi õigeks. Hagi õigeksvõtt annaks aluse jätta menetluskulud omakorda hageja kanda vastavalt
Kohtu hinnangul tuleb käesolevalt kohaldada menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, eelkõige
lg-t 4 (
kommenteeritud väljaanne I, lk 795 p 3.5 d).
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võrreldes
lg-ga 1 võimaldab
Arvestades poolte käitumist nii enne kohtumenetlust kui menetluse ajal ning lähtudes eelviidatud
lg 4 sätestatud menetluskulude üldise õiglase jaotamise põhimõttest, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lisaks eelpool toodule arvestab kohus ka sellega, et kostja oleks ilmselt nõustunud kaasomandi lõpetamisega enne kohtumenetlust, kui hageja oleks oma eesmärke ja jagamise viisi parmini selgitanud ning mitte ajanud kostjat segasusse kinnisasja hinna määramise küsimuses. Kohus leiab, et kostja ei andnud põhjust hagi esitamiseks, vähemalt mitte koheselt. Kuigi kompromisspakkumises hageja lubas läbirääkimiste nurjumisel kohtusse pöörduda, esitas ta hagi ilma sisulisi läbirääkimisi pidamata. Kohus leiab, et ebaõiglane oleks jätta menetluskulud kostja kanda, sest kostja ei andnud alust hagi esitamiseks. Menetluskulusid pole võimalik jätta ka hageja kanda, sest kostja ei võtnud hagi kohe õigeks. Samas on kostja algusest peale olnud nõus kaasomandi lõpetamisega, segadus on olnud vaid selle viisi osas. Kõike eeltoodust arvesse võttes jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ 3 2-20-8877 Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.