← Eesti

2-19-19467/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19467 Tsiviilasi FF avaldus kohtu nõusoleku saamiseks QQ nimel tehingu tegemiseks Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik QQ määruskaebus Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus Avaldaja FF (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Puudutatud isik QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Kohalik omavalitsus Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a määrus osas, millega maakohus määras, et liisingueseme müügist saadud tulust tuleks enne selle kaaspärijate vahel jagamist maha arvata YY kulud 1312,75 eurot.
  7. Täiendada Harju Maakohtu
  8. mai
  9. a määruse resolutsiooni p-i 3 lausega, et kui liisingueseme omandaja võtab YY-lt AS-ga SEB Liising sõlmitud liisingulepingust nr 201739363 tulenevad kohustused üle (s.o tasumata liisingujäägi maksmise kohustus), siis peab YY hüvitama üleantavate kohustuste summast poole QQ-le.
  10. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
  11. Parandada maakohtu
  12. mai
  13. a määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud ekslik sõnakasutus, kus maakohus on nimetanud YY „kohustusi“ „nõueteks“ ning asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud sõnad „nõue“ sõnaga „kohustus“.
  14. Jätta lapsele määratud esindaja kulu riigi kanda. Jätta ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
  15. Määruse kehtiv resolutsioon 6.
  16. Rahuldada osaliselt FF avaldus. 6.
  17. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM (isikukood MMMMMMMMM) kaaspärija nimel YY-ga (isikukood YYYYYYYYYY) pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks selliselt, et QQ ainuomandisse jääksid: 6.2.
  18. Tallinnas Haabersti linnaosas ÕÕÕ asuv korteriomand (registriosa number ÕÕÕÕÕÕÕ); 6.2.
  19. AS-i SEB Pank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuvad rahalised vahendid; 6.2.
  20. Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (reg.kood 14306553) pensionikontol nr KKKKKKKKKKKKK olevad 6380,462 Luminor A Pensionifond osakut. YY ainuomandisse jääksid alljärgnevad varad ja kohustused: 6.2.
  21. AS-ga SEB Liising sõlmitud liisingulepingust nr 201739363 tulenev kohustus; 6.2.
  22. AS-ga SEB Pank 05.06.2015 sõlmitud hüpoteeklaenu lepingust nr 2015014062 tulenev kohustus; 6.2.
  23. AS-ga SEB Pank 07.06.2002 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi lepingust nr A020010078 tulenevad kohustused; 6.2.
  24. AS-ga Tele2 Eesti sõlmitud lepingust tulenevad kohustused; 6.2.
  25. Korteriomand asukohaga Tallinnas, VVV (registriosa number VVVVVVV). 6.
  26. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM (isikukood MMMMMMMMM) kaaspärija nimel AS SEB Liising (registrikood 10004252) sõlmitud liisingulepingu nr 201739363 lõpetamiseks ja liisinguesemeks oleva PEUGEOT 3008 reg.nr LLLLLL võõrandamiseks (sh väljaostuõiguse võõrandamiseks kolmandale isikule) ja saadud tulu kaaspärijate vahel võrdselt jagamiseks, millest on eelnevalt maha arvestatud tekkinud müügikulud. Kui liisingueseme või selle väljaostuõiguse omandaja võtab YY-lt AS-ga SEB Liising sõlmitud liisingulepingust nr 201739363 tulenevad kohustused üle (s.o tasumata liisingumaksete maksmise kohustus), peab YY hüvitama üleantavate kohustuste summast poole QQ-le. 6.
  27. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM (isikukood MMMMMMMMM) kaaspärija nimel tahteavalduse esitamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga ÕÕÕÕÕÕÕ II jakku kantud ühisomanike QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood YYYYYYYYYY) kustutamiseks ja uue omaniku QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) sissekandmiseks ja nõusolek tahteavalduse esitamiseks sama registriosa III jakku kantud hüpoteegi summas 31 600 eurot AS SEB Pank kasuks kustutamiseks või kandmiseks QQ nimele. 6.
  28. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM (isikukood MMMMMMMMM) kaaspärija nimel tahteavalduse esitamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga VVVVVVV II jakku kantud ühisomanike QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood YYYYYYYYYY) kustutamiseks ja uue omaniku YY (isikukood YYYYYYYYYY) sissekandmiseks. 6.
  29. Anda FF-le nõusolek alaealise QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) kui MM (isikukood MMMMMMMMM) kaaspärija nimel tahteavalduse esitamiseks Nasdaq CSD SE Eesti filiaali (reg.kood 14306553) pensionikontol nr KKKKKKKKKKKKK olevate Luminor A Pensionifondi kõigi osakute tagasivõtmiseks ja sularahas väljamaksmiseks QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) nimele avatud pangakontole. 6.
  30. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Edasikaebamise kord 2

(8)Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS
  1. FF (avaldaja) esitas
  2. detsembril 2019 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse QQ (puudutatud isik I, laps) nimel tehingute tegemiseks. Avaldaja väitel suri puudutatud isiku I isa MM (pärandaja)
  3. juulil
  4. Pärimistunnistuse kohaselt on pärandaja pärijateks puudutatud isik I ja YY (puudutatud isik II, abikaasa). Pärandvara suhtes on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus läbi viinud inventuuri seisuga
  5. oktoober
  6. Avaldaja ning puudutatud isik II sõlmisid
  7. detsembril 2019 pärandvara jagamise kokkuleppe. Avaldaja taotleb kohtult puudutatud isiku I seadusliku esindajana pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks nõusolekut. Avaldaja palus kohtult nõusolekut lapse nimel ka tulevikus tehingute tegemiseks kuni puudutatud isiku I täisealiseks saamiseni.
  8. Avaldaja esitas kohtule
  9. märtsil 2020 avalduse täienduse. Pärandvara jagamise kokkuleppe kohaselt jääksid puudutatud isiku II ainuomandisse järgmised kohustused ja varad: - AS SEB Liising liisingulepingust nr 201739363 tulenev nõue seisuga
  10. juuli 2019 14 875,30 eurot. Puudutatud isik II on seisuga
  11. detsember 2019 liisingufirmale maksnud kokku 1312,75 eurot, s.o 1307,60 eurot võla tasumiseks ja
  12. veebruaril 2020 kindlustusmakse 5,15 eurot; - AS SEB Pank hüpoteeklaenu lepingust nr 2015014062 tulenev nõue seisuga
  13. juuli 2019 summas 15 775,97 eurot; - AS SEB Pank püsimaksega krediitkaardi lepingust nr A020010078 tulenevad nõuded. Krediitkaart on suletud ja selle võlgnevuse kustutamiseks tasus puudutatud isik II 225,22 eurot; - AS Tele2 Eesti lepingust tulenevad nõuded. Pärandaja number on suletud ja puudutatud isik II tasus kõik arved summas 153,96 eurot; - korteriomand VVV, Tallinn (registriosa nr VVVVVVV). Korteriomandi hinnanguline väärtus on
  14. novembri 2019 seisuga 90 000 eurot. Puudutatud isik I ainuomandisse jääksid järgmised varad: - korteriomand ÕÕÕ Tallinn (registriosa nr ÕÕÕÕÕÕÕ). Korteriomandi hinnanguline väärtus on
  15. novembri 2019 seisuga 50 000 eurot; - AS SEB Pank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuvad rahalised vahendid, mille saldo seisuga
  16. juuli 2019 oli 6,08 eurot; - Nasdaq CSD SE Eesti filiaali pensionikontol nr KKKKKKKKKKKKK olevad 6380,462 Luminor A Pensionifond osakut. Saldo seisuga
  17. august 2019 on 7729,36 eurot. Avaldaja palus kohtul: 3
(8)- anda avaldajale nõusolek või tuvastada nõusolekuks vajaduse puudumine puudutatud isiku I kui kaaspärija nimel liisingulepingu nr 201739363 lõpetamiseks ja liisingueseme PEUGEOT 3008 (registreerimisnumber LLLLLL, edaspidi liisinguese) võõrandamiseks (sh väljaostuõiguse võõrandamiseks kolmandale isikule) ja saadud tulu kaaspärijate vahel võrdselt jagamiseks, millest on eelnevalt maha arvestatud puudutatud isiku II kulud 1312,75 eurot ja tekkinud müügikulud; - anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku I nimel tahteavalduse esitamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa ÕÕÕÕÕÕÕ teise jakku kantud ühisomanike puudutatud isikute I ja II kustutamiseks ja uue omanikuna puudutatud isiku I sissekandmiseks ja nõusolek tahteavalduse esitamiseks sama registriosa III jakku kantud hüpoteegi summas 31 600 eurot AS SEB Pank kasuks kustutamiseks või kandmiseks puudutatud isiku I nimele; - anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku I nimel tahteavalduse esitamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga VVVVVVV II jakku kantud ühisomanike puudutatud isikute I ja II kustutamiseks ja uue omanikuna puudutatud isiku II sissekandmiseks; - anda avaldajale nõusolek puudutatud isiku I nimel tahteavalduse esitamiseks Nasdaq CSD SE Eesti filiaali pensionikontol nr KKKKKKKKKKKKK olevate Luminor A Pensionifondi kõigi osakute tagasivõtmiseks ja sularahas väljamaksmiseks puudutatud isiku I nimele avatud pangakontole.
  1. Haabersti Linnaosa Valitsus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud. Lisaks tagab liisingueseme realiseerimisest saadava tulu võrdsetes osades jagamine pärijate vahel pärast kaaspärija tehtud kulutuste maha arvamist alaealise pärija huvid täielikumalt kui eelnev kokkulepe liisingueseme jagamiseks.
  2. Puudutatud isik I nõustub avaldusega osaliselt. Kui liisingueseme väljaostuõiguse võõrandamisel arvata hinnast eelnevalt maha liisingujääk, s.o summa, mille tasumise kohustus on puudutatud isikul II, siis ei teki kaaspärijate vahel võrdset kohtlemist. Võrdne kohtlemine tekiks üksnes juhul, kui kaaspärijad sõiduauto ise välja ostaksid, s.o tasuksid liisingujäägi ning seejärel võõrandaksid auto, mis on aga ebamõistlik. Seeläbi tuleks puudutatud isikul II liisingueseme võõrandamise järgselt hüvitada puudutatud isikule I puudutatud isiku II võetud laenukohustuse osa ja alles seejärel on võimalik jagada väljaostuõigusest saadavaid summasid. Seeläbi tuleb puudutatud isikul II tasuda puudutatud isikule I 13 562 eurost (14 875,30 – 1312,75) pool ja alles seejärel tulu jagada. Kui tulu ei ole selles summas, tuleb puudutatud isikul II puudutatud isikule I vastav vahe hüvitada, kuna ta võtab enese kanda kohustuse tasumise.
  3. Maakohus rahuldas
  4. mai
  5. a määrusega avaldaja avalduse. Maakohus andis avaldajale nõusoleku puudutatud isiku I nimel puudutatud isikuga II pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks selliselt, et puudutatud isiku ainuomandisse jäävad korteriomand ÕÕÕ, Tallinn (registriosa nr ÕÕÕÕÕÕÕ), AS SEB Pank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX asuvad rahalised vahendid ning Nasdaq CSD SE Eesti filiaali pensionikontol nr KKKKKKKKKKKKK olevad 6380,462 Luminor A Pensionifond osakut. Puudutatud isiku II ainuomandisse jäävad AS SEB Liising liisingulepingust nr 201739363 tulenev nõue, AS SEB Pank hüpoteeklaenu lepingust nr 2015014062 tulenev nõue, AS SEB Pank krediitkaardi lepingust nr A020010078 tulenevad nõuded, AS Tele2 Eesti lepingust tulenevad nõuded ning korteriomand VVV, Tallinn (registriosa nr VVVVVVV). Maakohus andis avaldajale nõusoleku puudutatud isiku I kui kaaspärija nimel: - liisingulepingu nr 201739363 lõpetamiseks ja liisingueseme võõrandamiseks (sh väljaostuõiguse võõrandamiseks kolmandale isikule) ja saadud tulu kaaspärijate vahel 4
(8)võrdselt jagamiseks, millest on eelnevalt maha arvestatud puudutatud isiku II kulud summas 1312,75 eurot ja tekkinud müügikulud; - tahteavalduse esitamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr ÕÕÕÕÕÕÕ II jakku kantud ühisomanike puudutatud isikute I ja II kustutamiseks ja uue omaniku puudutatud isiku I sissekandmiseks ja nõusolek tahteavalduse esitamiseks sama registriosa III jakku kantud hüpoteegi summas 31 600 eurot AS SEB Pank kasuks kustutamiseks või kandmiseks puudutatud isiku I nimele; - tahteavalduse esitamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr VVVVVVV II jakku kantud ühisomanike puudutatud isikute I ja II kustutamiseks ja uue omaniku puudutatud isik II sissekandmiseks; - tahteavalduse esitamiseks Nasdaq CSD SE Eesti filiaali pensionikontol nr KKKKKKKKKKKKK olevate Luminor A Pensionifondi kõigi osakute tagasivõtmiseks ja sularahas väljamaksmiseks puudutatud isiku I nimele avatud pangakontole. Maakohus jättis alaealisele lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt menetluskulu kandnud isiku kanda. Maakohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1– 3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. Maakohus leidis, et
  1. märtsi 2020 avalduses taotletu on põhjendatud ning lapse huvides. Tehinguteks nõusoleku andmine võimaldab tagada alaealise heaolu. Maakohus ei nõustunud määratud esindaja seisukohaga liisingumaksete tasumise osas. Puudutatud isik II on võtnud endale pärandajana kohustuse tasuda igakuiselt liisingumakseid vara eest, mida ta ei kasuta. Kuna puudutatud isik I on alaealine, siis ei saa ka tema liisingueset sihtotstarbeliselt kasutada. Samas puudub puudutatud isikul I liisingumaksete tasumise kohustus. Seetõttu on õiglane, kui liisingueseme võõrandamisel saadud tulu jagatakse kaaspärijate vahel võrdselt, kuid tulust on eelnevalt maha arvestatud puudutatud isiku II kulud 1312,75 eurot ja tekkinud müügikulud. Selliselt on tagatud kaaspärijate võrdne kohtlemine ning alaealist pärijat ei asetata ebasoodsamasse olukorda. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
  2. Puudutatud isik I esitas
  3. juunil 2020 määruskaebuse, milles vaidlustab osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, ning palub määrata, et liisingueseme väljaostuõiguse võõrandamise korral arvatakse saadavast tulust maha müügikulud, ja seejärel tasutakse puudutatud isikule I 6781,28 eurot. Kui liisingueseme müügist ei piisa nimetatud summa tasumiseks, siis tasub puudutatud isik II puudutatud isikule I puudujääva osa oma vahenditest. Puudutatud isiku I väitel omab tähtsust, millisel viisil liisinguese võõrandatakse. Kaaspärijate võrdne kohtlemine on tagatud, kui liisinguese võõrandatakse kolmandale isikule. Kaaspärijad saaksid liisingueseme müümisel kolmandale isikule hüpoteetiliselt 20 000 eurot. Kui sellest summast maha arvata kulud 1312,75 eurot ning ülejäänud summa jagada kaaspärijate vahel pooleks, siis ei saa alaealise huvid kahjustatud. Liisingueseme väljaostuõiguse võõrandamise korral saavad puudutatud isiku I huvid kahjustatud. Tagasiostuväärtuse hind on eelduslikult 6400 eurot, s.o liisingueseme turuhind 20 000 eurot, millest on maha arvutatud liisingumaksete jääk 13 600 eurot. Arvestades sellelt summalt maha kaaspärija kulutused ja jagades selle summa omakorda kaaspärijate vahel 5
(8)pooleks, saaks puudutatud isik I tunduvalt väiksema summa kui liisingueseme võõrandamisel kolmandale isikule. Puudutatud isik I palub kohtul määrata, et liisingueseme väljaostuõiguse võõrandamise korral arvatakse saadavalt tulult maha müügikulud, ja seejärel tasutakse puudutatud isikule I 6781,28 eurot. Kui liisingueseme müügist ei piisa sellise summa tasumiseks, siis tasub puudutatud isik II puudujääva osa oma vahenditest.
  1. Haabersti Linnaosa Valitsus leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud ning maakohus arvestas puudutatud isiku I parimaid huve.
  2. Avaldaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Avaldaja palub muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, selliselt, et summa 1312,75 eurot asendatakse summaga 1586,73 eurot. Nimelt on puudutatud isik II tasunud liisingulepingu täitmiseks täiendavalt intresse ja kindlustusmaksed perioodil
  3. a jaanuar kuni
  4. august 2020 kokku summas 257,98 eurot ja riigilõivu 16 eurot. Seega on puudutatud isiku II liisingulepingu täitmise kulud 1586,73 eurot.
  5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada resolutsiooni p 3 osas, millega maakohus määras, et liisingueseme müügist saadud tulust tuleb enne kaaspärijate vahel jagamist maha arvata puudutatud isiku II kulud summas 1312,75 eurot. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3 lausega, et kui liisingueseme omandaja võtab puudutatud isikult II üle liisingulepingust nr 201739363 tulenevad kohustused (s.o tasumata liisingujäägi maksmise kohustus), siis peab puudutatud isik II hüvitama ülevõetavate kohustuste summast poole puudutatud isikule I. Lisaks parandab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud eksliku sõnakasutuse, kus maakohus on nimetanud puudutatud isiku II kohustusi „nõueteks“ ning asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud sõnad „nõue“ sõnaga „kohustus“. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
  7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik I on vaidlustanud üksnes maakohtu määruse resolutsiooni p 3, s.o osas, millega maakohus andis avaldajale nõusoleku puudutatud isiku I nimel liisingulepingu nr 201739363 lõpetamiseks ja liisingueseme võõrandamiseks (sh väljaostuõiguse võõrandamiseks kolmandale isikule) ja saadud tulu kaaspärijate vahel võrdselt jagamiseks, millest on eelnevalt maha arvestatud puudutatud isiku II kulud 1312,75 eurot ja tekkinud müügikulud.
  8. Ringkonnakohus selgitab, et nõusoleku andmine lapse nimel tehingu tegemiseks lahendatakse TsMS § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluses. Hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 kohaselt menetlusosaliste väidetega seotud. Kohus lähtub PKS §-st 123 tulenevalt laste nimel tehingute tegemiseks nõusoleku andmisel esmajoones laste huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
  9. Menetlusosalised ei vaidle, et pärimistunnistuse kohaselt on pärandaja pärijateks puudutatud isikud I ja II. Pärijad pärisid pärandvara võrdsetes osades, s.o ½ ja ½ mõttelistes osades. Määruskaebuse esitaja on palunud kohtul täiendavalt kontrollida, kas maakohtu määratud liisingueseme müümise viis vastab lapse huvidele, s.o pärandvara jaguneks kaaspärijate vahel võrdselt.
  10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole, arvestades ülejäänud pärandvara jagamise tingimusi, põhjendatud ega lapse huvidele vastav, kui liisingueseme müügist saadud tulust tuleks enne 6
(8)kaaspärijate vahel jagamist maha arvata puudutatud isiku II kulud. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et määruse resolutsiooni p 2.4 kohaselt jäävad liisingulepingust nr 201739363 tulenevad kohustused puudutatud isiku II kanda. Seega ei ole mõistlikku põhjust, miks peaks liisingueseme müügist saadud tulust enne selle kaaspärijate vahel jagamist hüvitama puudutatud isikule II tema liisinguandjale seni tasutud maksed. Nende maksete tegemine pidigi pakutud pärandavara jagamise kokkuleppe kohaselt olema puudutatud isiku II kohustus. Seega kulude hüvitamise korral suureneks pärandvara jagamisel puudutatud isikule II jääv osa puudutatud isiku I arvel põhjendamatult. Kuivõrd pärimistunnistuse kohaselt on puudutatud isikud I ja II pärinud pärandvara võrdsetes osades, peaks nad pärandvara jagamisel saama sarnases ulatuses vara. Arvestades välja toodud pärandvarasse kuuluvate esemete väärtust ja kohustuste suurust, on see tagatud juhul, kui liisingulepingust tulenevad kohustused jäävad puudutatud isiku II kanda. Seega tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada selle resolutsiooni p 3 osas, millega maakohus määras, et liisingueseme müügist saadud tulust tuleks enne kaaspärijate vahel jagamist maha arvata puudutatud isiku II kulud 1312,75 eurot.
  1. Kuna liisingulepingust nr 201739363 tulenev kohustus jääb puudutatud isikule II, pole kohtul ka alust muuta maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3 selliselt, et 1312,75 eurot asendatakse 1586,73 euroga, nagu avaldaja taotles.
  2. Ringkonnakohus saab määruskaebuse väidetest aru selliselt, et puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles see ei taga, et pärandvara jagamisel arvestataks juhuga, kui liisingueseme võõrandamisel võtab liisingueseme omandaja enda kanda ka puudutatud isiku II liisingulepingust tuleneva kohustuse, s.o tasumata liisingumaksete tasumise kohustuse (13 600 eurot). Sellisel juhul suureneks puudutatud isiku II pärandavara jagamisel saadu väärtus puudutatud isiku I arvel. Ringkonnakohus nõustub ka selle määruskaebuse väitega. Kui liisingueseme omandaja võtab enda kanda ka tasumata liisingujäägi maksmise kohustuse (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2.4), siis puudutatud isik II vabaneb selles osas pärandvara jagamisel tema kanda jäänud kohustusest, ning pärandvara jagamise tulemusena talle jääva pärandvara väärtus suureneb. Sel põhjusel tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 3 täiendada lausega, et kui liisingueseme omandaja võtab puudutatud isiku II liisingulepingust tulenevad kohustused üle (s.o tasumata liisingumaksete maksmise kohustuse 13 600 eurot), siis peab puudutatud isik II hüvitama sellest poole puudutatud isikule I.
  3. Lisaks parandab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud ilmsed keelelised ebatäpsused, kus maakohus on nimetanud pärandvara jagamisel puudutatud isikule II jäävaid kohustusi ekslikult nõueteks. TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isiku II kanda jäid maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud kohustused. Tegemist on puudutatud isiku II kohustustega, mitte puudutatud isiku II nõudeõigustega maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud äriühingute vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu ilmselgelt ekslik sõnakasutus ei mõjuta maakohtu määruse sisu. Seega tuleb parandada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.4–2.7 märgitud ekslik sõnakasutus, kus maakohus on nimetanud puudutatud isiku II "kohustusi" "nõueteks" ning asendada nendes resolutsiooni punktides märgitud sõnad "nõue" sõnaga "kohustus".
  4. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.
  5. Ringkonnakohus jätab lapsele määratud esindaja kulu TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohalik omavalitsus on osalenud menetluses oma töötaja kaudu. Kohalikul omavalitsusel ei saa sellest tulenevalt olla tekkinud olulisi hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Avaldaja on küll menetluses osalenud lepingulise esindaja kaudu, kuid menetlus on läbi viidud lapse 7
(8)huvides. Kohus jätab seega kohaliku omavalitsuse ja avaldaja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 20. TsMS § 660 lg 3 järgi saab määruse peale esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.