← Eesti

2-19-129695/7

Obsah (9)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 163§ 174§ 143§ 177

2-19-129695 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-129695 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OK Incure OÜ esitas 17.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6400 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 31.10.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 22.04.2020.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OK Incure OÜ esitas 07.05.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 6133,59 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 914,89 eurot ja täiendava viivise alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Tartu Maakohus võttis hagi 15.05.2020.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte politsega 07.07.2020. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja TF Bank AB-ga 08.03.2017 väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 7500 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu 60 kuu jooksul intressimääraga 19,90% aastas. Viivise määraks oli 0,066%. Kostja rikkus endapoolset kohustust tasuda igakuiselt kokkulepitud makseid. TF Bank AB ütles laenulepingu erakorraliselt üles 24.07.2019 ning samas teatas, et loovutab nõude hagejale. Hagi esitamise seisuga oli kostja võlgnevus 2 2-19-129695 järgmine: 6133,59 eurot põhivõlgnevus ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 24.09.201907.05.2020 914,89 eurot. Hageja nõuab lisaks sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on viivist arvestanud 914,89 eurot, mis on kohtu hinnangul arvestatud korrektselt ning mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise eeldused on seotud tarbijale meeldetuletuskirjade või nõuete saatmisega. Hagist nähtuvalt on hageja püüdnud võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, kuid hagis pole märgitud mitu meeldetuletuskirja ja millal ta kostjale on saatnud. Kohtule pole ka teada, millisel viisil (telefon, e-post, kiri, jne) on hageja püüdnud kohtuväliselt kostjalt võlgnevust kätte saada. Kuna hagist ei nähtu, kas ja kui palju on hageja kostjale meeldetuletuskirju saatnud, ei saa kohus sissenõudmiskulude nõuet rahuldada.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus märgib, et nimetatud säte näeb ette nii seadusjärgse viivise (lause 2) kui ka lepingujärgse viivise (lause 3). Kuna hageja ei ole täpsustanud, mis konkreetses määras ta viivist nõuab, tuleb VÕS § 113 lg 1 lause 3 kohaselt lugeda viivise määraks lepingujärgne viivisemäär 0,066% päevas. Nimetatud viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu saab lepingujärgse viivisemäära lugeda põhjendatuks. Perioodi 08.05.2020 kuni 28.08.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 457,44 eurot (0,066% x 6133,59€x113p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 1372,33 eurot (914,89+457,44). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,066% päevas tagastamata põhisummalt 6133,59 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 7505,92 eurot, millest 6133,59 eurot moodustab põhivõlg ja 1372,33 eurot 28.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 3 2-19-129695 Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 475 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 475 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kohtutäituri tasu 30 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Nimetatud kulud on

§ 143p 4 kohaselt asja läbivaatamise kulud.

Kohus on tuvastanud, et maksekäsu kiirmenetluses on kostjale püütud menetlusdokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Kohtutäitur on 16.04.2020 teinud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt pidi ametitoimingu taotleja (hageja) tasuma täiturile menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 30 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda seega 5,05 eurot ja kostja kanda 499,95 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 499,95 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.