← Eesti

2-20-10582/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10582 Tsiviilasi H-M P hagi L V (V) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H-M P (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja L V (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine
  2. oktoobri 2020 kohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Lahutada H-M P ja L V abielu, mis on registreeritud x. Xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx.
  5. L V nimeks jääb pärast otsuse jõustumist L V.
  6. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
  7. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik, hagiavaldus ja kostja vastus
  8. H-M P (hageja) esitas
  9. juulil 2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse L V (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Maakohus võttis hagi
  10. juuli 2020 määrusega menetlusse. 1

(2)Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid x.xxxxxxxxxx xxxx, mida tõendab Eesti perekonnaseisuasutuse poolt registreeritud abieluakt, mille kohta on väljastatud abielutunnistus nr xx-xxxx/xxxx. Käesolevaks hetkeks on poolte vahelised abielulised suhted pöördumatult lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada.
  2. oktoobri 2020 kohtuistungil hageja selgitas, et jääb nõude juurde. On püüdnud korduvalt abielu lahutada kohtuväliselt, see ei ole õnnestunud. Kostja on leidnud vabandusi, et soovib lahendada lahutamisega koos ka vara ja lapsega seotud küsimusi. Menetluskulud palub välja mõista kostjalt. Kostja selgitas kohtuistungil, et soovib abielu lahutada ning, et pahatahtlikkust ei ole olnud, vaid ta soovis kohtuväliselt kõik korraga ära lahendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt peab kohus pooled abielulahutuse asjas isiklikult ära kuulama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 alusel võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Tulenevalt PKS § 67 lg-st 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  5. Kohus leiab, et praegusel juhul saab asja sisuliselt lahendada. Poolte abielu sõlmiti x. xxxxxxxxxx xxxx. Hageja on esile toonud, et pooled elavad teineteisest eraldi alates
  6. detsembrist
  7. Kostja väitel elavad pooled eraldi alates
  8. jaanuarist
  9. Kostja on nõustunud abielu lahutamisega. Seega nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Seega tuleb hagi rahuldada. Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).
  10. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 48 lg 1 p 2 kohaselt kantakse rahvastikuregistrisse abielulahutuse registreerimisel mh abielueelne perekonnanimi, kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on soovinud jätta pärast abielu lahutamist praeguse nime. Seega jääb hageja nimeks abielu ajal kantud perekonnanimi.
  11. Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitas istungil pooltele, et puudub alus (mõjuv põhjus) kalduda menetluskulude jaotamisel kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud kulujaotise üldreeglist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.