Obsah (6)
§ 121§ 424§ 64§ 74§ 75§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5.oktoober 2020 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-18-7686 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär
§ 121
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 3 kuud,
§ 424
lg 2 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.
§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A.
Jürimäele liitkaristuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust.
§ 74lg-te 1-3 alusel määrati, et A.
Jürimäele mõistetavast karistusest kuulub kohe ära kandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat ja 5 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Jürimäe 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.11.2018 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamise algust alates otsuse jõustumisest, s.o alates 14.02.
- Kuna A. Jürimäe ei ilmunud vanglasse kohtu poolt määratud ajal karistust kandma, siis kuulutati ta Tartu Maakohtu 02.04.2019 määrusega tagaotsitavaks. A. Jürimäe tabati 10.04.2019 ja ta viibis vanglas 10.04.2019-10.06.
- Tartu Maakohtu 18.07.2019 määrusega pöörati täitmisele A. Jürimäele Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ning A. Jürimäe saadeti vanglasse karistust kandma 2 aastaks ja 5 kuuks, sest süüdimõistetu rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Määrus jõustus 04.09.
- Kohtu määratud ajal A. Jürimäe vanglakaristust kandma ei saabunud. Tartu Vangla 22.10.2019 sundtoomise taotluse alusel pidas Lõuna Prefektuur A. Jürimäe kinni 30.10.
- Käesoleval ajal kannab A. Jürimäe karistust xxxxxxxxxxxxx. Tema karistusaja algus on 30.10.2019 ja lõpp 30.03.
- 09.07.2020 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule A. Jürimäe isikliku toimiku otsustamaks A. Jürimäe vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta A. Jürimäe tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Jürimäe soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta A. Jürimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kohtu põhjendused Vastavalt
§ 76
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
§ 76
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu A. Jürimäe on teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega (nõusolek kinnipeetava isikliku toimiku II osa, tl 13). Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik kontrollinud A. Jürimäe vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxx/x- 2
(5)xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kinnitanud, et elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Tegemist on A. Jürimäele kuuluva korteriga. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Samas süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda kohtu arvates A. Jürimäed vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt A. Jürimäel distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu individuaalsesse täitmiskavasse on planeeritud 2020 II kvartalis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ja 2020 III kvartalis enda vaoshoidmist, enesevalitsuse kaotamist ja agressiivset käitumist analüüsiv sotsiaalprogramm „Vihajuhtimine“. Vangla iseloomustusest tulenevalt on süüdimõistetul motivatsiooni nimetatud sotsiaalprogrammid läbida, kuigi varem on A. Jürimäe ka avaldanud, et temaga on kõik korras ning talle ei ole midagi vaja. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et programmides osalemist pole talle veel võimaldatud. Tartu Vangla kinnitusel on A. Jürimäel puuduv töövõime ja vabanedes on tal kindel sissetulek pensioni näol. Süüdimõistetu kohtuistungil avaldatu kohaselt on tema puuduva töövõime tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Seega võib eeldada, et käesoleval ajal vabanedes A.Jürimäel siiski kohe kindlat sissetulekut ei ole. Kuid soovi korral on A.Jürimäel võimalik lasta oma töövõimet hinnata ka edaspidi ning pole välistatud, et vastavate terviseseisundiga seotud eelduste olemasolu korral hakkab ta taas saama töövõimetusega seotud toetusi. Eeltoodu ( kindel elukoht, õiguskuulekas käitumine vanglas, võimalus taotleda töövõime kaotusega seotud toetusi) iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kohtule teada, et A. Jürimäel on käesoleval ajal kaks kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 14.06.2016 otsusega on A. Jürimäed karistatud
§ 424
järgi
§ 74sätete alusel tingimisi vangistusega 6 kuud, katseajaga 18 kuud.
Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsusega on A. Jürimäe süüdi mõistetud
§-de 121 lg 1 ja 424 lg 2 järgi, mille eest mõistetud karistust süüdimõistetu ka praegu xxxxxxxxxxxxx kannab. Nimetatud otsusega määrati A. Jürimäele muuhulgas kohustus hoiduda 3 aastase katseaja jooksul alkoholi tarvitamisest. A. Jürimäe aga rikkus kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ja kolmel korral registreerimiskohustust, mille tulemusena pöörati talle mõistetud karistus Tartu Maakohtu 18.07.2019 määrusega täitmisele. Kohtuotsuste sisust nähtuvalt on A. Jürimäel regulaarselt kombeks alkoholijoobes olles juhtida mootorsõidukit, kusjuures A. Jürimäe on mõlemal korral kinni peetud tugevas alkoholijoobes (12.06.2016 – 1,07 mg/l, 10.06.2018 – 3,25 mg/g). Kohtuotsuse sisust nähtuvalt on ka isikuvastane kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtuvalt A. Jürimäe tunnistab alkoholi varasemat kuritarvitamist, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Alkoholi kuritarvitajaks A. Jürimäe ennast samas ei pea, aga kui põhjust võtta on, siis ka võtab. Ka kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et tal ei ole alkoholitarvitamisest tulenevaid probleeme ja ennast alkoholsõltlaseks ta ei pea. Kohus leiab, et korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud kuritegude eest, korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine katseajal annab alust järeldusele, et A.Jürimäe ilmselgelt liialdab alkoholiga. 3
(5)Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et vangistus ei ole A. Jürimäele loodetud mõju avaldanud ja A. Jürimäe ei oleks suuteline vabaduses järgima kriminaalhooldusnõudeid ning täitma kohtu pandud kohustusi. A. Jürimäe ei mõista enda alkoholiprobleemi tõsidust ja on oma käitumisega korra juba kriminaalhooldusel olles näidanud, et tal puudub soov alkoholisõltuvusega tegeleda. Seega süüdimõistetu ei loobu rikkumiste toimepanemisest ja ei ole muutnud oma varasemat suhtumist esitatavatesse nõudmistesse, mis elektroonilise valve puhul on ka oluliselt rangemad. Kriminaalhooldusametniku hinnangul A. Jürimäel puudub ilmselt motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku arvamuses tooduga. A. Jürimäe varasema käitumise valguses tuleb kohtu arvates suureks pidada ohtu, et A. Jürimäe jätkab kuritegude toimepanemist. Nagu kohus eespool leidis, liialdab A.Jürimäe alkoholiga. Olukorras, kus süüdimõistetu ise ei teadvusta endal alkoholi tarvitamisest tulenevate probleemide olemasolu, on alust eeldada, et A.Jürimäe jätkab alkoholi kuritarvitamisega ka edaspidi. Suur uute kuritegude toimepanemise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. Katseaja edukuses annab alust kahelda juba iseenesest asjaolu, et A.Jürimäe rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ka eelmisel katseajal. A.Jürimäe kohtuistungil avaldatu, et ta on võimeline edaspidi alkoholi tarvitamise keelust kinni pidama, ei ole tema varasemat käitumist arvestades eriti veenev. Kaaludes A. Jürimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindel elukoht, võimalus taotleda töövõime kaotusega seotud toetusi) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed asjaolud käesoleval ajal üles veel negatiivseid. Kindel elukoht oli A. Jürimäel olemas ka varem, kuid see ei takistanud temal kuritegude toimepanemist. A. Jürimäe karistuse tähtaeg lõpeb 30.03.2022 ja kinnipeetu on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud 11 kuud. Arvestades A. Jürimäe kuritegelikku aktiivsust, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab A. Jürimäe uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. A. Jürimäe soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et A. Jürimäe varem kriminaalkorras kahel korral karistatud (s.h 2 kuulist šokivangistust kandnud isikuna) on just nüüd teinud vajalikud järeldused. A.Jürimäe kohtuistungil avaldatu (kaks kuud vanglas viibitud aja jooksul ei saanud ta veel midagi aru), teeb kaheldavaks, et ka käesolevaks ajaks ära kantud karistus on A. Jürimäe puhul täitnud ühe peamise karistuse eesmärkidest – mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. A. Jürimäe ei suutnud viimase katseaja jooksul järgida käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. A. Jürimäe ei ilmunud ka korduvalt vabatahtlikult vanglasse karistust kandma, mis samuti viitab võimalusele, et vabaduses olles ei pruugi A. Jürimäe ilmuda ka ettenähtud ajal kriminaalhooldusametniku juurde. A. Jürimäe on alkoholsõltlane, kes ei ole mõistnud alkoholi liigtarvitamise rolli tema poolt toimepandavates kuritegudes. Alkoholi kuritarvitamisega jätkumisega kaasneb on suur uute kuritegude (nii vägivalla- kui ka liiklusalaste kuritegude) toimepanemiseks. Nende asjaolude valguses on alust kahelda, kas ka käesolevaks ajaks vangistuses viibitud aeg on olnud piisav, motiveerimaks A. Jürimäed vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus on seisukohal, et praegu ei ole veel senise vangistuse kandmise ajal toimunud sekkumistega süüdimõistetu isikust tulenevad riskid maandatud. A. Jürimäel on vanglas muuhulgas vajalik läbida täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid sõltuvuse kontrolli alla saamiseks ning viha oskuslikumaks juhtimiseks. Kuigi nendes programmides seni 4
(5)mitteosalemine pole olnud tingitud süüdimõistetust, peab kohus A.Jürimäe isikut arvestades nendes osalemist hädavajalikuks enne vangistuse kandmiselt vabanemist. Kohtu hinnangul ka elektrooniline järelevalve ei maanda käesoleval juhul küllaldaselt uue kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve all on võimalik tarvitada alkoholi ja panna toime teatud liiki kuritegusid (nt olla vägivaldne, asuda alkoholijoobes olles sõidukit juhtima). Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks A. Jürimäe positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. A. Jürimäe peab mõistma, et sõiduki alkoholijoobes juhtimine ja teise inimese kehaline väärkohtlemine on ülimalt taunitavad teod ning seavad ohtu nii tema enda kui ka teiste inimeste kaalukad õigushüved (elu, tervise, vara). Seega pole praegu A. Jürimäed võimalik tingimisi ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla vabastada. A. Jürimäe karistusaja pikkus võimaldab tema tingimisi enne tähtaega vabastamist arutada kohtul veel ka edaspidi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)