Obsah (5)

§ 207§ 319§ 172§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-8250 (19267001057) Kohtukoosseis Ivi

§ 207

lõike 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Kannatanule XX on menetleja saatnud lõpetamise määruse e-kirjaga krüpteeritult 15.06.

1. 19.06.2020 esitas XX e-kirjaga taotluse põhistuste saamiseks. Põhistatud määrus saadeti kannatanule posti teel ja kätte on ta selle saanud 09.07.
2. Seda asjaolu on kannatanud kinnitanud omakäelise allkirjaga toimikuga tutvumisel 15.07.
3. a. Samuti on XX viidanud sellele, esitades 17.07.
4. a Pärnu Maakohtule riigi õigusabi taotlust esindaja saamiseks, kui on samas e-kirjas ise märkinud, et „NB! 09.07.2020 algas 10 päevane tähtaeg“. 17.07.
5. a, mil kannatanu esitas taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, peatus kaebetähtaeg

§ 319lõikest 5 tulenevalt.

Kannatanu esindaja on kinnitanud Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses, et sai XX esindajaks riigi õigusabi andmise määrusega alates 26.08.2020. a.

§ 319

lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega ja hakkab uuesti kulgema selle taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Pärnu Politseijaoskonna vanemuurija RR selgituste järgi esitas kannatanu esindaja taotluse toimiku koopia saamiseks 02.09.2020 menetleja YY e-mailile ja 03.09.2020 uuesti PPA üldmeilile. Esindajale väljastati paberkandjal toimiku koopia elektrooniliselt krüpteeritult 07.09.

1. Suure mahu tõttu ei edastanud kokkuleppel esindajaga DVD-plaatidel olevaid videosalvestisi. Esindaja soovis siiski ka neid ja 11.09.2020 käis esindaja ise salvestiste koopiatel järel. 4.
2. Riigiprokuröri hinnangul ei ole kahtlust selles, et 14.09.2020 ehk rohkem kui kaks kuud hiljem esitatud kaebuse puhul on 10-päevane kaebetähtaeg oluliselt ületatud. Seda kinnitab muuhulgas ka kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Samas tõdes riigiprokurör, et ei kannatanu ise ega tema esindaja pole käesolevas asjas piisavalt operatiivselt tegutsenud. Kannatanu esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks alles kaebetähtaja
3. päeval ning riigi õigusabi korras määratud esindaja asus tegutsema alles nädal pärast esindajaks saamist. Arvestades eelnevalt väljatoodud ajajoont ja asjaolu, et kaebuse Riigiprokuratuurile võib esitada kannatanu ja kannatanu võib seda teha ilma esindajata, ei pea Riigiprokuratuur seda, et kannatanu esindaja sai kannatanu esindajaks alles 26.08.2020 ja sai viimased toimiku materjalid kätte 11.09.2020, piisavaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et kannatanul puudus varasemalt esindaja, ei põhjenda temapoolset kaebetähtaja ületamist. 4.
4. Süüdistuskohustusmenetluses on advokaadist esindaja nõutud olukorras, kus Riigiprokuratuuri määruse peale esitatakse kaebus ringkonnakohtule. Riigiprokuratuurile kaebuse esitamisel advokaadist esindaja nõuet ei ole ja seetõttu ei saa esindaja puudumine olla 2 mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ületamisel ja kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ja isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Ka sellest aspektist vaadatuna puuduvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks antud kuriteo asjaolusid arvestades. Eeltoodust tulenevalt leidis riigiprokurör, et puudub alus esitatud kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebus
6. novembril
7. a esitas kannatanu XX esindaja advokaat Olavi Järve määruskaebuse Riigiprokuratuuri
8. oktoobri
9. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusele. 5.
10. Kannatanu esindaja leiab, et 14.09.2020 Riigiprokuratuurile edastatud kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. Kannatanu on 02.07.2020 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse Riigiprokuratuuri poolt väljatoodu alusel kätte saanud 09.07.
11. Seega oleks kannatanu pidanud esitama määruskaebuse menetluse lõpetamise peale hiljemalt 19.07.
12. Kannatanu esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks 17.07.2020, ehk siis kaebuse esitamise tähtaja sees. 5.
13. Siinkohal tuleb esindaja kohaselt arvesse võtta ka seda, et kannatanu sai toimikuga tutvuda alles 15.07.
14. Mitte kuidagi ei saa kannatanule ette heita, et ta otsustas kaebuse esitamise alles pärast toimikuga tutvumist. Seejuures tuleb arvesse võtta ka kannatanu õigusteadmiste puudumist ja kõrget iga. Seega esitas kannatanu taotluse riigi õigusabi saamiseks kaks päeva pärast toimikuga tutvumist. Järelikult ei saa kannatanule ette heita, et ta ei tegutsenud operatiivselt. 5.
15. Kannatanule määrati riigi õigusabi 26.08.2020 määrusega. Samas ei vasta tõele Riigiprokuratuuri seisukoht, et kannatanu esindaja sai kannatanu esindajaks 26.08.
16. Ka ei ole esindaja seda kaebuses Riigiprokuratuurile kinnitanud. Esindaja tõi kaebuses Riigiprokuratuurile välja, et sai esindajaks 26.08.2020 määruse alusel, mitte 26.08.
17. Riigi õigusabi korras esindaja ei saa esindajaks riigi õigusabi määruse tegemisel, vaid riigi õigusabi tellimuse vastuvõtmisel. Kannatanu esindajale on antud tellimuse vastuvõtmiseks tähtaeg 28.08.2020 ning on esindaja selle tähtaja sees 28.08.2020 ka tellimuse vastu võtnud (Lisa 1 Väljavõte RIS-ist, 11.11.2020). Seega sai esindaja kannatanu esindajaks 28.08.
18. 5.
19. Kui lähtuda Riigiprokuratuuri määruses toodust, võttis esindaja menetlejaga toimiku saamiseks ühendust 02.09.2020, ehk siis 7 päeva pärast riigi õigusabi määruse tegemist ja 5 päeva pärast esindajaks saamist. Võttes arvesse, et vastavalt

§ 172

lg-le 3 võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, oli tegemist piisavalt operatiivse tegutsemisega. Siinkohal tuleb ka arvesse võtta, et 28.08.2020 oli reede, ehk siis võttis esindaja menetlejaga ühendust kolmandal tööpäeval pärast esindajaks saamist. Selle aja sisse mahtus ka kannatanuga konsulteerimine. 5.

1. Edasine ajakulu tulenes juba menetlejast. Nimelt sai esindaja esimesed toimikumaterjalid 07.09.2020, ehk siis 5 päeva pärast vastava taotluse esitamist 02.09.
2. Viimased toimikumaterjalid sai esindaja alles 11.09.2020, kui menetleja andis esindajale üle toimikus sisaldunud videofailid. Seejuures ei olnud ka see kuupäev tingitud esindajast. 11.09.2020 oli reede ning esindaja esitas kaebuse 14.09.2020, ehk siis toimiku viimaste materjalide saamisele järgneval tööpäeval. Eeltoodust tulenevalt on ka esindaja tegutsenud operatiivselt.
3. Seega on eksitav Riigiprokuratuuri väide, et kaebus esitati rohkem kui kaks kuud, täpsemalt 2 kuud ja 5 päeva, pärast põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kannatanule kätte toimetamist. Formaalselt on see tõesti õige, kuid sisuliselt oli tähtaja kulgemine

§ 319

lg 5 alusel peatunud alates 17.07.2020 riigi õigusabi taotluse esitamisest kuni 28.08.2020 esindaja 3 esindajaks saamiseni, ehk siis 1 kuu ja 11 päeva. Lisaks sai esindaja toimiku viimased materjalid kätte 11.09.2020, ehk siis 9 päeva pärast toimiku kättesaadavaks tegemise taotluse esitamist 02.09.

1. Seega oli kahe kuu ja viie päeva sees 1 kuu ja 20 päevane ajavahemik, mis ei olnud tingitud kannatanust ega esindajast.
2. Esindaja kohaselt on asjakohatu ka Riigiprokuratuuri seisukoht, et kannatanu oleks saanud kaebuse esitada ka ilma õigusabita. Kannatanul puuduvad igasugused õigusalased teadmised. Riigi õigusabi ongi ette nähtud selleks, et õigusteadmisteta isiku õigused ei jääks kaitseta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud kannatanu XX esindaja määruskaebuse ja Riigiprokuratuuri
4. oktoobri
5. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega leiab, et määruskaebuses esitatud väited kaebetähtaja osas ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks.
6. Esmalt lahendab ringkonnakohus küsimuse, millal lõppes PPA 16.12.
7. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (põhistused 02.07.
8. a) kaebuse esitamise tähtaeg. Seejärel saab ringkonnakohus võtta seisukoha, kui kaebuse esitamise tähtaega on ületatud, kas tegemist on mõjuva põhjusega

§ 172mõttes, millele tuginedes oleks alus kaebetähtaja ennistamiseks.

Ringkonnakohtu seisukohad on järgnevad.

1. Vaidlus puudub selles, et XX sai PPA 16.12.
2. a määruse (põhistused 02.07.
3. a) kätte 09.07.
4. a. XX esitas riigi õigusabi taotluse 17.07.
5. a (kaebetähtaja kaheksandal päeval), seega kaebetähtaja jooksul, mistõttu

§ 319lg 5 alusel peatus kaebuse esitamise tähtaeg.

Vaidlus puudub ka selles, et O. Järve sai XX esindajaks Pärnu maakohtu 26.08.

1. a määruse alusel 28.08.
2. a, kui O. Järve tellimuse vastu võttis. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab

§ 319

lg 5 alusel uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Seega hakkas kaebetähtaeg uuesti kulgema 28.08.2020. a ning arvestades peatumise hetkel n.ö allesjäänud kaebetähtaja pikkust (2 päeva), lõppes kaebetähtaeg O. Järve jaoks 31.08.2020 ehk esmaspäeval.

§ 171

lg 3 kohaselt lõpeb päevades arvutamise korral tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev.

1. Kannatanu esindaja esitas taotluse kriminaalasja materjalidega tutvumiseks 02.09.
2. a ning kaebuse Riigiprokuratuurile koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega 14.09.
3. a. Selleks ajaks oli kaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esines mõjuv põhjus, miks esindajal ei olnud võimalik kaebus esitada tähtaegselt ehk hiljemalt
4. augustiks
5. a. Ringkonnakohus ei pea samaselt Riigiprokuratuuriga esindaja poolt toodud asjaolusid mõjuvateks, millistel alustel oleks võimalik kaebetähtaega ennistada. Asjaolu, et kannatanu tutvus kriminaalasja materjalidega alles 15.07.2020 ja seejärel 17.07.2020 esitas riigi õigusabi taotluse, mistõttu jäi kaitsjal tegutsemiseks vähe aega, ei ole mõjuvateks, et kaebetähtaega ennistada. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks PPA poolt esindaja taotlusele vastamise aeg ning asjaolu, millal sai kaitsja kätte viimased kriminaalasja materjalid. Nimelt on seadusandja

§ 207

lg-s 3 sätestanud, et kannatanu võib põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Siinjuures ei ole sätestatud kohustust, et kaebuse Riigiprokuratuurile peab esitama advokaadi vahendusel, seega ei saa kaebetähtaja ennistamise korral mõjuvaks põhjuseks lugeda advokaadi puudumist või riigi õigusabi taotluse esitamist, kuivõrd seadusest otseselt nimetatud nõuet ei tulene. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, mille kohaselt oli juba PPA 4 kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruses välja toodud kaebekord, mille järgi

§ 207

lõike 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Ehk kannatanu sai enne põhistatud määrusega tutvumist teada kaebetähtaja. Lisaks on seadusandja andnud võimaluse taotleda esindajat riigi õigusabi korras, millisel juhul reguleerib kaebetähtajaga seonduvat

§ 319lg 5.

Tulenevalt nimetatud paragrahvist, riigi õigusabi taotluse esitamisega kaebetähtaeg peatub ning hakkab uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale. Seega ei ole ka seadusandja pidanud riigi õigusabi taotluse esitamise korral vajalikuks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale kaebuse esitamiseks lisatähtaja andmist. Ringkonnakohus lisab, et kaitsja, kui õigusabiteenuse osutaja, peab olema teadlik sellest, et kaebuse esitamiseks on tal piiratud aeg vastavalt sellele, millal kaebetähtaja jooksul esitati riigi õigusabi taotlus ning mitu päeva jäi kaebetähtajast niiöelda alles. Eeltoodule tuginedes saab kaitsja hinnata kaebuse tähtaegselt esitamise võimalusi ning vastavalt sellele ka tegutseda. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevalt mõjuvat põhjust, millele tuginedes oleks Riigiprokuratuuril olnud alust kaebetähtaega ennistada.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
2. oktoobri
3. a määruse muutmata ning XX esindaja määruskaebuse rahuldamata.
4. XX esindaja advokaat Olavi Järve on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Kaitsja taotleb kaebuse koostamise eest (90 minutit) 97,20 euro (sh käibemaks) hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 90 minutit. Nimelt nähtub, et kaebus koosneb peaaegu kahest leheküljest, sh rekvisiidid ning arvesse tuleb võtta ka asjaolu, mille kohaselt on kaitsja ka Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotlenud kaebetähtaja ennistamist ehk esindaja on varasemalt nimetatud seisukohta, küll lühendatult, kasutanud. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks määruskaebuse koostamise eest maksimaalselt 60 minutit ning tasuks selle eest 64,80 eurot (sh käibemaks). Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

§ 175

lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb Kaire Aus Advokaadibüroole välja mõista riigieelarvest 64,80 eurot (sh käibemaks). Juhindudes Pärnu Maakohtu 26. august 2020.a riigi õigusabi andmise määrusest ning RÕS § 8 p-st 1 jätta menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5