← Eesti

2-19-13112/66

Obsah (10)§ 189§ 188§ 116§ 223§ 217§ 77§ 218§ 114§ 222§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13112 Tsiviilasi E L ja I Õ hagi P I ja

§ 189

lg 1 kohaselt õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel üleantu tagastamist, s.o müügihinna 70 000 euro tagastamist. Eelduste puudumise korral jääb hagejate nõue rahuldamata ning taganemisel ei ole õigust muutvat tagajärge.

  1. Vaidluse all ei ole, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hagejad edastasid kostjatele
  2. jaanuari 2019 lepingust taganemise avalduse (I kd, tl 19-20)

§ 188

lg 1 kohaselt, järgides

§-s 118 sätestatud mõistlikku aega, ning kostjad tunnistavad, et on selle kätte saanud (vt II kd, tl 60 pöördel). 14. Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks

§ 188

lg 2 alusel müügilepingu, peavad olema täidetud lisaks taganemise sisulised eeldused. Hagejad peavad tõendama, et neil oli lepingust taganemiseks õigus. Taganemise õigus on

§ 116lg 1 järgi üksnes kohustuse olulise rikkumise korral. Lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõendamiskoormis 7

(14)on hagejatel. Samuti tuleb reeglina anda taganemise eeldusena alati vastaspoolele täiendav tähtaeg. Kui lepingupool taganeb lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul (vt Riigikohtu
  1. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, p 12).
  2. Praeguses asjas on oluline tuvastada see, kas kostjad olid oluliselt xxxxxxx kinnistu müügilepingut rikkunud ning seda jaatades, kas hagejad andsid kostjatele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks lepingust taganemisel või kas nad olid õigustatud taganemiseks täiendavat tähtaega andmata.
  3. Seadus ei defineeri olulise lepingurikkumise mõistet, kuid

§ 116

lg 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud (p 1); rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (p 2); kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (p 3); kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (p 4); teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (p 5). Müügilepingu müüjapoolse rikkumise korral, mis väljendub lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises ostjale, tulenevad olulise lepingurikkumise alused eelkõige

§-st 223, mille lõike 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast. Sellisel juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib lepingust taganeda (

§ 223lg 3).

Seega esmalt tuleb lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral olulise lepingurikkumise olemasolu kontrollida

§ 223

alusel ja seejärel

§ 116lg 2 alusel.

  1. Hagejad on oma
  2. juuli 2020 hagi tervikteksti p-s 1.
  3. märkinud, et „lepingust taganemise põhjuseks on kostjate poolne lepingu oluline rikkumine ja lepingu ese ei vasta lepingu eseme müügieelsetes läbirääkimistes ja lepingus kokkulepitud tingimustele ning kostjad ei ole teavitanud hagejaid kõikidest lepingu esemel olevatest varjatud puudustest. Hagejad on seisukohal, et müüjapoolne lepinguliste kohustuste rikkumine seisneb selles, et lepingu esemel asuvas elamus on laiaulatuslik hallitusseen ja puitumädandavad kandseened, mida hagejad ei saanud märgata lepingu eseme ülevaatuse teostamisel ning mida kostjad ei maininud lepingu eseme varjatud puudusena“ (vt I kd, tl 218).
  4. Müügilepingu alusel ostjale üle antud asi peab

§ 217

lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele.

§ 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 217

lg 2 p 2 alusel ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 77lg 1 teise lause kohaselt peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga, kui 8

(14)lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest.

§ 218

lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

  1. Hagejad on hagis väitnud, et lepingu ese ei vasta müügieelsetes läbirääkimistes kostjate poolt lubatud tingimustele ja lepingus kokkulepitud tingimustele. Kohus selgitas
  2. juuni 2020 eelistungil, et kui kokkulepet lepingu eseme kvaliteedi osas ei ole, siis tuleb kvaliteedi hindamisel seadusest (

§ 217ja § 77) lähtuda (I kd, tl 211 pöördel).

Samal eelistungil leidsid hagejad müügieelseid kokkuleppeid lepingu eseme kvaliteedi osas selgitades, et kostjad ei rääkinud varjatud puudustest ning müügieelsetes läbirääkimistes saatis notar lepingu projektid, milles arvestas, et varjatud puuduseid pole. Hagejate väitel oli Facebookis kinnistu müügikuulutus üleval. Hagejad kuulutust esitanud ei ole. Kostjate sõnul ei avaldanud nad müügikuulutust ega võtnud maakleri (vt kostjate 10. augusti 2020 tervikvastuse p 2.2.5; II kd, tl 10 pöördel). 20. Eelneva põhjal leiab kohus, et xxxxxxx kinnistul asuv elamu pidi

§ 217

lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama keskmisele u 87-aastase elamu (hindamisaktis on ehitusaastaks 1933; vt I kd, tl 75, 183-198) kvaliteedinõuetele. Hagejad ei ole tõendanud, et kinnistu müügileping sisaldas mingit erikokkulepet xxxxxxx kinnistul asuva elamu kvaliteedistandardi kohta. Samuti ei ole tõendatud, et müügieelsetes läbirääkimistes (nt müügikuulutus või maakleri kaudu) lepiti kokku lepingu eseme kvaliteedinõuetes.

  1. Asjas puudub vaidlus, et xxxxxxx kinnistu oli registreeritud kostjate elukohana, mida kinnitas ka tunnistaja S V istungil antud ütlustes. Samuti soovisid hagejad sinna perega igapäevaselt elama asuda (vt
  2. septembri 2020 istungi protokoll; II kd, tl 31). Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejate esitatud eksperthinnangud on tuvastanud elamus seenkahjustuse ning, et kostjad on lepingus elamu puudusena toonud välja, et kaevutoru võib talvel külmuda. Pooled vaidlevad, kas tegemist oli laiaulatusliku või lokaalse seenkahjustusega ja kas leitud ulatuses seenkahjustust saab u 87-aastaste palkmajade juures pidada tavapäraseks, st kas konkreetse seenkahjustuse olemasolul võib
  3. a ehitatud elamut pidada ikkagi keskmisele kvaliteedile vastavaks.
  4. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel (vt nt Riigikohtu
  5. aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12).
  6. Praeguses asjas pidid hagejad eeldama, et nende poolt omandatava
  7. a-l ehitatud elamu kvaliteet ei ole samasugune kui uue elamu puhul ning et kasutatud ehitusmaterjalid ja töö kvaliteet, samuti ehitusele esitatud nõuded, ei ole samased käesoleval ajal kasutatavatele ja kehtivatele. Seega mõistlike inimestena, kes teadlikult soovisid omandada ligi 87 aastat tagasi rajatud elamu, pidid ja said hagejad eeldada, et mõningaid puudusi võib hoones ilmneda. Sellist järeldust toetab ka kostjate esitatud väljavõte
  8. a uuringust „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ (I kd, tl 76), millest nähtub, et „Enamikul palkmajadel on probleeme mädanikuga esimeses palgireas. See on põhjustatud peamiselt puudulikust hüdroisolatsioonist vundamendi ja palkseina vahel ja madalast soklist.“ 9

(14)
  1. Samas ei tõenda eelviidatud väljavõte iseenesest, et leitud konkreetne seenkahjustus on tavapärane, kuid kohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud muud tõendid, eelkõige eksperthinnangud ning maja üle vaadanud tunnistajate S K ja K P ütlused, et xxxxxxx kinnistul asuva elamu kvaliteet oli vähemalt selline, et hagejad said elamut sihipäraselt, st igapäevaseks elamiseks kasutada. Tõendatud ei ole, et elamu kvaliteet oleks nõudnud ulatuslikku remonti sihipäraseks kasutamiseks.
  2. Tunnistaja S K, kes on pikaaegselt ehitussektoris töötanud ja töötab hetkel xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ehitusvaldkonna juhina, on andnud
  3. septembri 2020 istungil ütlusi, et maja vastab keskmisele sarnase elamu kvaliteedile, seened sellise vanusega majas on tavapärased, vannitoa veetoru ei olnud soojustatud ja vannitoa remont võis olla umbes kümmekond aastat vana. Kohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda.
  4. Tunnistaja K P selgitas
  5. septembri 2020 istungil, et ekspertiisiga tuvastati kolme liiki kahjustusi: hallitusseened ja putukakahjustused, mis on mõlemad küllaltki tavapärased ning puitu lagundavad seened, mis mõjuvad hoone konstruktsioonile ja selle tugevusele. Inimese tervisele need kolm kahjustust pigem ohtlikud ei ole. K. P sõnul konkreetne puitu lagundav aktiivne seen ei ole tavapärane hoones ja selle tekkimise põhjustas märgunud sein. Tunnistaja kinnitas, et tegemist oli lokaalse, vannitoa piirkonnas asunud kahjustusega, mida tavainimene, kes majas elas, ei oleks ilmselt visuaalsel vaatlusel märganud. Ekspertiisiaktis on ekspert K P tuvastanud, et seenkahjustuse vanus on vähemalt 3 aastat, kuid pigem 5-6 aastat (I kd, tl 33). Istungil selgitas K P, et majamädikut (elamus leitud aktiivset seent) hakkab inimene nägema 6-7 aasta pärast, vahel isegi 10 aasta pärast, kui kahjustus on nii ulatuslik, et midagi hakkab vajuma. Samuti ei saanuks inimene ilma xxxxxxx kinnistul asuva elamu veemõõdusõlme avamata kahjustust märgata (puudub vaidlus, et hagejad avasid selle, kuna hakkasid remontima veejaotuskraani) ja isegi luuki avades ei pruugi ta aru saada, et tegemist on pruunmädanikuga. K. P hinnangul oli xxxxxxx kinnistu elamul hüdroisolatsioon valesti tehtud, veelekkele tuleb reageerida ja üleval olev plekk, mis pidi katma laudise pealmisi kohti, oli lühike, kohati jooksis vesi seina peale ning veemõõdusõlmes külmaveetorud olid isoleerimata. Tunnistaja ei kinnitanud tõsikindlalt, et isoleerimata külmaveetoruks oli kostjate poolt lepingu eseme puudusena lepingu p-s 1.9.
  6. nimetatud kaevutoru, kuid istungil selgitas K P, et külmaveetoru kondenseerumise tõttu võib vesi tilkuma hakata ning see võibki põhjustada kahjustuse (istungi helisalvestis 03:28:40). Hästi suure tõenäosusega oli kaevutoru toodud põranda alt ja oli soojustamata. Tunnistaja selgitas, et n-ö igaks juhul majavammi tõrjet kindlasti tegema ei pea ja õige on hoonet hooldada, et kui tekkib märgumine, siis see tuleb likvideerida.
  7. Mükoloogiauuringute Keskuse eksperthinnangust nähtub, et puitumädandav kandseen (aktiivne seen) leiti proovist P3, mille materjaliproov võeti alumiste palkide vahest kirdepoolses välisseinas. Ka
  8. a uuring „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ kinnitab, et enamikul palkmajadel on probleeme mädanikuga esimeses palgireas. See tähendab, et palkmajade esimeses palgireast leitud seen ei ole erandlik ja tavapäratu.
  9. Kohus möönab, et kasutatud elamu puhul võib asja puudus tekkida ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel ja majas oli eksperdi sõnul kaks vajakajäämist (külmaveetorud olid isoleerimata ja välisplekk laudise kohal oli lühike). Siiski tuleb arvestada sellega, et puuduvad igasugused tõendid, et kostjad oleksid xxxxxxx talus olnud u 3-6 aastase puitu langundava seene olemasolust teadlikud ja jätnud nõuetekohase hoolduse hooletusest või tahtlikult 10
(14)tegemata. Eksperdi ja tunnistaja K P sõnul ei pruugi inimene ka vaadates peale, aru saada, et tegemist on pruunmädanikuga. Sellise seene olemasolu ja tajumisperiood on „kusagil 6-7 aasta vahel, isegi 10 aastat enne, kui kahjustus on nii ulatuslik, et hakkab midagi vajuma“ (vt II kd, tl 38 pöördel).
  1. Kostjad pidid olema teadlikud vaid sellisest puudusest, mis on elamu tavapärasel kasutamisel igale kasutajale hõlpsasti äratuntav. Tavapärasele kasutajale on hõlpsasti äratuntavaks puuduseks see, kui asi ei vasta selle elementaarsele kasutusotstarbele (asi ei kõlba selleks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse) (vt nt Riigikohtu
  2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 14). Praegusel juhul vastas xxxxxxx kinnistul asuv elamu elementaarsele kasutusotstarbele, st selles sai elada ja seenkahjustus oli lokaalne.
  3. Kui asuda seisukohale, et kaevutoru külmumisest ei pidanud hagejad aru saama, et selle tagajärjel võib tekkida niiskuskahjustus või veeleke, mis põhjustab aktiivse seenkahjustuse, siis samal põhjusel ei pidanud ka kostjad ilmselt taipama, et soojustamata kaevutoru on põhjustanud silmale nähtamatu majamädiku kasvamise. Kohtu arvates ei saa kostjatele ette heita elamu mittenõuetekohast hooldust seene ärahoidmiseks või likvideerimiseks, kuna seene kasvamisest ei pruugi inimene teadlik olla. Tõendatud ei ole, et ajal kui kostjad elasid majas, oleks seal olnud veeleke, milles nad teadlikud olid ja millele nad nõuetekohase hoolsusega reageerimata jätsid.
  4. Tunnistaja S V, kes on kostjate tütar ja andis ütlusi maja olukorra kohta, kinnitas, et vannituba oli olemas juba vähemalt 16 aastat tagasi, mitte ei ehitatud 2018 sügisel nagu väitsid hagejad. Majalaudis aga vahetati
  5. a hindamisaktist nähtuvalt kas
  6. a-l või
  7. a-l. Seega ei ole tõendatud, et kostjad renoveerimise käigus jätsid maja mittenõuetekohaselt tahtlikult ja teadlikult hooldamata või teostasid renoveerimise ehitusseadustikust tulenevat head tava järgimata. Ekspertiisid ega tunnistajate K P ja S K ütlused ei anna alust asuda seisukohale, et xxxxxxx kinnistul on selline puudus, mida teistel 87-aastastel elamutel ei ole.
  8. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et leitud lokaalne seenkahjustus oli
  9. a ehitatud elamu juures pigem tavapärane ning lepingu ese vastas asja keskmisele kvaliteedile. Seega ei ole tuvastatud lepingu rikkumine.
  10. Kuigi lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise küsimus ei oma praegusel juhul tähtsust, kuna kostjate lepingurikkumist ei ole tuvastatud ja hagejad taganesid lepingust põhjendamatult, märgib kohus järgmist. 33.
  11. Hagejad on hagi tervikteksti p-s 1.
  12. selgitanud, et teatasid puudusest kostjatele
  13. jaanuaril 2019 e-posti teel (I kd, tl 135), kuid kostjad keeldusid hagejatega igasuguseid läbirääkimisi pidamast (I kd, tl 136). Hagejad leiavad, et kuna kostjad teatasid, et nad oma kohustust ei täida, siis oli põhjendatud esitada kostjatele
  14. jaanuaril 2019 taganemise avaldus ning broneerida notari juures
  15. jaanuariks 2019 aeg tehingu tagasi täitmiseks. Kohustuse mittetäitmisest teatamiseks loevad hagejad kostjate
  16. jaanuaril 2020 saadetud SMS-i „Tere me ei varjanud midagi ja lepingust ei tagane“ (I kd, tl 136). Samas on hagejad
  17. septembri 2020 kohtuistungil hakanud vastupidiselt väitma, et nad andsid
  18. jaanuari 2019 e-kirjaga kostjatele taganemisel täiendava tähtaja (vt
  19. septembri 2020 kohtuistungi protokoll, lk 6; II kd, tl 31 pöördel). Küsimusele, kui pika tähtaja nad kostjatele kohustuse täitmiseks andsid, viitasid hagejad

§ 114lg 1 teisele lausele, mille järgi eeldatakse, et 11

(14)täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg, kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega. 33.
  1. Seega on hagejad ühelt poolt hagi terviktekstis tuginenud sellele, et nad ei andnud kostjatele täiendavat tähtaega, kuna kostjad keeldusid kohustust täitmast, kuid
  2. septembri 2020 kohtuistungil asunud vastupidiselt väitma, et nad andsid kostjatele täiendava tähtaja. 33.
  3. Maakohus leiab, hinnates hagejate kohtu ette toodud asjaolusid, et hagejad ei ole andnud lepingust taganemisel kostjatele täiendavat tähtaega. Täiendava tähtaja andmiseks elamus asuva seenkahjustuse likvideerimisel ei saa pidada hagejate
  4. jaanuari 2019 e-kirja, kus nad teatasid majast avastatud laiaulatuslikust seenest ja soovist lepingust taganeda ning juba 3 päeva möödumisel, s.o
  5. jaanuaril 2019 tegid notariaalse taganemisavalduse. 33.
  6. Hindamaks ja otsustamaks, kas lepingust taganemine eeldaks täitmiseks täiendava tähtaja andmist või mitte, peab kohus tegema kummagi poole huve kaaludes diskretsiooniotsuse (vt Riigikohtu
  7. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-10, p 12). 33.
  8. Isegi kui kohus oleks tuvastanud kostjate poolse lepingu rikkumise, siis lokaalse seenkahjustuse avastamine
  9. a-l ehitatud palkmajas ei oleks olnud ilmselt oluline lepingu rikkumine, st taganemine ilma täiendava tähtaja andmiseta ei oleks olnud õigustatud. Kostjaid ei saa pidada lepingut oluliselt rikkunuks ka

§ 223

lg 1 alusel põhjusel, et nad keeldusid õigustamatult asja parandamast või asendamast oma

  1. jaanuari 2019 SMS-is, milles nähtub üksnes, et nad ei nõustu sellega, et nad on midagi varjanud ning nad ei nõustu lepingust taganemisega. SMS-i lugedes ei saa asuda seisukohale, et kostjad keeldusid õigustamatult asja parandamast, kui selleks nt oleks antud mõistlik tähtaeg ja kostjatele oleks esitatud mingidki tõendid seene olemasolu kohta. Antud juhul ei olnud hagejad taganemise hetkeks isegi ekspertiisi seene või vammi tuvastamiseks tellinud.
  2. Kokkuvõttes ei ole lepingust taganemise materiaalsed eeldused täidetud ning taganemine on tagajärjetu. Hagejad ei saa nõuda kostjatelt lepingu alusel üleantud müügihinna 70 000 euro tagastamist. II
  3. Hagejad on
  4. veebruari 2020 hagi palvepunktis 3 (esitatud muutmata kujul) palunud: „Alternatiivselt, kui kohus leiab, et ei esine lepingust taganemise aluseid, kohustada Kostjaid kõrvaldama xxxxx xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx, xxxxxxx kinnistul katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, registriosa number xxxxxxx lepingutingimustele mittevastavus, mis seisneb olemasoleva fassaadilaudise, tuuletõkke ja soojustuse eemaldamine, vannitoa lae ja seina katmine osb ning kipsplaadiga, akende ja välisuste vormistamine laudisega fassaadil, vannitoa olemasoleva kipsseina, lae ja torustiku lammutamine, uue fassaadilaudise ja soojutuse paigaldamine, pehkinud välisseina palkide ja põrandatalade vahetamine uute vastu, vammi tõrje, vee ja kanalisatsiooni torustiku paigaldamine vannitoas, akende vihmaveeplekkide paigaldamine, vannitoa põranda ja seina hüdroisolatsioon, vannitoa põranda plaatimine, keraamiline põrandaplaat, keraamiline seinaplaat, köögipõranda ja talastiku eemaldamine ja asendamine uue talastiku ja kattega, materjalide (s.h. töötajate transport ja prügi utiliseerimine). “ (vt I kd, tl 131 pöördel)
  5. Esmalt märgib kohus, et nõustub kostjatega, et hagejate alternatiivnõue on ebaselge. TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide 12

(14)muudele andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Hagi esemeks on seega kohtuotsuse resolutsioonis esitatud nõuded. Nõue peab olema esitatud selliselt, et seda saaks hagi rahuldamise korral täita ning seetõttu esitatakse haginõudele samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Nõude ebaselgust selgitas kohus hagejatele juba esimesel eelistungil
  1. veebruaril 2020 (vt I kd, tl 128 pöördel), kuid ka teisel eelistungil
  2. juunil 2020 (vt I kd, tl 212 pöördel). Vaatamata kahe lepingulise esindaja olemasolule hagejad nõuet ei korrigeerinud.
  3. Praegusel juhul on hagejate alternatiivnõudes xxxxxxx kinnistu registriosa number vale, mistõttu ei oleks nõude rahuldamisel see täidetav. Samuti on nt arusaamatu, mida nõutakse kostjatelt hagejate nõude viimases osas „materjalide (sh töötajate transport ja prügi utiliseerimine).“
  4. Hagejate alternatiivne nõue on lepingu täitmise nõue (

§ 222lg 1).

Nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on xxxxxxx kinnistu lepingutingimustele mittevastavus (

§ 217ja § 77).

Samuti tuleks sel juhul hinnata parandamise kulude mõistlikkust. Kuivõrd kohus ei tuvastanud müügilepingu rikkumist, st lepingu ese vastas keskmisele kvaliteedile (vt otsuse ptk I), siis ei saa hagejad nõuda elamu parandamist. Lisaks poleks ilmselt nõue sellises suuruses põhjendatud, kuna parandamiskulud 42 650 eurot vastavalt esitatud EMP RENOVEER OÜ pakkumisele (I kd, tl 40) on ebamõistlikult suured maja 70 000 euro suuruse müügihinnaga võrreldes, arvestades, et tegemist on lokaalse seenkahjustuse eemaldamisega.

  1. Seega jääb hagejate nõue kõrvaldada lepingutingimustele mittevastavus rahuldamata. III
  2. Hagejad esitasid ka nõude kahju hüvitamiseks, s.o ekspertiisitasu 295 eurot ja notaritasu 105,53 eurot väljamõistmiseks põhjusel, et kandsid kulusid tuvastamaks ekspertiisidega majaseene olemasolu elamus ja notariaalse taganemise vormistamisel (vt I kd, tl 3).
  3. Kohus leiab, et ekspertiisikulude kui kahju väljamõistmise nõue tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel (vt Riigikohtu
  4. detsembri 2016 otsus nr 3-2-1-116-16, p-d 38-40). Tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1 ja § 143 p-st 2 on tegu dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamise nõudega. Seda saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel. Sellist kulutuste hüvitamise nõuet ei saa TsMS § 174 lg-st 11 tulenevalt panna maksma hagimenetluses.
  5. Notarikulude väljamõistmiseks peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Hagejad pidi tõendama, et lisaks kehtivale lepingule, mille üle vaidlus puudub, on kostjad lepingut rikkunud ja hagejatele on tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisel (põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel

§ 127lg 4 järgi).

  1. Hagejate notarikulude 105,53 eurot hüvitamise nõue jääb rahuldamata, kuna kohus ei tuvastanud lepingu rikkumist (vt otsuse ptk I). Samuti on alus kahelda, et tekkinud kahju kuuluks ka lepingu rikkumise korral hüvitamisele, kuna lepingust taganemine ei pea olema vormistatud notariaalselt (vt Riigikohtu
  2. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-11, p 13). 13

(14)
  1. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238). IV
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
  3. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas tehti kohtuotsus hagejate kahjuks. Kohtu hinnangul on hagejad solidaarvõlgnikud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kõik maakohtus kantud, sh kostjate kantud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
  4. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.