← Eesti

1-20-3666/25

Obsah (7)§ 126§ 293§ 312§ 306§ 189§ 180§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. august 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 18.06.2020, 01.07

) §-dest 311-315, kohus otsustab: Tunnistada Sergei Bahhanov süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.04.2020. Sergei Bahhanovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ning tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 1 Asitõendid: - DVD-R plaat kõnega häirekeskusesse ja politsei rinnakaamera videosalvestusega, mis asub toimiku materjalide juures - jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; -nuga, teksapüksid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 20ATH02220) - hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Jätta sõrmejäljeekspertiisi tasu (ekspertiisiakt nr 20E-SS0014) summas 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot riigi kanda. Mõista Sergei Bahhanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot sundraha ja 3044 (kolm tuhat nelikümmend neli) eurot ja 16 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Sergei Bahhanovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 4504 (neli tuhat viissada neli) eurot ja 16 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700031884 ning selgitus „Sergei Bahhanov, 1-20-3666, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 5. augustist 2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 5. augustist 2020. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 27. augustist 2020. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja

§-dest 311-

  1. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja menetluse käik 1.1.Süüdistusakt Sergei Bahhanovi süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi saabus Viru Maakohtusse 29.05.2020 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-20-3666 2 ning jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Rahvakohtunikena kaasas kohus kriminaalasja arutamisele rahvakohtunikud Arno Timoškini ja Jüri Kiige. 1.2.Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Sergei Bahhanovi selles, et ta pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tema 01.04.2020 kella 05:15 paiku pagaritöökoja tootmistsehhis aadressil XXX konflikti käigus, võttis noa (tera pikkusega 17,5 cm) ning ajas nuga käes taga V R. Kui V. R jäi seisma, lõi S. Bahhanov ühe korra noaga V. R alakõhtu, millega tekitas V. R torke-lõikehaava vasakul alakõhus vasaku välise niudearteri ja selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verejooks vigastatud veresoontest ja arenes välja äge verekaotus, mis põhjustas V. R surma sündmuskohal. Oma tahtlike tegudega pani Sergei Bahhanov toime teise inimese tapmise, s.o pani toime KarS § 113 lg 1 ettenähtud kuriteo. 1.3.Kaitseakt kriminaalasjas nr 1-20-3666 saabus Viru Maakohtusse 30.05.
  2. Süüdistatava kaitsja tõi kaitseaktis välja, et süüdistus on põhjendatud. Eeluurimise käigus oma süüd Sergei Bahhanov tunnistas täies ulatuses. Süüdistatav kahetseb tehtut. Kaitsja arvamusel asjas kogutud tõendid kinnitavad süüdistatava Sergei Bahhanovi seisukohta süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo episoodis. Kaitsealuse seisukoht süüdistuse kohta kuulub täpsustamisele kohtuistungil. Kaitsja arvamusel asjas kogutud tõendid osutavad sellele, et kannatanu V R surma Sergei Bahhanov põhjustas kaudse tahtlusega. Karistust kergendav asjaolu on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus. 1.4.Viru Maakohtu 03.06.2020 määrusega andis kohus Sergei Bahhanovi kohtu alla. 1.5.Süüdistatav teatas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav ning ta tunnistas ennast süüdi. Süüdistatava kaitsja Igor Belugin tõi välja, et ta võiks nõustuda Sergei Bahhanovile esitatud süüdistuse kvalifikatsiooniga, kui kogu tõenäolisusega oleks olnud tuvastatud, millisel moel sai R surmava haava, mis tõi kaasa verekaotusest tuleneva surma. KarS § 113 lg 1 järgi kvalifikatsioon on õiglane, kui lähtuda käesolevas asjas eeldusest, et süüdistatav tegi käega, milles oli nuga, liigutuse kannatanu suunas, st lõi kannatanut noaga. Kaitsja arvamusel ei süüdistatav ega tunnistaja ei kirjeldanud noahaava tekitamise hetke. 1.6.Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri kõik taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks. Kohtuistungil toimus kannatanu A R ja tunnistajate A P, I C, V J, J T, O E, A S ja S M ning ekspert M V ülekuulamine. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava Sergei Bahhanovi ülekuulamine, kes ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. 1.7.Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista Sergei Bahhanovi KarS § 113 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada süüdistatava süüd, arvestada, et Sergei Bahhanov on varem karistamata. Seetõttu taotles prokurör karistuseks 9 aastat vangistust. Karistuse algust lugeda vahistamisest, s.o alates 06.04.
  3. 1.8.Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava süüdimõistmisel kergendada karistust kuni 7 aasta ja 6 kuud vangistuseni. Kaitsja palus jätta 50% ulatuses menetluskulud riigi kanda süüdistatava varalist seisundit arvestades ja seda, et seda asja arutati üldmenetluses süüdistaja algatusel, kuna süüdistatav oli nõus ka lühimenetlusega. Ülejäänud osa menetluskulude tasumisest palus kaitsja jaotada ühe aasta peale. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.1.Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et Sergei Bahhanov on toime pannud talle süüdistusaktis inkrimineeritava kuriteo ning tema poolt toime pandud kuriteole on 3 antud süüdistusaktis õige karistusõiguslik hinnang. Seega tuleb Sergei Bahhanov mõista süüdi KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 06.04.2020. 2.2.Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale (I). Järgnevalt hindab kohus toime pandud kuriteo koosseisupärasust (II) ja otsustab, milline karistus tuleb mõista Sergei Bahhanovile seoses tema poolt toime pandud kuriteoga (III). Peale seda võtab kohus seisukoha Sergei Bahhanovile kohaldatud tõkendi osas (IV) ja ka selles osas, milliseid meetmeid tuleb kohaldada asitõenditele (V). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (VI). I Süüdistusaktis ära toodud faktiliste asjaolude tõendatus 2.3.Sergei Bahhanovile on esitatud süüdistus selles, et ta pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tema 01.04.2020 kella 05:15 paiku pagaritöökoja tootmistsehhis aadressil XXX konflikti käigus, võttis noa (tera pikkusega 17,5

  1. cm)ning ajas nuga käes taga V R. Kui V. R jäi seisma, lõi S. Bahhanov ühe korra noaga V. R alakõhtu, millega tekitas V. R torke-lõikehaava vasakul alakõhus vasaku välise niudearteri ja selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verejooks vigastatud veresoontest ja arenes välja äge verekaotus, mis põhjustas V. R surma sündmuskohal. Oma tahtlike tegudega pani Sergei Bahhanov toime teise inimese tapmise, s.o pani toime KarS § 113 lg 1 ettenähtud kuriteo. 2.4.Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu V R suri 01.04.2020 hommikul pagaritöökoja tootmistsehhis aadressil XXX. Nimetatu on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga 01.04.2020 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 1-36), mille kohaselt on sündmuskohaks pagaritöökoda aadressil XXX. Vaatlus teostatakse päevasel ajal kunstvalguses. Vaatluse kohaks on pagaritöökoja tootmistsehh, mis asub kahekorruselise kivihoone ühes ruumis esimesel korrusel aadressil XXX. Läbikäigu keskel vasaku seina ääres asetsevate kastidega stellaažide ja esimese sambarea vahel umbes 8 meetri kaugusel tsehhi sissepääsust ja 2, 5 meetri kaugusel tsehhi vasakust seinast avastati põrandalt mehe surnukeha. Surnukeha ümber on hulgaliselt dünaamilisi veresarnaseid jälgi. Samuti on 82 cm kaugusel surnukeha jalast ja 2, 5 meetri kaugusel tsehhi vasakust seinast põrandal töökindad ja valge materjali tükid, mis on osaliselt läbi imbunud veresarnase ainega ja klombid. Keha põhjalikuma vaatlusega avastati horisontaalne torke-lõikehaav pikkusega 1, 5 cm vasakus ülemises kubeme piirkonnas. Trussikutel avastati haava projektsioonis käävjas vigastus. 1, 3 meetri kaugusel vasakust jalast papil, mis asub puidust alusel 34 cm kõrgusel põrandast avastati musta värvi plastikust käepidemega nuga, mille ümber on mähitud punast ja sinist isoleeri, üldpikkusega 29, 5 cm. Selle noa tera pikkus on 18 cm, tera laius 1, 5 cm. Noateravikul on pruunikaspunaste plekkide jäljed. 2.5. Eeltoodud sündmuskoha vaatlusprotokolliga on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll 08.04.2020 koos CD-plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 37-53). Selle protokolli kohaselt vaadeldav objekt on Aweroc WebPlayeri kaudu CD-R-plaadile salvestatud helifail – kõne, mis tehtud Häirekeskusesse 01.04.2020 kl 05:21 telefoninumbrilt XXX ja videofailid 4 patrullpolitseiniku rinnakaamerast P24402 tehtud videosalvestised. Nimetatud protokolli kohaselt kõne on tehtud Häirekeskusesse 01.04.2020 kell 05:21 telefoninumbrilt XXX. Kõne kestab 01 minutit ja 38 sekundit. Häirekeskuse ametnik räägib eesti keeles naishäälega – „Häirekeskus. Tere. Mis teil juhtus?“- Teataja räägib vene keeles meeshäälega - „Tere, kas saab kiirabi? XXX. Samuti toob teataja välja, et sellel aadressil on mees vigastatud. Mees on teadvuseta, kaotas palju verd. Eeltooduga haakub videosalvestuselt nähtuv, mis on tehtud patrullpolitseiniku A P rinnakaamerast P24402. See video algab 01.04.2020 kell 05:37:31. Patrullpolitseinikud liiguvad majja sisse, kohal on juba kiirabi brigaad. Politseinikud liikusid läbi koridori ja keerasid vasakule ning jõudsid tootmisruumi. Koridorist tootmisruumi jõudes on kohe näha maas lebamas surnukeha. Ta asetseb vasaku seina lähedal, siniste leivakastide kõrval. Surnukeha on selili asendis. 2.6. Seda, et V R surm saabus aadressil XXX 01.04.2020 hommikul tõendab ka kiirabikaart (KoTo, tõendite köide, tl 54), mille kohaselt on sündmuskohaks XXX. Patsiendiks V R. Kaebused – meesterahva laip lamab põrandal, suur vereloik. Päev 01.04. Korraldus 05:22. Väljasõit 05:23. Kohal 05:29. Ei hinga. Pupillid laiad. Visiidi lõpptulemus – patsient oli surnud. Samuti tõendab eeltoodut saatekiri kohtuarstlikule lahangule (KoTo, tõendite köide, tl 55-56). Saatekirja koostamise kuupäev on 01.04.2020 ning selle kohaselt ekspertiisiosakonda saadeti lahangule mees – V R. Surma konstateeris kiirabi. Isiku äratundja on pagaritööstuse direktor I C. Surnukeha leidmise aeg 01.04.2020 kell 05:12. Surnukeha leidmise kohaks on XXX – tootmishoone. Olustiku kirjelduse kohaselt pagaritööstuse ruum on suur ja avar. Surnukeha asub pagaritööstuse ruumis, peauksest vasakult teine ruum. Surnukeha asub põrandal selja peal, jalad sirged, parem käsi pikuti kehaga, vasak käsi tõstetud ülesse ja asub pea juures, keha kui ka riided on verised, vasaku jala kubeme piirkonnas on lõikehaav, jope on eest lahti, sviiter on tõstetud ülesse, püksid on alla lastud põlvedeni, surnukeha juures on verised riidelapid. Ümber surnukeha on stellaažid kastidega, milles on leib. Surnukeha all kui ka ümber on verine põrand. Ka surnuveo akt nr 1991 (KoTo, tõendite köide, tl 57) tõendab seda, et V R suri 01.04.2020 ning surnukeha viidi Kohtla-Järvele aadressile Ravi 10C. 2.7.Eeltoodud aadressil on 11.05.2020 valminud ekspertiisiakt nr XXX (KoTo, tõendite köide, tl 62-68), mis on kohtu hinnangul kohtukõlbulik tõend ja milles on ekspert välja toonud, et V R surma põhjuseks oli torke-lõikehaav vasakus alakõhus, vasaku välise niudearteri, selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verejooks vigastatud veresoontest ja arenes välja äge verekaotus välisest ja sisemisest verejooksust. Arvestades esmaste koolnumuutuste morfoloogilisi iseärasusi sündmuskohal 01.04.2020 kl 06.59 ja lahangul 03.04.2020 kl 09.25, võis kannatanu surm saabuda 01.04.2020 kl 04.30-05.12 vahel. Kannatanu surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati torke-lõikehaav vasakus alakõhus, vasaku välise niudearteri, selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, haavakanali suunaga veidi eest välisest veidi taha keskele. Torke-lõikehaav vasakus alakõhus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise, ühte lõikeserva omava vahendiga, mille lõiketera orienteeruv laius 1, 3 cm, lõiketera pikkus vähem kui 8-9 cm. Kannatanu asend talle vigastuse tekitamise ajal võis olla seisev või selili-külili lamav, kuna vigastuse lokalisatsioon ei välista selle tekitamist sellistes asendites. Torke-lõike haava piirkond (e vasakul pool alakõhus) on kättesaadav tekitamisele kannatanu enda käega. Peale vigastuse saamist kannatanu oli võimeline iseseisvalt liikuma ja teostama sihipäraseid tegevusi lühikese aja jooksul (sekundid-kümned sekundid). 2.8.Seda, et Sergei Bahhanov sai 01.04.2020 noalöögi alakõhtu tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 87- 91). Nimetatud protokolli kohaselt on vaatluse objektiks meeste teksapüksid. Meeste teksapüksid „LAB indusrecs“ on pakitud paberkotti koos 5 teise riietusega, mis ära võeti surnukuurist. Riietus võeti ära surnukehalt V R. Teksapüksid on sinist värvi pikkusega 90 cm. Visuaalsel vaatlusel pükste pinnal avastati hulgalised verekahtlaseid määrdumisi. Vasak pükstesäär on määrdunud rohkem verekahtlaste plekkidega, värvlist kuni sääre alaosani. Visuaalsel vaatlusel teksapükste vasakul, värvli ülemisest servast 4 cm kaugusel, lukult 9, 5 cm kaugusel avastati auk pikkusega 1 cm. Seda, et noalöök tabas kannatanu alakõhtu tõendab ka eeltoodud protokolli lisaks olev foto nr 2, kus on nähtav vaade teksapükste esiosale ja augu asukohale. 2.9.Eeltoodud ekspertiisiaktiga on seega tõendatud see, et 01.04.2020 V R oli torke-lõikehaav vasakul alakõhus vasaku välise niudearteri ja selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verejooks vigastatud veresoontest ja arenes välja äge verekaotus, mis põhjustas V. R surma sündmuskohal. 2.10. Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktiga nr XXX (KoTo, tõendite köide, tl 69-77) leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et kannatanu V R sai torke-lõikehaava vasakul alakõhus sündmuskohalt leitud noaga. Nimelt tuleneb nimetatud ekspertiisiaktist, et ekspert on jõudnud arvamusele, et alljärgnevalt loetletud proovidest (võisid sisaldada eeltesti alusel verd): - teine proov noalt (pakend nr 1, teralt paremalt poolt ülemiselt servalt; proov XXX); - viies proov noalt (pakend nr 1; teralt paremalt poolt alumiselt servalt; proov XXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad V R DNA-profiiliga, kuid mitte Sergei Bahhanovi DNA-profiiliga. V R DNA- profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) hüpotees – saadud DNA-profiil pärineb V R; 2) vastandhüpotees – saadud DNA-profiil pärineb tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 1020. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1020 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V R võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Nuga, millega kannatanu V R tekitati torke lõikehaav, on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 82-86), kust nähtub, et vaadeldavaks objektiks on nuga üldpikkusega 30 cm. Noa tera on halli värvi, valmistatud metallist, tera pikkusega 17, 5 cm, tera laius keskmises osas on 1, 7 cm. Noa käepide on musta värvi valmistatud plastist, käepide pikkus on 12, 5 cm. Käepide on mähitud punast värvi teibi ja sinist värvi isoleerpaelaga. Noa tera A küljel ja B küljel on halli-punased määrdumised. Seega eeltoodud andmed on kooskõlas ekspertiisiaktist nr XXX (KoTo, tõendite köide, tl 62-68) p-s 3 ära toodud eksperdi arvamusega, mille kohaselt torke-lõikehaav vasakus alakõhus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise, ühte lõikeserva omava vahendiga, mille lõiketera orienteeruv laius 1, 3 cm, lõiketera pikkus mitte vähem kui 8-9 cm. 2.11. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht selles, kas kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et Sergei Bahhanov 01.04.2020 kella 05:15 paiku pagaritöökojas tootmistsehhis aadressil XXX konflikti käigus võttis noa (tera pikkusega 17, 5
  2. cm)ning ajas nuga käes taga V R ning kui viimane jäi seisma, siis lõi süüdistatav ühe korra noaga V. R alakõhtu. 2.12. Süüdistatav S. Bahhanov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt mäletab ta neid sündmusi, mis on süüdistusaktis kirjeldatud, osaliselt. Ta ei mäleta, miks tal oli vaja tol päeval tööle minna. Ta ei saa sellele küsimusele vastata, mis põhjusel ta läks tööle, kuna ta isegi ei mäleta, kuidas ta jõudis tööle ja mis kell. Ta puhkas sõpradega jõe kaldal. Tol päeval alustas ta puhkamist kella ühe paiku päeval. Nad tegid sõpradega šašlõkki ja tarvitasid alkoholi. Ta puhkas jõe kaldal oma sõpradega kuni kella 22.00 või 23.00 õhtul. Ta isiklikult jõi 800 ml kanget alkoholi. Lisaks sellele lahja alkohol, mis oli varem tarvitatud. Hiljem ta saatis sõpru nende koduni ja siis enam ta ei mäleta, mis toimus. Ta mäletab seda, mis toimus sellest hetkest 6 alates, millal ta nägi V verd. Ta nägi, et V oli veri tööl, teeruumi kõrval. Ta ei mäleta, kuidas ta ise jõudis selle teeruumi juurde. V ise asus sel hetkel tuleb välja, et tema ees. Ta nägi, et V on veri, siis hakkas kangatükki otsima, jooksis lattu, et võtta esmaabikarp, aga esmaabikarbis midagi ei olnud, siis tema juurde jooksis O, kes rebis kuskilt kangatüki ja andis talle. Talle tundus, et veri jookseb jalast ja ta hakkas siduma. V ei reageerinud kuidagi sellele, mis toimus. J T samuti koos temaga proovis jalga siduda. Midagi halba ta ei saa öelda enda suhete kohta selle päevani V. Nad tegid nalja, aga midagi tõsist ei olnud. R oli tekitatud vigastus terava noaga. Kui ta sidus haava, siis tema kõrval lebas see nuga. See koht, kus ta sidus haava, oli teeruumi ja pakendajate töökoha vahel. Ta arvab, et noaga oli tema. Sellesse kohta viis noa tema. Ta jõudis sellisele järeldusele. Ta ei oska öelda, mida ta arvab sellest hetkest, millal vigastus oli tekitatud. Haavamine toimus arvatavasti teeruumi juures. Ta ei oska öelda, mida ta arvab selle vigastuse tekitamise põhjustest. Ta ei oska küsimusele vastata, kas tal oli mingi põhjus haarata nuga. Ta ei mäleta konflikti V. Kui ta andis ütlusi politseis, siis ta püüdis rääkida sellest, mis toimus ja püüdis midagi juurde mõelda oma arvamuse kohaselt. Tuleb välja jah niimoodi, et politseis andis ta välja mõeldud ütlusi. Tol hetkel ta oli hirmul ja šokiseisundis ja isegi ei väljunud kodust nii kaua, kuni politsei võttis teda kaasa. Ta kirjutas J T siis kui võttis ennast kätte, et läheb ise politseisse. Ta mõtles selle kirjavahetusega, et J T üldse läheks tööle, sest see pidi olema tema töövahetus. Ta kirjutas seonduvalt politseiga J T, sest ta hakkas aru saama, et on tõenäoline see juhtus tema tõttu, et tuleb minna ja midagi rääkida. Ta sai aru, et see juhtus tema tõttu, kuna siis kui V oli tema ees, siis tema teadvus oli tagasi tulnud ja kedagi muud tema juures ei olnud ja see meenus alles siis kui oli kodus. Ta oli V juures ja viimane oli verine ja see oli põhjus, miks ta arvas, et tema tõttu oli V verine. Ta nägi seal nuga, mis tavaliselt asub köögis ja see on 20 cm pikk ja selle käepide oli punase teibiga kaetud. Ta ei mäleta seda, et ta käis 01.04.2020 puhkeruumis. Ta ei tea, kuidas sellele vastata, et mäletab sõpradega alkoholi tarvitamist ja siis mäletab ainult seda hetke, kui ta hakkas kannatanule abi osutama. Arvatavasti ta liiga palju alkoholi tarvitas. Tal varem ka mäluaugud olid, mis olid seotud alkoholiga. 2.13. Kohus, hinnates eeltoodud süüdistatava ütluseid, leiab, et need ei ole eluliselt usutavad selles osas, et süüdistatav mäletab ainult seda, mis toimus sündmuskohal sellest hetkest alates, millal ta nägi V verd. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel ka elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 p 9). 2.14. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et süüdistatav oli enda sõnul tarvitanud enne töökohale XXX minekut ohtralt alkoholi, sest seda, et Sergei Bahhanov oli 01.04.2020 alkoholijoobes kinnitavad ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad I C, V J, A P, J T ja A S. Tunnistaja O E on küll välja toonud enda ütlustes, et tema meelest ei olnud Bahhanovilt tunda alkoholi lõhna, aga ta ei nuusutanud. Seega ei välista ka viimati nimetatud tunnistaja seda, et Sergei Bahhanov oli alkoholijoobes. Kohtupraktika näitab seda, et alkoholijoove võib tingida seda, et kõiki asjaolusid isik täpselt ei mäleta. Kohtuistungil selgus, et süüdistatav andes kohtueelsel uurimisel ütlusi tunnistas seda, et ta andis politseis välja mõeldud ütlusi. Seda, et süüdistatav on andnud kohtueelsel uurimisel detailsed ütlused toimunu osas tõendab ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt (KoTo, tõendite köide, tl 99-104), kus on kajastatud kahtlustatava Sergei Bahhanovi 06.04.2020 ülekuulamisel antud ütlusi, mis ei haaku kohtuistungil antud ütlustega. Seega ei saa kohus olla kuidagi kindel selles, et süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlused vastavad täielikult tegelikkusele selles osas, et ta mäletab sündmuskohal toimunut üksnes alates hetkest, millal ta nägi V verd. Kolleegil ägeda 7 verekaotuse nägemine on kahtlemata traumeeriv sündmus, kuid kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav see, et nimetatud asjaolu tõi kaasa Sergei Bahhanovil kohese sündmuste mäletamise võime ning pärast seda mäletab ta sündmusi üksikasjalikult. Samas enne seda momenti ei mäleta ta töökohal toimunust mitte midagi isegi episoodiliselt. Seda, et süüdistatav pole tahtnud kohtule avaldada seoses toimunuga kõike talle teadaolevat kinnitab ka see, et ta on kohtueelsel uurimisel andnud valeütlusi selle kohta, milline nuga tal käes oli. Nimelt leidis kohtulikul uurimisel usaldusväärselt tõendamist nii A S kui ka O E ütlustega ning ekspertiisiaktiga nr XXX (KoTo, tõendite köide, tl 69-77) kogumis see, et kannatanu V R löödi alakõhtu varem puhkeruumis olnud noaga ning mitte selle noaga, mida kasutati jahukottide avamiseks. 2.15. Kohtu hinnangul kinnitab seda, et Sergei Bahhanov ei ole olnud enda ütlustes siiras ja seega ei saa teda pidada usaldusväärseks tõendiallikaks ka see, et ta on erinevas menetlusstaadiumis andnud vastuolulisi ütlusi selles osas, kui palju ta oli alkoholi ära tarvitanud enne seda kui nägi kannatanul verd. Kohtueelsel uurimisel 06.04.2020 toimunud ülekuulamisel on ta välja toonud, et 31.03.2020 alates kellast 12.00 hakkas ta alkoholi tarvitama. Ta jõi 5 liitrit õlut, seejärel 0, 3 liitrit rummi kangusega 37, 5%. Tööl olles jõi veel 0, 5 liitrit viina. Vaatlusel 30.04.2020 Jõhvi arestimajas on süüdistatav välja toonud, et tol päeval tarvitas viie tunni jooksul 6 liitrit õlut, siis 0,5 liitrit rummi, viina ja lõpuks veel õlut. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta jõi koos kange alkoholiga 800 ml ära lisaks lahjat alkoholi õlut umbes 8 liitrit. Seega on süüdistatav igakordsel ülekuulamisel tulnud välja uue versiooniga selle kohta, kui palju alkoholi ta ikkagi oli tarvitanud 01.04.2020. 2.16. Seda, et käesoleval juhul ei saa uskuda seda, et Sergei Bahhanov ei mäleta seda, mis täpselt toimus 01.04.2020 tema ja kannatanu V R vahel ning seega ei saa pidada teda usaldusväärseks tõendiallikaks tõendab ka see, et süüdistatav on andnud erinevas menetlusstaadiumis ka muude asjaolude suhtes erinevasisulisi ütlusi. Nimelt rahuldas kohus prokuröri taotluse

§ 293

lg 1 ja § 289 lg 1 alusel ja lubas avaldada süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuröri poolt taotletud ulatuses kontrollimaks süüdistatava ütluste usaldusväärsust. Kohtuistungil avaldati järgmised süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Kes täpselt kiirabi välja kutsus ma ei tea, kuid ma nägin, et O võttis kaltsu ja hakkas põrandalt verd ära pesema, tema töötab ju seal koristajana“. Süüdistatav on enda erinevas menetlusstaadiumis antud vastuolulisi ütlusi seoses sellega, kes põrandalt vere ära pesi selgitanud järgmiselt: „Tol korral ta ei öelnud konkreetselt, et kes see isik oli. Ma ütlesin, et tõenäoline, et see oli O, sest tema on seal koristaja“. Kohus leiab, arvestades eeltoodud süüdistatava selgitust, et ta ei ole osanud usutavalt selgitada, miks ta on andnud vastuolulisi ütlusi. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta nägi seda, et veri oli põrandalt koristatud, aga ta ei näinud, kes seda tegi. Samas kohtueelsel uurimisel on ta selgelt välja toonud, et O oli see isik, kes hakkas põrandalt verd ära pesema. Seega ka eeltoodu kinnitab seda, et süüdistatav Sergei Bahhanov olles küll tunnistanud enda süüd, ei ole usaldusväärne tõendiallikas selles osas, mis täpselt toimus 01.04.2020 kannatanu V R ning sellekohast tõendusteavet ta ka kohtuistungil ei edastanud, laskudes üksnes oletustesse selles osas, mis toimus 01.04.2020 tema töökohas ning milline oli tema roll toimunus. Eeltoodud kohtu seisukohta kinnitab ka ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis (KoTo, tõendite köide, tl 99-104) kajastatu, mille kohaselt on Sergei Bahhanov kohtueelsel uurimisel antud ütlustes välja toonud, et 01.04.2020 kella 05.00 paiku ta tuli tööle, kuigi oli vaba päev, aga ta tahtis rääkida töökaaslase J töögraafikust. Samas kohtuistungil antud ütlustes ei mäleta süüdistatav enda sõnul seda, mis tingis selle, et ta tuli töövälisel ajal töökohta. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta ei mäleta, miks tal oli vaja tol päeval tööle minna. Ta ei saa sellele küsimusele vastata, mis põhjusel ta läks tööle, kuna ta isegi ei mäleta, kuidas ta jõudis tööle ja mis kell. 8 2.

  1. Tulenevalt tunnistaja V J kohtuistungil antud ütlustest lõi Sergei Bahhanov 01.04.2020 kannatanu V R noaga ühe korra alakõhtu konflikti käigus olles eelnevalt võtnud noa ja ajanud sellega kannatanut taga. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta oli sel ööl, kui V R suri tööl. Peale tema olid veel tööl J T, A, Sergei Bahhanov, V ja O. See ei olnud Sergei Bahhanovi tööpäev. Tal ei ole mingit ettekujutust selle kohta, miks Sergei Bahhanov seal oli, lihtsalt tuli. Ta tuli sinna kas hilisõhtul või öösel. Ta täpselt ei mäleta. Ta oli ebakaine kui tuli sinna. Sergei Bahhanovil oli konflikt V, surnud isikuga. See konflikt tekkis mingi aja pärast, võib-olla tunni aja pärast peale seda, kui Sergei tuli tööle. See konflikt oli sõnaline tüli, mis toimus V töökohal. Ta ei kuulnud, mis põhjal see konflikt tekkis, aga ta sekkus siis kui kuulis, et räägivad kõrgendatud toonidel. Ta tassis S eemale aga J T tassis V eemale. Tema arvates võis olla nende vahel mingisugust füüsilist kontakti ja selle vältimiseks nad viisid neid laiali. Ta tassis Sergei Bahhanovi eemale nii, et see koht oleks võimalikult kaugel V. Selle jaoks, et nad rahuneksid. Ta ei tea, mis pärast seda Sergei Bahhanov tegi, aga nende vahetuse vanem meister A viis Sergei Bahhanovi ära, et viimane rahuneks. Vahetuse vanem meister A viis Sergei Bahhanovi puhkeruumi. Puhkeruumis ta Sergei Bahhanovi ei näinud, aga nägi siis, kui viimane väljus sealt. Ta ei näinud, kuhu Sergei Bahhanov läks, aga jällegi siis kui ta tegeles oma tööga, siis kuulis, et Sergeil ja V uuesti tekkis sõnaline konflikt ja nad räägivad kõrgendatud häältega. See sõnaline konflikt oli jällegi V töökohal. Ta kuulis sõnade vahel, et Sergei oli pahane selle tõttu, et V pettis teda ja ei maksnud nii palju tehtud töö eest nagu pidi maksma, aga V ütles: „Mina maksin sulle selle eest, mida sa oled teinud“. Ta läks nende juurde, et selgeks teha, mis toimub ja selleks, et vältida konflikti - vägivalla kasutamist töökohal. Ta jõudis Sergei juurde ja tuli tema tagant ja ta ei jõudnud veel otse temani tulla, tal oli jäänud 1-2 sammu temani. Siis Sergei äkiliselt hakkas liikuma V poole, V hakkas tema juurest ära jooksma ja Sergei järgnes temale. Tol hetkel ta märkas, et Sergei käes oli nuga. Ta ei näinud, et kannatanu V R oleks midagi ähvardavat teinud Sergei suhtes. Võib-olla kuidagi sõnaliselt selle jaoks, et Sergeid solvata, aga füüsiliselt midagi ei olnud. Kui V hakkas ära jooksma ja Sergei talle järgi jooksis, siis nad jooksid kolonnide ümber ringi ja mingil hetkel ta ei näinud neid, aga siis 20-30 sekundi pärast nad tulid tagasi samuti joostes. Nad jooksid temast mööda, siis V peatus, keeras Sergei poole ja Sergei sooritas löögi. Sergei lõi vasakusse jalga, kui ta ei eksi. Sergeil oli see nuga käes ka siis, kui ta lõi. V jäi seisma, siis pöördus näoga Sergei poole, siis tõstis käed ette poole nagu hakkas seljaga tagasi minema, aga tal ei õnnestunud löögist kõrvale kalduda. Kui see löök toimus, siis tal oli veel kolm sammu Sergei seljani. Ta oli Sergei selja taga. Pärast seda lööki V haaras jalast kinni, temal hakkas veri jooksma ja V karjus: „Sa lõid mind arterisse“. Ta nägi vereloiku, algul ta ei saanud aru, et Sergei tabas V, aga siis kui nägi, et seal terve loik verest, siis ta jooksis V juurde. V hakkas tema suunas jooksma, aga mitte tema juurde, vaid temast mööda ja ta jooksis sinna kohta, kus on võimalik ennast pesta ja tuleb välja, et V hakkas jooksma temast mööda ja jätkas jooksmist. Ta ei näinud, mida tegi Sergei Bahhanov sellel ajal. Kui ta vaatas tagasi, siis Sergeid enam ei olnud selja taga, kuna V oli tema ees. Ta jooksis V juurde ja see tähendab, et Sergei jäi tema selja taha. Siis ta vaatas, kuhu jooksis V. Viimane jooksis pesemiskohast mööda, siis ta läks vahetuse vanema juurde. 2.
  2. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, sest need on kooskõlas ka teiste kohtuistungil üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ütlustega. Nimelt kinnitasid ka tunnistajad J T, O E ja A S, et 01.04.2020 viibis süüdistatav Sergei Bahhanov töökohal aadressil XXX töövälisel ajal olles alkoholijoobes ning tal tekkis konflikt kannatanu V R, keda on kohtu istungil üle kuulatud tunnistajad iseloomustanud kui rahulikku inimest. Kannatanu A R ütluste kohaselt oli tema vennal V R ka juba varasemalt erimeelsusi Sergei Bahhanoviga. Nimelt tuleneb selle tunnistaja ütlustest, et vend rääkis, et tal oli Bahhanoviga 9 konflikt varem või mingisuguseid erimeelsusi, aga millegipärast ta ei suhtunud sellesse tõsiselt ja samuti vend ei suhtunud ka, lihtsalt rääkisid. 2.
  3. Seda, et tunnistaja V J ütlused kannatanu V R noaga löömise osas süüdistatava Sergei Bahhanovi poolt vastavad tegelikkusele kinnitab ka see, et ta on toimunust samasuguse versiooni avaldanud kannatanu vennale. Kannatanu A R ütluste kohaselt hiljem õhtul rääkis ta V J, kes jutustas, kuidas kõik toimus. Ta rääkis sellest, mida ta nägi. V J ütles, et Bahhanovi ja venna vahel toimus mingi konflikt, et leidis aset nuga ja see, et keegi üritas neid isegi laiali viia. 2.
  4. Samuti kinnitavad tunnistaja V J ütluste usaldusväärsust tunnistaja S M ütlused. Tunnistaja V J tõi kohtuistungil välja, et see naisterahvas, kelle käest ta võttis uurija telefoninumbri, ta temale ju rääkis sellest, mis ja kuidas oli. Selle naisterahva nimi oli S. Kohtu hinnangul on eeltoodud S just S M, kes on enda kohtu hinnangul usaldusväärsetes ütlustes välja toonud, et V J jutustas kõike, mis toimus sellel öösel detailides. V. J ütles, et oli konflikt, et Bahhanov haavas V noaga. 2.
  5. Kohtu silmis ei kahanda tunnistaja V J ütluste usaldusväärsust ka asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 37-53) nähtuv, mille kohaselt kiilakas meesterahvas, kelleks on kohtu hinnangul V J, on vastanud politseiametniku A P küsimusele: „Aga kas te võite, võite selgitada, mis üldse juhtus? Mida te nägite?“ järgmist: „Ma ei oska teile öelda, ma olin tualetis“. Kohtu hinnangul saab tunnistaja mitte valmisolekut sündmuskohal anda tegelikkusele vastavaid ütlusi selgitada tema šokiseisundiga. Samamoodi on ta ka ise selgitanud eeltoodut, tuues välja, et teised töötajad rääkisid juhtunu kohta mitte selgelt, aga ta mäletab seda, et oli püstitatud teooria, et tema juhuslikult ise ennast lõi noaga. Ta ei hakanud seda teooriat ümber lükkama. Ei rääkinud kellelegi, et tegelikult midagi sellist ei olnud. Tol hetkel tema jaoks oli raske isegi rääkida. Möödus kas päev või kaks päeva peale juhtumit ja siis ta hakkas rahulikult mõtlema, helistas uurijale ja läks tema juurde. 2.
  6. Kohtu hinnangul on eeltoodud tunnistaja selgitus eluliselt usutav selles osas, miks ta koheselt sündmuskohal ei avaldanud seda, mida ta oli pealt näinud. Nõustuda saab sellega, et raskendatud on normaalselt enda mõtete kohene avaldamine, kui isik näeb pealt ühe enda kolleegi poolt teise noaga löömist ja seda olukorras, kus eeltoodut poleks üldse pidanud juhtuma ja seda oleks olnud võimalik vältida kui töökohalt oleks koheselt eemaldatud alkoholijoobes isik, kes viibis seal töövälisel ajal ning kelle seal viibimise lubamisele mingit õigustust ei ole. 2.
  7. Samuti ei saa välistada seda, et V J soovimatuse ja/või suutmatuse rääkida sündmuskohal sellest, mida ta oli pealt näinud tingis vahetuse vanema, s.o tunnistaja A S käitumine, kes üle kuulatud tunnistajate V J, O E ja J T sõnul plaanis esialgselt kannatanu V R sündmuskohalt ära toimetada taksoga. Nimetatu viitab sellele, et vahetuse vanem soovis vältida tal endal tekkivaid võimalikke probleeme, sest arvestades üle kuulatud tunnistajate usaldusväärseid ütlusi, siis pagaritöökojas võib täheldada bardakki ilminguid. Seega sündmuskohal töökollektiivis püstitatud eesmärk ei olnud välja selgitada, mis täpselt toimus kannatanuga. Seda kinnitavad ka tunnistajate A S ja I C vastuolulised ütlused. Nimelt tuleneb tunnistaja A S ütlusest, et ta helistas 01.04.2020 hommikul I C teatamaks, mis töö juures toimus. Ta ütles, et Ira tule kohale, et V suri. Ta ei toonud välja, millega seoses suri V, sest politsei ütles, et tehke kiiremini aitab rääkimisest. Ta ju ei teadnud mille tõttu, isegi hääl kadus. Samas tunnistaja I C on enda ütlustes välja toonud, et kui A S talle öösel helistas ta oli šokis, ta ei uskunud tema poolt välja toodud versiooni. Selle tunnistaja edasistest ütlustest tuleneb see, et selleks versiooniks oli see, et tegemist oli tööõnnetusega. 10 2.
  8. Seda, et V J ütlused selles osas, et Sergei Bahhanov lõi 01.04.2020 kannatanu V R noaga on usaldusväärsed kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 58-61) nähtuv, mille kohaselt vaadeldav objekt on 03.04.2020 tunnistaja V J poolt edastatud mobiiltelefon Huawei P8 Lite IMEI XXX. Vaatluse käigu kohaselt Foto 1 – tunnistajale kuuluv mobiiltelefon Huawei P8 Lite. IMEI kood XXX. Foto 2 – J nimeline kontakt saatis tunnistajale sõnumeid, mis ta oli saanud Black Squad nimeliselt kontaktilt, kus on kirjas: J „Sa ikka tööle lähed?“, Black Squad, täna 10.22 „Lühidalt nagu ma aru sain kõik juba teavad, tööle tuleb sul minna“. Black Squad, täna 10.23 „Ma lähen süü ülestunnistamisega üles andma ja mind pannakse kinni umbes 5 aastaks“. Ka kinnitab tunnistaja V J usaldusväärsust kohtu silmis tema poolt koostatud skeem (KoTo, tõendite köide tl 110), kust nähtub see, et sellel kajastatu haakub tunnistaja ütlustega selles osas, kus süüdistatava ja kannatanu vaheline konflikt uuesti alguse sai, kus S. Bahhanov noaga lõi kannatanut ning kuidas viimane pärast seda edasi liikus. 2.
  9. Samuti tõendab kaudselt kohtu hinnangul seda, et Sergei Bahhanov lõi noaga kannatanu V R asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 37-53) kajastatud süüdistatava käitumine. Täpsemalt see, et Sergei Bahhanov istub liikumatult käed põlvedel ja vaatab maha. Samuti see, et süüdistataval käed värisevad kui ta pudelit kahe käega kinni hoiab. Ka tuleneb tunnistaja A P ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, et Sergei oli kõrval, aga ta ei tea, kas viimane üldse kuulis neid, ta nuttis. Oli näha, et süüdistatav oli šokis. Kohtu hinnangul ka eeltoodud tõendites kajastatud süüdistatava käitumine annab aluse asuda seisukohale, et tema oli selleks isikuks, kes lõi noaga kannatanu V R 01.04.
  10. Seda tõendavad kaudselt ka tunnistaja S M ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul ei ole alust kahelda ja kes on välja toonud, et Sergei Bahhanov on agressiivne inimene, kui on alkoholi tarvitanud. Sergei Bahhanovil olid töö juures konfliktid temaga. Eeltoodud tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavust kinnitavad ka tunnistaja I C ütlused, kes on välja toonud, et oli selline juhtum, et Sergei Bahhanov viis S, kes töötas pakendamises, pisarateni ja nende vahel olid mingid konfliktid. 2.
  11. Ka ekspertiisiakt nr XXX (KoTo, tõendite köide, tl 69-77) eksperdiarvamuse punkt 3 suurendab kohtu siseveendumust selles, et noalöögi kannatanu V R alakõhtu sooritas Sergei Bahhanov süüdistusaktis ära toodud ajal ja kohas. Nähtuvalt eelnimetatud eksperdiarvamusest noalt (pakend nr 1) võetud kolmandast proovist (käepidemelt vasakult poolt servadelt; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov XXX) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V R ja Sergei Bahhanovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. 2.
  12. Kohtu hinnangul on välistatud eeltoodud usaldusväärsete tõenditega see, et kannatanu ise tekitas endale alakõhtu noahaava. Seda seetõttu, et tulenevalt sündmuskoha vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 1-36) avastati 1, 3 meetri kaugusel vasakust jalast papil, mis asub puidust alusel 34 cm kõrgusel põrandast musta värvi plastikust käepidemega nuga, mille noateravikul on pruunikaspunaste plekkidega jäljed (fotod nr 27 ja 28). Jahukottide peal asuv nuga oli määrdunud jahuga, kuid mingeid pruunikaspunaste plekkidega jälgi sellel ei olnud (fotod 32, 34, 35 ja 36). Seda, et kannatanu V R ei saanud endale ise tekitada jahukotti lõigates sellist noatorget alakõhtu kinnitavad ka tunnistaja I C ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole. Selle tunnistaja ütluste kohaselt seal tsehhis ei ole varem juhtunud, et keegi oleks noaga ennast vigastanud. Need anumad, mis neil on nad, on päris kõrged, aga V oli väiksemat kasvu ja see tähendab, et see anum oli temale kuni rinnani. Kui ta pani koti anuma peale ja kui ta lõikas siit, aga kuidas siit nuga võib hüpata ja sattuda tema kubemesse. Seega see ei võinud olla kuidagi tööõnnetus. 11 2.
  13. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendamist leidnud see, et süüdistatav Sergei Bahhanov 01.04.2020 kella 05:15 paiku pagaritöökoja tootmistsehhis aadressil XXX konflikti käigus, võttis noa (tera pikkusega 17,5 cm) ning ajas nuga käes taga V R. Kui V. R jäi seisma, lõi S. Bahhanov ühe korra noaga V. R alakõhtu, millega tekitas V. R torke-lõikehaava vasakul alakõhus vasaku välise niudearteri ja selle väiksemate harude ja kusepõieseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verejooks vigastatud veresoontest ja arenes välja äge verekaotus, mis põhjustas V. R surma sündmuskohal. II Teo koosseisupärasus 2.
  14. Süüdistusakti kohaselt pani Sergei Bahhanov oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise, s.o pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht selles osas, kas Sergei Bahhanov oma tegevusega täitis tapmise objektiivse koosseisu ja kas ta tahtis tappa 01.04.2020 V R realiseerides sellise tegevusega eeltoodud kuriteo subjektiivse koosseisu. 2.
  15. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel (RKKK 3-1-1-101-96). Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. 2.
  16. Kohtu hinnangul leidis eeltoodud tõenditega kogumis usaldusväärselt tõendamist see, et Sergei Bahhanovi tegu, s.o löök noaga kannatanu alakõhtu põhjustas viimase surma. Seega on põhjusliku seoses tingimus täidetud ning Sergei Bahhanov täitis enda tegevusega tapmise objektiivse koosseisu. 2.
  17. Kriminaalkolleegium on välja toonud, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  18. aprilli
  19. a otsus asjas nr 3-1-1-34-12, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. oktoobri
  21. a otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  22. märtsi
  23. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 20). Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-142-05). 2.
  24. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Kaudse tahtlusega tapmise piiritlemine teistest elu- ja tervisevastastest kuritegudest sõltub süüdlase käitumise objektiivsele (väline teopilt) ja subjektiivsele (sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Objektiivsete asjaolude alusel subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemine peab olema rangelt individualiseeritud kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-80-02 p 6.1; 31-1-128-06 p-d 6 ja 9). Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva (torkevõi löögiriista) kasutamine. Kui tervisekahjustus on selline, mis võib põhjusliku ahela 12 katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida elu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest elu ohustavast teost või kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus (RKKK 3-1-1-128-06 p 7). KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 2.
  25. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab juba välise teopildi alusel rääkida sellest, et Sergei Bahhanov pidas võimalikuks, et saabub kannatanu V R surm. Sellisele seisukohale asumiseks annab kohtule aluse see, et süüdistatav kasutas kannatanut lüües nuga, mille tera pikkus on 17, 5 cm ning lõi teda alakõhtu. Noa tera pikkus võimaldas seega sooritada sügava sisselõike kannatanu kehasse, mis tähendab, et tõenäosus tabada elutähtsaid organeid oli suur. Tunnistaja V J ütluste kohaselt V jäi seisma, siis pöördus näoga Sergei poole, siis tõstis käed ette poole nagu hakkas seljaga tagasi minema, aga tal ei õnnestunud löögist kõrvale kalduda. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodud tunnistaja ütluseid, siis kannatanu enda tegevusega suutis ära hoida selle, et noaga sisselõige tema alakõhtu oleks olnud veelgi sügavam. 2.
  26. Siinkohal tuleb arvestada ka eksperdi M V ütlustega, mille kohaselt kõhukelme vigastusest jäi puudu mõned millimeetrid. Eksperdi ütluste kohaselt kõhukelme läbistamine tekitab tingimata eluohtliku vigastuse isegi siseelundeid vigastamata. Nimelt on eeltoodud ekspert enda kohtuistungil antud ütlustes, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole, välja toonud, et kõhukelme läbistamine põhjustab tingimata eluohtliku tervisekahjustuse isegi siseelundeid kõhuelundeid vigastamata, kuna kõhukoobas on normaalsetes tingimustes steriilne ja kui tekib ühendus välise keskkonnaga, siis järelikult see steriilsust rikub ja kõhukoopasse hakkavad arenema bakterid ja see tekitab peritoniiti, mis on eluohtlik. Siis kõhukoopas asuvad kõigepealt sooled, soolestik ja soolestiku vigastused tekitavad jällegi kõhukoopa steriilsuse rikkumist ja peritoniiti. 2.
  27. Seega kohtu hinnangul Sergei Bahhanov lüües noaga, mille tera pikkus on 17, 5 cm, kannatanut alakõhtu pidi aru saama sellest, et see võib kaasa tuua kannatanu surma ning seda möönma. Isik peab võimalikuks ja möönab mistahes tagajärge, kui ta lööb noa või muu sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda (RKKK 3-1-1-85-96; 3-1-1-102-96; 3-1-1-92-97). Kui toimepanija nägi noalööki tehes kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja surm tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena (vt RKKKo 3-1-1-57-10, p 7.3). Seega pani Sergei Bahhanov kohtu hinnangul toime tapmise vähemalt kaudse tahtlusega. Seda kinnitab see, et tunnistajate V J, J T, O E ja A S ütlustega leidis usaldusväärselt tõendamist see, et vahetult enne noalööki oli süüdistatava ja kannatanu vahel konflikt, mille lahendamisse sekkusid ka kaastöötajad viies Sergei Bahhanovi rahunemiseks puhketuppa. Tunnistaja O E ütluste kohaselt nad koos Allaga võtsid Sergei endaga kaasa, läksid puhkeruumi, et Sergei rahuneks seal ja V töötas edasi. Paraku süüdistatava rahustamine vilja ei kandnud ning tunnistajate A S ja O E ütluste kohaselt oli pärast süüdistatava viibimist selles toas kadunud pikem nuga, mida Sergei Bahhanov sealt kaasa võttis. Nimelt tuleneb tunnistaja O E ütlustest, et pärast seda
  28. aprilli sündmust V ühte nuga ei ole puhkeruumis alles. See üks on pikk, mis on teibiga. Nimetatu näitab seda, et Sergei Bahhanovi maha rahustada ei õnnestunud ning viimane tegi kaalutletud otsuse kaasates konflikti lahendamisse noa. 2.
  29. Kohus ei pea kaitsja versiooni toimunust tegelikkusele vastavaks, mille kohaselt kannatanu V. R võis ise põrkuda süüdistatava käes olnud noale vastu. Sellist asjade käiku ei kinnita ka 13 tunnistaja V J usaldusväärsed ütlused, mille kohaselt kannatanu karjus, et teda löödi arterisse. Tunnistaja O E on küll enda ütlustes välja toonud, et kannatanu ütles, et V tuli oma töökohast, jooksis natuke ahjudest mööda, siis pööras tagasi ja jooksis ümber posti ringi, siis neist mööda, peatus ja ütles, et tundub, et mina vigastasin arterit ja läks edasi. Kuna kohus eespool tõi välja, et puudub alus kahelda tunnistaja V J, kes nägi pealt süüdistatava poolt kannatanu löömist noaga, detailsete ütluste tegelikkusele vastavuses, siis kohtu hinnangul on tunnistaja O E poolt välja toodu, mille kohaselt kannatanu on välja toonud, et ta ise vigastas arterit, selgitatav inimliku eksimusega. Välistatud ei ole see, et kannatanu, arvestades tema rasket olukorda, ei olnud end väljendades täpne või siis tunnistaja O E ei kuulnud õigesti, mida täpselt kannatanu seoses enda vigastusega välja tõi. 2.
  30. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning nende esinemist ei ole ka kohtumenetluse pooled enda seisukohtades välja toonud. Ka puuduvad süüdistatava süüd välistavad asjaolud ning Sergei Bahhanov on süüvõimeline. Nimelt on ekspert ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis 13.05.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 99104) vastanud talle esitatud küsimustele selliselt, et ekspertiisialusel Sergei Bahhanovil esineb alkoholi kuritarvitamine. Isik oli talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal alkoholijoobes, mis ei välistanud tema võimet oma tegude keelatusest aru saada, endale tegudest aru anda ja neid juhtida. Isik on võimeline esinema eeluurimisel, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Alkoholi kuritarvitamine ei ole ravitav haigus ja isik ei vaja mingeid ravimeid. Temal on vaja täielikult loobud alkoholi tarvitamisest. Oma psüühilise seisundi poolest ei kujuta ekspertiisialune ohtu endale ega teistele. Isik ei vaja meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamist ega sundravi kohaldamist. 2.
  31. Kokkuvõttes on tuvastatud süüdistatava käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antud hinnangust kogumis see, et Sergei Bahhanov pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil vähemalt kaudse tahtlusega. III Süüdistatavale mõistetav karistus 3.1.Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  32. mai
  33. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
  34. veebruari
  35. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04). 3.2.Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312

p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik 14 lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03). 3.3.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). 3.4.KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse kuus kuni viisteist aastat. Sergei Bahhanov on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, s.o Sergei Bahhanovi poolt süü tunnistamine. Samas puhtsüdamlikku kahetsust ei esine, sest Sergei Bahhanov ei rääkinud kohtu hinnangul kogu tõde kohtuistungil, mida ta mäletab toimunust, sest eluliselt usutav pole see, et Sergei Bahhanov ei mäleta mitte midagi seoses sellega, miks tal oli konflikt V R ning kust ta noa võttis ja miks ta sellega lõi kannatanut. Ka arvestab kohus karistuse mõistmisel seda, et käesoleval juhul ei pannud süüdistatav tapmist toime tahtluse kõige intensiivsemas vormis, s.o kavatsetult, mis vähendab tema süü suurust nagu ka see, et noalööke oli üks. Samas järeldub tunnistajate V J ja S M ütlustest see, et kannatanu surm saabus viimase poolt süüdistatavale maksmata jäänud üliväikese rahasumma tõttu, mis suurendab kohtu hinnangul Sergei Bahhanovi süüd, kuna enda isikliku huvi pinnalt tekkinud konflikti tõttu pidas ta põhjendatuks võtta teiselt isikult elu, mis on tähtsaim individuaalne õigushüve ning seega olid kaalukausid täielikult tasakaalust väljas. 3.5.Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning arvestades ka karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist peab kohus põhjendatuks mõista Sergei Bahhanovile karistuse alla keskmäära. Täpsemalt peab kohus põhjendatuks karistada Sergei Bahhanovi üheksa aasta pikkuse vangistusega. Hinnates süüdistatava süü suurust arvestas kohus ka seda, et süüdistatav üritas osutada kannatanule peale kuriteo toimepanemist esmaabi, millest paraku tulenevalt ekspert M V ütlustest mingit kasu ei olnud, sest see side oli verejooksu allikast allpool. 3.6.Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada. Siinkohal on ka asjakohane viidata sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 31-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Seega mõistetud karistuse reaalne ärakandmine karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks 15 karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). Käesoleval juhul ei esine kohtu hinnangul mingeid selliseid erandlikke süüteo toimepanemise asjaolusid ja sellist süüdlast, kelle puhul on põhjendatud karistuse kandmisest tingimisi vabastamine. 3.7.KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 06.04.
  3. IV Kohtu seisukoht süüdistatavale kohaldatud tõkendi osas 4.1.

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et arvestades Sergei Bahhanovile mõistetud pikaajalist vangistust on põhjendatud jätta talle kohaldatud tõkend muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja jätta ta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning pärast seda tõkend vahistamine tühistada. 4.2.Nähtuvalt Viru Maakohtu 07.04.2020 määrusest (KoTo, tõendite toimik, tl 105-109) kohus otsustas prokuratuuri taotluse rahuldada ja vahistada kahtlustatava Sergei Bahhanovi kuni kaheks kuuks. Selle määruse kohaselt vahistamistähtaja algust loeti Sergei Bahhanovi kinnipidamisest, s.o alates

  1. aprillist
  2. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (KoTo, tõendite köide, tl 92-98) kohaselt kahtlustatav peeti kinni 06.04.2020 kell 09:35 aadressil XXX. V Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 5.1.Riigikohus on
  3. mai 2007.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 p-s 11 välja toonud, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (

§ 126

). 5.2.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et DVD-R plaat kõnega häirekeskusesse ja politsei rinnakaamera videosalvestusega, mis asub toimiku materjalide juures tuleb jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde, kuna tegemist on kuriteojäljega asjadega. 5.3.

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Nuga ja teksapüksid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri asitõendite hoidlas (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr XXX) - hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel, kuna tegemist on väärtusetute asjadega.

16 VI Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 6.1.Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohus peab

§ 180

lg 1 alusel põhjendatuks Sergei Bahhanovilt välja mõista kõik menetluskulud, v.a sõrmejäljeekspertiisi tasu (ekspertiisiakt nr 20E-SS0014) summas 663 eurot, kuna see ekspertiisiakt ei oma mingit tõenduslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas Sergei Bahhanov on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. Seega tuleb eeltoodud ekspertiisi tasu jätta riigi kanda. 6.2.Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1 p 4) ja ekspertiisitasud (

§ 175lg 1 p 3).

6.3.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 6.4.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Sergei Bahhanovilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1460 eurot, milline summa vastab 2, 5 kuupalga alammäärale, kuna 2020.a kehtestatud kuupalga alamäära suurus on 584 eurot. 6.5.Sergei Bahhanovile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 480, 96 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 112-125) ning kohtumenetluses 1027, 20 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 42-46 ja 89-91). 6.6.Käesolevas kriminaalasjas on kohus tõendina vastu võtnud järgmised ekspertiisiaktid: ekspertiisiakti nr XXX (KoTo, tõendite köide, tl 62-68), mille maksumuseks on õiendi (KoTo, tõendite köide, tl 67) kohaselt 483 eurot; ekspertiisiakti nr XXX (KoTo, tõendite köide, tl 6977), mille maksumuseks on õiendi (KoTo, tõendite köide, tl 76) kohaselt 798 eurot; ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti 13.05.2020 (KoTo, tõendite köide, tl 99104), mille maksumuseks on õiendi (KoTo, tõendite köide, tl 111) kohaselt 255 eurot. Kõik eeltoodud ekspertiisid omavad tõenduslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas süüdistatav on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo ning kokku on seoses ekspertiiside läbiviimisega tekkinud põhjendatud menetluskulu seega 1536 eurot, arvestades kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tasumäärasid. Nimetatud summa kuulub süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega väljamõistmisele. 6.7.Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Sergei Bahhanovilt välja kokku 4504,16 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 1460 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 3044,16 eurot. 6.8.Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuleb

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestada kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 17 6.9.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tulenevalt

§ 180

lg-st 3 põhjendatud jätta osa eeltoodud menetluskuludest riigi kanda, arvestades Sergei Bahhanovi varalist seisundit ja resotsialseerumisväljavaateid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada ka toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, sest sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, mis annaksid aluse jaatada Sergei Bahhanovi äärmiselt kehva majanduslikku olukorda. Tegemist on töövõimelise noore mehega, kelle ütluste kohaselt jätkus tal saadud sissetulekust rahalisi vahendeid ka regulaarseks alkoholi suures koguses tarvitamiseks. See annab aluse asuda seisukohale, et kulusid mõistlikult planeerides on võimalik süüdistataval tasuda ka menetluskulusid. 6.10. Kaitsja tõi lisaks välja, et põhjendatud on jätta 50% menetluskuludest riigi kanda, kuna seda asja arutati üldmenetluses süüdistaja algatusel, sest süüdistatav oli nõus ka lühimenetlusega.

§ 180

lg-st 3 ei tulene alust jätta osa menetluskuludest riigi kanda olukorras, kus süüdistatav on nõus asja arutamisega mõnes lihtmenetluses, kuid prokuratuur sellega nõus ei ole. Seega ei ole ka eeltoodud kaitsja põhjendus, miks käesoleval juhul tuleks jätta osa menetluskuludest riigi kanda, selline, mis annaks aluse kalduda kõrvale üldregulatsioonist menetluskulude hüvitamisel. Süüdistataval ei ole õigust valida, millises menetluses tema kriminaalasja arutatakse. Seega kuritegu toime pannes tuleb arvestada ka sellega, et süüdimõistmise korral tuleb tasuda märkimisväärses ulatuses menetluskulusid, mis kriminaalasja arutamisel üldmenetluses on vältimatud, sest tegemist on aja- ja ressursimahuka menetlusega. 6.

  1. Arvestades seda, et süüdistatav pani toime tahtliku esimese astme isikuvastase kuriteo ja teda pole varasemalt karistatud, siis ei aita kohtu hinnangul ka menetluskulude osaline riigi kanda jätmine kaasa tema resotsialiseerumisele. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel selgus, et süüdistatava kriminaalset käitumist ei tingi tema kehv majanduslik olukord, vaid selle algpõhjuseks on ebaterve suhe alkoholiga, mis sai süüdistatava sõnul alguse juba väga varases nooruses. Nimelt tõi süüdistatav kohtuistungil välja, et alkoholi hakkas ta tarvitama umbes 8 aastaselt. 6.
  2. Hinnates välja mõistetavate menetluskulude kogusuurust ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Arno Timoškin Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 18 Jüri Kiik Rahvakohtunik 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.