← Eesti

2-19-8832/14

Obsah (5)§ 657§ 457§ 702§ 171§ 177

Tsiviilasi nr 2-19-8832 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-8832 Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Kri

) § 172 lg 1 alusel. Määruskaebus

  1. Kohtutäitur esitas
  2. novembril 2019 maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uue määruse, millega jätta kaebus rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  3. Maakohus jättis kohtutäituri hinnangul tähelepanuta, et täiteasjas on tehtud ka Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-17614, mille p-s 16 jõuti järeldusele, et täitemenetluse objektiks oleva vara võõrandamine ei toimunud väljaspool täitemenetlust ja sõltumata kohtutäituri tegevusest. Täitemenetluse lõpetas kohtutäitur sissenõudja nõude rahuldamisel, hoolimata sellest, et kinnisasja müümine ei toimunud 3

(6)Tsiviilasi nr 2-19-8832 täitemenetluse seadustiku § 102 mõttes kohtutäituri kontrolli all.
  1. Maakohtu määrusest ei selgu, mis staatust omavad täitmisele esitatud ja sissenõudjale tasutud summad, kuidas pidi kohtutäitur tõlgendama TlnRK lahendi nr. 2-17-19176 punkti 47 ja selles viidatud riigikohtupraktikat või miks pidi nendest tulenevad põhimõtted kohaldamata jätma.
  2. Kohtutäituri hinnangul tuleb praegusel juhul määrata põhitasu väljaspool täitemenetlust tasutud ja sissenõudja nõudest sissenõudmata jäänud osalt ning seda KTS § 41 lg-s 2 sätestatud ulatuses. Sellist tasuotsust on pidanud võimalikuks näiteks Tallinna Ringkonnakohus
  3. oktoobri 2019 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-3968 ja Tartu Ringkonnakohus
  4. oktoobri 2019 lahendis tsiviilasjas nr 2-17-
  6. Puudub vaidlus, et menetluse objektiks oleva vara müügist rahuldati sissenõudja nõue 75 242.52 euro ulatuses ja seda pärast täitemenetluse alustamist. TlnRK on oma lahendis leidnud, et seda on tehtud kohtutäituri otsese tegevuseta. Seega on kohtutäitur kohaldanud KTS § 41 lg-t 2 Riigikohtu lahendites viidatud viisil. Vastupidisel juhul oleks kohtutäituril õigus nõuda sissenõutud summalt täistasu. Kohtutäiturile jääb arusaamatuks, mille poolest erineb praegune olukord nõude refinantseerimisest või raha maksmisest otse sissenõudjale. Kohus on jätnud need asjaolud tähelepanuta. Varasemas kohtumenetluses on leitud, et täitemenetluses jäi sissenõudmata 16 988.21 eurot. See kinnitab, et 75 242.52 euro ulatuses sai sissenõudja nõue rahuldatud. Ka selle summa puhul tuli kohtutäituril kohaldada KTS § 41 lg-s 2 sätestatut.
  7. Maakohus jättis põhjendamata, millise õigusnormi vastu kohtutäitur uut otsust koostades eksis. Menetluse edasine käik
  8. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  9. Sissenõudja nõustus määruskaebusega.
  10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  11. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21 ja § 659).

  1. Asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud:  Kohtutäituri menetluses oli võlgniku suhtes täiteasi nr 022/2015/
  2. Selle esemeks oli võlgniku omandis olevale kinnistule sissenõudja kasuks seatud hüpoteegi realiseerimine. Sundtäitmisele esitatud nõude suurus oli 92 230.73 eurot. 
  3. jaanuari 2017 määrusega kinnitas Harju Maakohus kompromissi tsiviilasjas nr 215-18012, mille p-i 1.3 kohaselt kohustus võlgnik sissenõudjale tasuma 70 000 eurot hiljemalt
  4. oktoobril
  6. septembril 2017 täitis võlgnik kompromissist tulenevad kohustused sissenõudja ees täies ulatuses, sõlmides notari juures kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu ning tasudes müügihinnast sissenõudja pangakontole 75 242.52 eurot. Notar tasus
  7. septembril 2017 oma deposiitkontolt kohtutäiturile 4 465.40 eurot selgitusega „022/2015/3629 ja 4

(6)Tsiviilasi nr 2-19-8832 3630 X“. 
  1. oktoobri 2017 otsusega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/
  3. novembri 2017 tasu otsusega määras täitur võlgniku poolt tasumisele kuuluva põhitasu suuruseks 4 465.40 eurot.  Võlgnik esitas kohtutäituri
  4. novembri 2017 otsusele kaebuse, mille kohtutäitur jättis
  5. detsembri 2017 otsusega rahuldamata.  Võlgnik vaidlustas kohtutäituri
  6. detsembri 2017 ja
  7. novembri 2017 otsused kohtus mh põhjendustega, et võlgniku hinnangul ei arvestanud täitur kohtutäituri põhitasu määramisel asjaoluga, et sundtäitmisele esitatud rahaline nõue rahuldati väljaspool täitemenetlust vähendatud ulatuses.  Võlgniku kaebust menetleti tsiviilasjas nr 2-17-
  8. Lõpplahend selles tsiviilasjas on
  9. aprillil 2019 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu
  10. detsembri 2018 määrus. Selle määrusega rahuldas kohus võlgniku kaebuse osaliselt ja kohustas kohtutäiturit vaatama võlgniku
  11. novembri 2017 kaebus uuesti läbi.  Kohtutäitur vaatas võlgniku
  12. novembri 2017 kaebuse uuesti läbi ja tegi
  13. mail 2019 uue otsuse kaebusele ja tasuotsuse, millega nõudis võlgnikult kohtutäituri põhitasu tasumist summas 2 865 eurot (sh käibemaks).
  14. Määruskaebusmenetluses on vaidluse all küsimus, kas kohtutäituri uus, s.o
  15. mai 2019 tasuotsus on õiguspärane. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et kohtutäituri
  16. mai 2019 tasuotsus ei vasta tsiviilasjas nr 2-17-19176 tehtud
  17. detsembri 2018 kohtumääruses märgitule. Kohtutäituri hinnangul on maakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendamata. Kolleegium nõustub kaebajaga osaliselt, kuid on seisukohal, et selline rikkumine ei anna praegusel juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus saab maakohtu määruse põhjendusi täiendada (

§ 657lg 1 p 21 ja § 659).

21.

§ 457

lg 1 ja § 461 lg 1 kohaselt koostoimes § 463 lg-ga 2 on jõustunud kohtumäärus menetlusosalistele kohustuslik ja seda tuleb täita.

§-st 371 tuleneb põhimõte, mille kohaselt ei või asja lahendamine minna vastuollu juba poolte vahel sama vaidluse kohta tehtud siduva lahendiga. Jõustunud lahendi saab uuesti üle vaadata vaid uute asjaolude ilmsikstulekul ja

§ 702lg-s 2 sätestatud aluste esinemisel.

Praegu ei ole asjas esitatud teistmisavaldust

§ 702lg 1 mõttes.

Seega ei saa kohus võtta uut seisukohta küsimustes, mis on Tallinna Ringkonnakohtu

  1. detsembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19176 juba lahendatud. See tähendab, et kohus ei saa asuda sisuliselt uuesti analüüsima, kas täitemenetluse nr 022/2015/3629 esemeks olnud vara võõrandamine ja sissenõudjale nõude osaline rahuldamine toimus kohtutäituri aktiivse tegevuse tulemusena, kuidas see mõjutab sissenõudjale tasutud summade käsitlust täitemenetluse seadustiku (TMS) tähenduses, s.t kas tegemist on nõude refinantseerimisele sarnase olukorraga, ning kas kohtutäituri põhitasu tuleb arvestada vaid täitmata jäänud summalt. Kuigi formaalselt on tegemist uue kohtutäituri tasu otsusega, pole otsuse aluseks olev faktiliste asjaolude kogum muutunud – kohtutäituri otsus on tehtud võlgniku
  2. novembri 2017 kaebuse kohta ja selle kaebuse osas on kohus menetlusosalistele siduva seisukoha juba võtnud. Maakohus on seega õiguspäraselt võtnud asja lahendamise aluseks tsiviilasjas nr 2-17-19176 tehtud
  3. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-19-8832 detsembri 2018 kohtumääruses väljendatud seisukohad.
  1. Kohus saab praeguses menetluses kontrollida, kas kohtutäituri uus otsus vastab tsiviilasjas nr 2-17-19176 tehtud
  2. detsembri 2018 kohtumäärusele ning sellega seonduvalt uue otsuse tegemise ajal kehtinud KTS ja TMS sätetele. Arutlusele ei saa seejuures uuesti tulla küsimus sellest, kas kohtutäituri põhitasu tuleb arvestada vaid sissenõudmata jäänud summalt, sest selles osas on kohus oma seisukoha juba väljendanud.
  3. Kohtutäitur on
  4. mai 2019 kohtutäituri põhitasu väljamõistmise otsuses määranud kohtutäituri põhitasu suuruseks 2 865 eurot (sh käibemaks 477.50 eurot). Samal kuupäeval tehtud kohtutäituri otsusest võlgniku kaebusele on kohtutäitur selgitanud sellise summa kujunemist. Kohtutäitur on määranud põhitasu lähtudes sissenõudjale laekunud summast (75 242.52 eurot) KTS § 35 lg 1 ja KTS § 41 lg 2 alusel 2 115 eurot. Lisaks on kohtutäitur määranud põhitasu sissenõudmata jäänud summalt (16 988.21 eurot) KTS § 35 lg 1 ja KTS § 41 lg 2 alusel 750 eurot.
  5. Kohtutäituri arvamus, et praegusel juhul tuleks tasu määrata nii sissenõudmata kui ka sissenõudjale tasutud summadest lähtuvalt, ei ole kooskõlas tsiviilasjas nr 2-17-19176 jõustunud kohtumäärusest tulenevate kohtu seisukohtadega. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-19176 tehtud
  6. detsembri 2018 kohtumääruse p-des 47 ja 48 asunud seisukohale, et täitemenetluses nr 022/2015/3629 esile toodud asjaoludel pidi võlgnik maksma kohtutäituri põhitasu arvestatuna vaid sissenõudmata jäänud summalt KTS § 41 lg 2 alusel. Seda põhjusel, et vähendatud nõude täitmine toimus kohtutäituri otsese aktiivse tegevuseta. Tallinna Ringkonnakohtu viidatud lahend on jõustunud. Käesoleva määruse p-des 22 ja 23 märgitud põhjustel, võtab kolleegium sellise seisukoha asja lahendamisel aluseks. Kohtutäituri
  7. mai 2019 tasuotsuses arvestas kohtutäituri põhitasu nii sissenõudmata jäänud summalt kui ka sissenõudjale tasutud summalt. Seega ei vasta kohtutäituri tasu otsus KTS § 41 lg-s 2 sätestatule.
  8. Kaebuse lahendamisel ei oma praegu tähendust tsiviilasjas nr 2-17-17614 märgitu. Seda põhjusel, et viidatud tsiviilasjas oli vaidluse all täitemenetluse nr 022/2015/3629 lõpetamise otsuse õiguspärasus ja selles tsiviilasjas tehtud lõpplahend ei anna siduvaid seisukohti kohtutäituri tasu suuruse ja selle arvestamise aluste küsimuses.
  9. Eespool märgitud põhjustel jääb määruskaebus rahuldamata. MENETLUSKULUD
  10. Määruskaebuse rahuldatama jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda (

§ 171lg 1, § 172 lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.