Obsah (9)

§ 22§ 110§ 30§ 29§ 1§ 31§ 2§ 28§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 06. novembril 2020 kell 15.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4938 Tsiviilasi Norest Cons

§ 22lg 5 mõistes.

Ajutine haldur ei saa hetkel tõendatult kinnitada, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimine on tingitud võlgniku juhatuse liikmete tahtlikust tegevusest, kuna halduril puudub võimalus teostada täpsem erikontroll. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks saab lugeda vähemalt

1. aasta novembrikuud, kui Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku arvelduskontod ja võlgniku igapäevane majandustegevus lõppes. Võlgnikule tasumata arved pärinevad suures osas aastast 2018, maksuvõlgnevus on ületanud 20 000 euro piiri oktoobris
2. a. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on samuti üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks. Samas ei põhjustanud pankrotiavalduse esitamata jätmine siiski ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetust. 4 2-20-4938 Ajutine haldur on analüüsinud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt

§ 110-114.

Võlgniku pangakontodelt nähtub, et vähemalt 54% ehk ca 460 000 eurot kogu võlgniku tegutsemise aja sissetulekutest (kogusummas 855 121 eurot) on sularahas kontodelt välja võetud. Samuti on suurel hulgal makseid tehtud erinevate maksekaartidega (s.h. erinevates söögikohtades, toidupoodides jms). Kuna kassaraamatut võlgnik ei ole haldurile esitanud ning tuhandete kaardimaksete kontrollimiseks ei ole ajutisel halduril võimalust, siis käesolevas pankrotiavalduse läbivaatamise menetluses ei ole ajutisel halduril võimalust viia läbi sisulist raamatupidamise erikontrolli tuvastamaks võlgniku rahaliste vahendite kasutust või kõikide erinevate tehingute otstarbekust. Seda saab vajadusel korraldada peale pankroti väljakuulutamist. Lisaks tuleb pärast pankroti väljakuulutamist analüüsida, kas on tõendeid võimaliku ettevõtte ülemineku kohta. Juhatuse liige A. B. on 100% osanikuks ja juhatuse liikmeks ka Norest Construction Group OÜ-s (registrikood 14170326), mis on 22.10.2019 ümber kujundatud osaühinguks ja alustanud äritegevust. Täiendavalt toob ajutine haldur välja asjaolu, et ei ole tuvastanud võlgniku osanike poolt osamaksete sisse maksmist. Äriseadustiku § 140¹ lg 2 kohaselt kuni osanik ei ole paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Ehk siis nõuded osanike vastu saaks esitada peale pankroti väljakuulutamist. Ajutine pankrotihaldur peab muuhulgas andma hinnangu ka võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud andmete kohaselt hetkel võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid, vajalikud tellimused ja tööjõud. Võlgniku tervendamine ei ole samuti ajutise halduri hinnangul võimalik. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna kõik tema teadaolevad kohustused ületavad tema vara enam kui 26 000 euro võrra ning äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Ajutine haldur on selgitanud, et võlgnikul puudub vara katmaks kõiki pankrotiavalduse läbivaatamise kulusid, samuti puuduvad vahendid edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele võimalus tasuda edasise pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa Norest Consult Group OÜ pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks, milleks ajutise halduri ettepanekul peaks olema vähemalt 4 000 eurot (ajutise halduri tasu, võimaliku pankrotivara väljanõudmise, säilitamise ja müügi kuludega, raamatupidamise erikontrolli kulu, pankrotihalduri tasu jms). Juhul, kui kohtu deposiiti nõutud summat ei tasuta, siis kuulub Norest Consult Group OÜ pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt

§ 29lg 1.

Ajutine pankrotihaldur on teinud kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele võimalus tasuda edasise pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa Norest Consult Group OÜ pankrotimenetluse 5 2-20-4938 läbiviimise kulude katteks (ajutise halduri ettepanekul peaks selleks summaks olema vähemalt 4 000). Juhul, kui kohtu deposiiti nõutud summat ei tasuta, siis lõpetada Norest Consult Group OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt

§ 29lg 1.

Pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu palun nimetada Norest Consult Group OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige A. B., isikukood xxx. Kohus tegi 07.07.2020 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Norest Consult Group OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 4 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgnikule kuulub kaubik Citroën Berlingo, vl

1. a, mis ei ole töökorras ja kiirmüügi hind võib olla 500 eurot. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik kinnisvara omanud. Võlgniku nimel ei ole registreeritud väärtpaberikontosid. Võlgnikule ei kuulu ühtegi registreeritud kaubamärki ega domeeni. Äriregistri andmetel on võlgniku osakapitali suuruseks 2 500 eurot, äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Äriseadustiku § 140¹ lg 2 tulenevalt vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 26 983.80 euro ulatuses, millest kohustused hankijate ees on kokku 4 860.92 eurot, võlgniku maksukohustuse suuruseks on kokku 22 031.12 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud,
2. a majandustegevust ei toimunud,
3. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 39 982 eurot, võlgniku omakapital oli
4. aasta lõpus oli – 4 200 eurot.
5. aastal võlgniku majandustegevust ei toimunud. Töölepingud on töötajatega lõpetatud ja kohustusi töötajate ees ei ole. Võlgniku suhtes on algatatud 1 täitemenetlus. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul 6 2-20-4938 ei ole võlgniku ettevõtte tervendamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja võlgniku majandustegevus on lõpetatud ning selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei saa hetkel tõendatult kinnitada, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimine on tingitud võlgniku juhatuse liikmete tahtlikust tegevusest, kuna halduril puudub võimalus teostada täpsem erikontroll. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et vähemalt 54% ehk ca 460 000 eurot kogu võlgniku tegutsemise aja sissetulekutest (kogusummas 855 121 eurot) on sularahas kontodelt välja võetud. Samuti on suurel hulgal makseid tehtud erinevate maksekaartidega (s.h. erinevates söögikohtades, toidupoodides jms). Kuna kassaraamatut võlgnik ei ole haldurile esitanud ning tuhandete kaardimaksete kontrollimiseks ei ole ajutisel halduril võimalust, siis ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalust viia läbi sisulist raamatupidamise erikontrolli tuvastamaks võlgniku rahaliste vahendite kasutust või kõikide erinevate tehingute otstarbekust, ajutise pankrotihalduri hinnangul saab seda teha peale pankroti väljakuulutamist. Lisaks tuleb pärast pankroti väljakuulutamist analüüsida, kas on tõendeid võimaliku ettevõtte ülemineku kohta. Juhatuse liige A. B. on 100% osanikuks ja juhatuse liikmeks ka Norest Construction Group OÜ-s (registrikood 14170326), mis on 22.10.2019 ümber kujundatud osaühinguks ja alustanud äritegevust. Täiendavalt toob ajutine haldur välja asjaolu, et ei ole tuvastanud võlgniku osanike poolt osamaksete sisse maksmist. Äriseadustiku § 140¹ lg 2 kohaselt kuni osanik ei ole paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Ehk siis nõuded osanike vastu saaks esitada peale pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Arvestades asjaolu, et võlgnikule kuuluva vara väärtuseks on 500 eurot ja võlgniku äriühing, mille osakapitali suuruseks on 2500 eurot, on asutatud sissemakset, millest tulenevalt vastutab osanik ÄS § 140¹ lg 2 osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, 7 2-20-4938 ning esinevad eelnevalt kohtulahendis välja toodud alused vara tagasivõitmiseks, siis leiab kohus, et tulenevalt võlgniku püsivast maksejõuetusest tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Norest Consult Group OÜ pankrotihalduriks. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8