) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Lisaks märkis ringkonnakohus, et maakohtu otsus on jõustunud osas, mille peale ei saa apellatsioonkaebust esitada. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb asi saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule
lg 1 p-de 1 ja 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumisi kõrvaldada. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise põhimõtet (
Maakohus võttis kõik hageja nõuded menetlusse, kuid osa neist ei ole esitatud kujul menetluskõlbulikud, viivisenõue on ebaselge ja üks nõue on suurem kui töövaidluskomisjonile esitatud avalduses. Maakohus ei arutanud pooltega asjas kohalduvat seadust, mh on jäänud tähelepanuta meretöö seaduse (MTööS) § 68. Maakohus eksis kohtuistungi pidamisel, ei juhtinud istungit ega suunanud asja arutamist. Pooled käsitlesid pärast eelmenetluse lõppu endiselt menetluslikke küsimusi, tõid esile seosetu kogumi asjaolusid ega pööranud tähelepanu nõuetele või neile vastu vaidlemisele. Protokollist ei nähtu, et kohus oleks tõendeid uurinud ja arutanud pooltega nende järjekorda. Maakohus jättis otsuse olulises osas põhjendamata (
lg 1 p 1 ja p 5 ning
Ringkonnakohus rikkus ise oluliselt menetlusõiguse norme, kuna jättis kostja ära kuulamata, kui ei küsinud temalt vastust, ning ületas apellatsiooni piire, kui leidis, et maakohus jättis kostja õiguslikult ära kuulamata, kuigi kostja ei olnud maakohtu otsust vaidlustanud. Maakohtule ja pooltele olid hageja nõuded selged ja võimalikud nõuetega seotud rikkumised saanuks ringkonnakohus ise kõrvaldada. Maakohtu istungile eelnes aasta aega kestnud kirjalik eelmenetlus ning pooltele oli nii eelmenetluses kui ka istungil ja sellele järgnenud kirjalikus menetluses korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus viitas alusetult MTööS § 68 kohaldamata jätmisele, millele hageja ei olnud apellatsioonkaebuses tuginenud ning mis ei kohaldu asjas, sest sama seaduse § 56 asjaolusid ei esine. Ringkonnakohus leidis valesti, et töötajate kirjalikud seletused ja töövaidluskomisjoni istungil tunnistajana antud ütlused ei asenda nende isikute kohtus tunnistajatena ülekuulamist ning maakohus omistas kohtueelsetele ütlustele ülemäära olulise kaalu. Ringkonnakohus eiras seda, et töötajate seletuskirjad on dokumentaalseteks tõenditeks ning kirjalikult antud seletused ja töövaidluskomisjonis antud ütlused ei ole vastuolulised ega ajas muutunud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et arst tuvastas kannatanul kerged kehavigastused, ega ole alust arvata, et arst ei vaadanud töötajat üle. Kui ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus tunnistajaid üle kuulamata jättes menetlusõiguse normi, võinuks ta nad ise ära kuulata. Maakohus ei rajanud otsust üksnes kahe töötaja selgitustele, vaid tugines ka muudele tõenditele, eelkõige tööõnnetuse teatisele. 9. Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda, mõistes temalt välja hageja kassatsioonimenetluse kulu 1322 eurot 40 senti (km-ga). Ringkonnakohtu otsus on põhjendatud, sest maakohtu rikkumisi ei olnud võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus on põhjendamatult suure kaalu andnud kohtuväliselt koostatud seletuskirjadele ja töövaidluskomisjonis üle kuulatud tunnistajate ütlustele. Töövaidluskomisjoni protokoll ja kohtuväliselt kirjutatud seletuskirjad ei lihtsusta menetlust. Kohus ei saa protokolli ilma tunnistaja vahetu ülekuulamiseta hinnata, mistõttu on täitmata
lg-s 2 märgitud tingimused asendamaks seletuskirjade ja komisjoni protokolliga tunnistajate ütlusi. Kohtuväliselt kostjale antud seletuskirjad ja töövaidluskomisjoni istungil antud ütlused on vastuolulised. Lisaks ei näi töövaidluskomisjoni menetlus hageja suhtes erapooletu, sest üks komisjoni koosseisu liikmetest oli seotud vaidlusalust konflikti uurinud 4
lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata
Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. 11. Vaidlustatud otsusega lahendas ringkonnakohus asja
alusel üksnes kaebuse põhjal, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus otsustas asja
alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna tema arvates rikkus maakohus oluliselt
lg 1 p 1, sest ei täitnud eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, jättes kindlaks määramata vaidluse eseme ja ulatuse, pooltega materiaalõiguse kohaldamise arutamata ning rikkudes oluliselt istungi pidamise korda. Samuti rikkus maakohus ringkonnakohtu hinnangul kostja taotletud tunnistajaid üle kuulamata jättes tõendite hindamise reegleid, mistõttu on maakohtu otsus kohtueelses menetluses antud kirjalikke seletusi ja suulisi ütlusi kõrvale jättes
Kolleegium leiab, et ringkonnakohus eksis
Sellega rikkus ringkonnakohus ühtlasi
11.1. Ringkonnakohtu märgitud eelmenetluse ülesannete ja selgitamiskohustuse rikkumine ei ole praegusel juhul õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte oluliseks rikkumiseks
Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et pooltele ja maakohtule poleks olnud selge, et asjas vaieldakse töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse, hüvitiste ja viivise üle. Tsiviilasja materjalide kohaselt arutas maakohus pooltega hageja nõudeid (mh viivisenõuet) ning maakohus võttis viivisenõude menetlusse suulise määrusega (
Asjaolu, et hageja ei nõudnud töövaidluskomisjonile esitatud avalduses viivist, ei välista selle nõudmist kohtumenetluses. Selle nõude võis maakohus lahendada iseseisva nõudena, liites selle põhinõude menetlusse (
). Hageja kohtusse esitatud rahalised põhinõuded ei erinenud töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest (I kd, tl 2 pöördel ja tl 96; ringkonnakohtu otsuse p 1 ja p 1.1). Ringkonnakohtu viidatud kohtuistungi pidamise eksimused (mh
ja § 243 lg 2 rikkumine) viitavad istungi juhtimise probleemidele, kuid ka nendest ei saa järeldada õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist. Sellist rikkumist ei ole võimalik järeldada ka asjaolust, et maakohus ei arutanud pooltega MTööS-i kohaldamist. Kohus ei ole
S reguleerib eriseadusena poolte töösuhet erinevalt TLS-is sätestatust, muudab tõendamiskoormust vms, ja seetõttu tõi
11.2. Samuti ei ole ringkonnakohtu viidatud maakohtu eksimused tõendite hindamisel käsitatavad
Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et isikute kohtueelses menetluses antud kirjalikud seletused ja suulised ütlused ei ole piisavaks tõendiks, mistõttu tuleb need isikud tunnistajatena üle kuulata. Samuti ei ole ringkonnakohus otsuses selgitanud, miks ei oleks võimalik kuulata tunnistajad üle apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus leidis Riigikohtu varasemale praktikale viidates, et kohtueelses menetluses antud kirjalikud seletused ja suulised (sh protokollitud) ütlused ei ole tunnistaja ütlustele ettenähtud 5
§-st 229 jj ega tööõiguse normidest ei tulene, et töövaidluse lahendamisel kohtus saab asjaolusid tõendada üksnes kohtus ülekuulatud tunnistaja ütlusega.
lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib hagimenetluses olla tõendiks tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus hindab kõiki tõendeid
lg-te 1 ja 2 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning üldjuhul ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. 11.3. Kolleegium on varem leidnud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina
See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks
või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega
oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seega on dokumentaalseks tõendiks
lg 2 tähenduses mh nt ka töövaidluse asjaolude selgitamiseks kogutud dokumendid (nt töötajate seletuskirjad) ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate ütlused (vt ka Riigikohtu
Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde. 11.
Jättes hagi rahuldamata, põhjendas maakohus otsust mh I. Elleri ja D. Bubnovi kirjalike seletuste ja töövaidluskomisjonis antud ütlustega. Seega oli kostja pakkunud kohtule ja hagejale võimalust küsimuste esitamiseks, kusjuures seletuskirjade koostamise asjaolude üle pooled iseenesest ei vaielnud. Kohtu toimikust ei nähtu, et hageja oleks maakohtus taotlenud I. Elleri ja D. Bubnovi tunnistajatena ülekuulamist, kuigi ta palus kostja selle taotluse rahuldada (I kd, tl 47 pöördel). D. Bubnovi 6
12. Kolleegium selgitab, et
kohaselt on ringkonnakohtul õigus üksnes apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ainult juhul, kui maakohus rikkus asja lahendamisel
lg-s 1 sätestatud menetlusõiguse normi ning seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses (
Ringkonnakohus ei saa lahendada asja üksnes kaebuse põhjal muude menetlusõiguse normide rikkumise (k.a olulise rikkumise) tõttu ega ka juhul, kui tal endal on võimalik rikkumised kõrvaldada. Kolleegium on varem korduvalt väljendanud, et
§-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma selle maakohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (vt nt Riigikohtu
lg-s 1 nimetatud rikkumisteks, ei olnud ringkonnakohtul õigust
alusel tühistada maakohtu otsust ja saata asja maakohtule uueks lahendamiseks üksnes apellatsioonkaebuse põhjal. Ringkonnakohus peab eeltooduga arvestades lahendama asja sisuliselt. 13. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon
14. Kuna asi saadetakse läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine ringkonnakohtu otsustada (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.