← Eesti

2-20-7948/5

Obsah (6)§ 142§ 407§ 367§ 468§ 162§ 174

2-20-7948 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 08.oktoober 2020 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7948 Tsivi

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb kostja ja liisinguandja Mogo OÜ vahel 25.05.2018 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr x (leping), mille alusel võimaldas liisinguandja kostjale kokku 5518,85 eurot intressiga 2,90% kuus, 34,80% aastas. Kostja kohustus tasuma liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisinglepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Kostja ja liisinguandja sõlmisid 12.02.2019, 16.04.2019 ja 17.04.2019 lepingu lisad nr a; b ja c, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kasutuses on 7226,46 eurot ja muutsid maksegraafikut. Kostja kohustus alates 20.05.2019 kuni 20.04.2026 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 230,44 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja ei võimaldanud hagejal tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 4.1.13 tagatise seisukorda kontrollida ning hageja ütles lepingu erakorraliselt üles, nõudes lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning koheselt ja viivitamatult ka tagatise ja selle päraldise viivitamatult tagastamist. Liisinguandja on loovutanud oma nõuded kostja vastu AS-le PluPlusCapital. Kostja jätkuvalt võlgnevust vaatamata meeldetuletustele ei tasunud. 01.11.2019 tagastas kostja sõiduki hageja kohtuvälisele esindajale. Sõiduki üleandmisel selgus, et sellel on palju puudusi ning sõiduk müüdi hinnaga 1000 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja müüs sõiduki hinnaga 1000 eurot, millest arvestati hageja kulud, ülejäänud summa 630,40 eurot võrra vähenes põhivõlg ning hageja nõue põhivõla 6575,18 euro ja intressi 342,81 euro saamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on hagejal õigus nõuda sissenõudekulusid summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse 2 2-20-7948 sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab viivist lepingus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist 525,60 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud.

§ 367

kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 475 eurot ja kulust õigusabile summas 420 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud suuresti vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 250 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.