← Eesti

2-19-18272/26

Obsah (4)§ 72§ 75§ 63§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse avalikult teatavaks 03.11.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-18272 Ts

) § 72 lg-le 5 on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohus on oma otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-12-08 punktis 13 selgitanud, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades muuhulgas kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega ja muude oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt Riigikohtu viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42, 16.04.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14). Kohus ei ole seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel menetlusosaliste taotletud kasutusviisidega.

§ 72

lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.

§ 75

lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Xxx tn 6 hoone on küll jaotatud kolmeks eraldi kasutatavaks hooneosaks, ent eriomandeid ei ole moodustatud ning puuduvad korteriomandid.

§ 72

lg 5 kohaselt on igal kaasomanikul õigus nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses, kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkulE.e sõlmimisest. Sama põhimõte tuleneb KrtS § 14 lg-st 1, mille kohaselt võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse. Seega saab kehtiva õiguse kohaselt kaasomandisse kuuluva kinnisasja osa teisi välistavat erikasutusõigust reguleerida üksnes selliselt, et kõikide korteriomanike vahel sõlmitava kokkuleppega reguleeritakse korteriomandite erikasutusõigust. Erikasutusõiguste tekkimise eelduseks on kõikide korteriomanike kokkulepe. Ehkki Xxx kinnistu puhul ei ole tegemist korteriomanditega, tuleb kohaldada KrtS-i analoogiat kaasomandi kasutamise erikasutusõiguse (st kaasomaniku ainukasutusse antava kinnistu/hoone osa) määramisel. Kaasomandi kasutuskorra ja erikasutusõiguse määramine on võimalik vaid omanike kokkuleppel ning õigusliku sidususe loomiseks on see kokkulepe vaja kanda ka kinnistusraamatusse.

  1. Avaldajad on palunud määrata Xxx asuva kinnistu kasutuskord selliselt, et:  M. M. ja L. B.i ainukasutusse jääb:  avalduse lisas 2 oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70 m2, ja selle kõrval olev hoonesse pääsemiseks kasutatav ala suurusega 8,7 m2, mis on kokku 78,7 m
  2. M. M. ja L. B.i ainukasutusse jäävad ruumid on samuti tähistatud avalduse lisas 6 (TIB joonised) korteri nr x ruumidena; sealhulgas jääb M. M. ja L. B.i ainukasutusse Xxx kinnistust osa, mis jääb Xxx hoone ning Xxx kinnistu piiri vahele 9                     ja mis on kasutatav M. M. ja L. B.i hooneosale sissepääsuks (lisa 2 joonisel lilla piirjoonega ala suurusega 8,7 m2); avalduse lisas 2 oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 11,9 m2 ; avalduse lisas 2 oleval plaanil lilla viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2 ; E. V. ainukasutusse jääb: avalduse lisas 2 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 61,2 m
  3. E. V. ainukasutusse jäävad ruumid on samuti tähistatud avalduse lisas 6 (TIB joonised) korteri nr x ruumidena; avalduse lisas 2 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 12,8 m2; avalduse lisas 2 oleval plaanil rohelise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2; E. A. ainukasutusse jääb: avalduse lisas 2 oleval plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70,9 m2, ning hoone ja Xxx piiri vahele jääv ala pindalaga 8,2 m2; avalduse lisa 2 oleval plaanil sinise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2 ; ülaltoodud ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa jääb omanike ühiskasutusse; omanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse antud osa, kusjuures kaasomaniku ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teist kaasomanikku tema ainukasutusse antud kaasomandiosa kasutamisel; omanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast osast saadavale kasule; omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas; ainukasutusse jäävate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see omanik, kelle ainukasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teistelt omanikelt nimetatud kulude hüvitamist; omanikul on õigus tema ainukasutusse jäävat hooneosa parendada ja remontida selle välispiire muutmata. Juhul, kui omanik soovib muuta hoone välispiire või välisilmet, on vaja teiste kaasomanike nõusolekut; omanike ühiskasutusse jäävat ülejäänud ala (st kasutuskorraga ainukasutusse määramata ala) ei tohi kasutada sõidukite parkimiseks ega ladustada seal muid esemeid, mis takistaks selle ala vaba kasutamist; E. A. peab tagama M. M.le ja L. B.ile ning E. V.le piiramatu ligipääsu E. A. hooneosa keldris asuvale veemõõdusõlmele, sh andma üle veemõõdusõlmele ligipääsemiseks vajaliku uksevõtme; E. A. kohustub tagama vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumise vastava teenuse osutajale ning esitama vastava osa kuluarvestuse teistele omanikele, kes kohustuvad vastava osa tasust E. A.le hüvitama; E. V. kohustub tagama takistamatu ligipääsu tema hooneosa välisküljel asuvale elektrikilbile. kohustada E. V.u ja E. A.t andma nõusolekut ülaltoodud tingimustel kasutuskorra kohta kinnistusraamatu registriosa nr xxx III jakku märkuse kandmiseks ja asendada tema nõusolek kohtumäärusega. 10
  4. 03.09.2020 määrusega kinnitas kohus avaldajate M. M., L. B.i ja puudutatud isikute E. V. ja E. A. vahel sõlmitud osakompromissi ning määras Tallinna linnas Xxx asuva kinnistu hooneosade erikasutusõigused ning kaasomandi kasutuskorra alljärgnevalt: 1.
  5. M. M. ja L. B.i ainukasutusse jääb: 1.1.
  6. lisas 1 (tl 66) oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70 m
  7. M. M. ja L. B.i ainukasutusse jäävad ruumid on samuti tähistatud lisas 2 (TIB joonised, tl 67-68, pöördel) korteri nr x ruumidena; 1.1.
  8. lisas 1 oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 11,9 m2; 1.
  9. E. V. ainukasutusse jääb: 1.2.
  10. lisas 1 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 61,2 m
  11. E. V. ainukasutusse jäävad ruumid on tähistatud lisas 2 (TIB joonised) korteri nr x ruumidena; 1.2.
  12. lisas 1 oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud kuur, ehitise aluse pinnaga 12,8 m2; 1.
  13. E. A. ainukasutusse jääb avalduse lisas 1 oleval plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone, ehitise aluse pinnaga 70,9 m2; 1.
  14. omanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse antud osa, kusjuures kaasomaniku ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teist kaasomanikku tema ainukasutusse antud kaasomandiosa kasutamisel; 1.
  15. omanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast osast saadavale kasule; 1.
  16. omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas; 1.
  17. ainukasutusse jäävate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see omanik, kelle ainukasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teistelt omanikelt nimetatud kulude hüvitamist; 1.
  18. omanikul on õigus tema ainukasutusse jäävat hooneosa parendada ja remontida selle välispiire muutmata. Juhul, kui omanik soovib muuta hoone välispiire või välisilmet, on vaja teiste kaasomanike nõusolekut; 1.
  19. E. A. peab tagama M. M.le ja L. B.ile ning E. V.le piiramatu ligipääsu E. A. hooneosa keldris asuvale veemõõdusõlmele, sh andma üle veemõõdusõlmele ligipääsemiseks vajaliku uksevõtme; 1.
  20. omanikud on kokku leppinud, et paigaldavad hiljemalt 30.09.2020 eraldi veearvestid iga hooneosa veetarbimise täpseks arvestamiseks (st et kokku paigaldatakse kolm eraldi veearvestit). Iga omanik peab nimetatud tähtajaks tagama tema hooneosa veearvesti paigaldamise ning kandma sellega seotud kulu. Kuni igale hooneosale eraldi veearvesti paigaldamiseni kohustub E. A. tagama vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumise vastava teenuse osutajale ning esitama vastava osa kuluarvestuse teistele omanikele vastavalt kaasomandi osa suurusele, kes kohustuvad vastava osa tasust E. A.le hüvitama. Peale eraldi veearvestite paigaldamist toimub vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumine vastavalt veearvesti näitudele ja tegelikule tarbimisele, ühise arve esitamisel teenuseosutaja poolt E. A.le toimub kularvestuse esitamine ja vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisn kaasomanike poolt eelkirjeldatud viisil. Juhul kui tekib kaasomanike poolt esitatavete veearvestinäitude ja veearvesti (mille alusel teenuse tarbimise eest arveid esitatakse) üldnäidu vahe, hüvitavad kaasomanikud selle vahe E. A.le vastavalt kaasomandi osa suurusele; 1.
  21. E. V. kohustub tagama takistamatu ligipääsu tema hooneosa välisküljel asuvale elektrikilbile; 1.
  22. Punktis 1 nimetatud kokkulepe kehtib ka kinnistu igakordsete omanike suhtes. Omandajale lähevad üle kasutuskorra kokkuleppe punktides 1.1-1.
  23. loetletud õigused ja kohustused vastavalt sellele, millise kaasomaniku osa omandatakse. 11
  24. Kui punktis 1 märgitud kannete tegemisel kinnistusraamatus tuleb tasuda riigilõiv, siis see jagatakse kolmeks võrdseks osaks, kusjuures ühe osa tasub M. M. või L. B., teise osa E.e V. ja kolmanda osa E. A..
  25. 03.09.2020 osakompromissi sõlmimisega on menetlusosaliste vahel lahendatud erimeelsused kasutuskorra osas, mis seondusid eluhoonete, hoonete veevarustuse ja elektrivarustusega. Ülejäänud nõuete osas menetlusosalised kompromissi ei saavutanud.
  26. Avaldaja on palunud määrata kasutuskorra selliselt, et avaldajate ainukasutusse jääb avalduse lisas 2 (tl 8) oleval plaanil lilla piirjoonega tähistatud eluhoone kõrval olev hoonesse pääsemiseks kasutatav ala suurusega 8,7 m
  27. Puudutatud isikud ei olnud sellele vastu, et avaldajate ainukasutusse jääb hoonesse pääsemiseks kasutatav ala 8,7 m
  28. Kohus rahuldab avaldajate eespool viidatud kasutuskorra taotluse.
  29. Parkimisega seonduvalt on avaldajad palunud määrata kasutuskorra selliselt, et avaldajate ainukasutusse jääb avalduse lisas 2 (tl 8) oleval plaanil lilla viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2; puudutatud isiku I ainukasutusse jääb avalduse lisas 2 (tl 8) oleval plaanil rohelise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m2 ning puudutatud isiku II ainukasutusse jääb avalduse lisa 2 (tl 8) oleval plaanil sinise viirutusega tähistatud parkimiskoht pindalaga ca 13,5 m
  30. Avaldajad on täiendavalt esile toonud, et sõidukite parkimine toimub kinnistu hoovis. Xxx tänav on väga kitsas ning selle ääres ei ole parkimine võimalik. Arvestades, et avaldajate ja puudutatud isiku I kasutuses on hoovi tagaküljel kuurid, oleks mõistlik määrata nende parkimiskohad vastavate kuuriosade ette (avaldajate parkimiskoht tähistatud lilla viirutusega, puudutatud isiku I parkimiskoht tähistatud rohelise viirutusega). Puudutatud isiku II parkimiskoht on võimalik paigutada hoovis puudutatud isiku II kasutusse jääva hooneosa sissepääsu juurde, arvestades, et selliselt ei takista see teiste parkimiskohtade kasutamist (tähistatud sinise viirutusega). Nii on parkimine siiani ka toimunud. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus avaldajate ja puudutatud isiku II parkimiskohtade suuruse ja asukoha osas. Samuti puudub menetlusosaliste vahel vaidlus puudutatud isiku I parkimiskoha suuruse osas. Samas on puudutatud isik I märkinud, et puudutatud isiku I ainukasutusse võiks jääda lisas 3 (tl 41) oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud puudutatud isiku I kuuri ees olev ala ca 8 m2 ulatuses (so puudutatud isiku I kuuri ees olev jääv ala). Avaldajad on eeltoodule vastu vaielnud ja selgitanud, et selline soov ei ole realiseeritav ning see takistab teiste omanike maakasutust. Puudutatud isiku I parklakoha nihutamine Xxx tänava poole, tekitades tema kasutusse jääva kuuri ja autokoha vahele 8 m2 suuruse ala, takistaks pääsu avaldajate parkimiskohale ning ilmselt ka puudutatud isiku II parkimiskohale. Puudutatud isikud ei ole vastuväiteid sellele esitanud, et seniajani on parkimine antud kinnisasjal toimunud avaldajate poolt märgitud viisil. Kohus leiab, et kuna hoov on väga kitsas ning isegi avaldajate väljapakutud parkimislahenduse korral on manööverdamine hoovis keeruline, siis puudutatud isiku I parklakoha nihutamine Xxx tänava poole, tekitades tema 12 kasutusse jääva kuuri ja autokoha vahele 8 m2 suuruse ala, takistaks pääsu avaldajate parkimiskohale ning ka puudutatud isiku II parkimiskohale. Kohus määrab parkimiskohad kindlaks vastavalt avaldajate taotletud viisil.
  31. Puudutatud isik I on märkinud, et tema ainukasutusse võiks ka jääda lisas 3 (tl 41) oleval plaanil rohelise piirjoonega tähistatud puudutatud isiku I ainukasutuses oleva eluhoone ja puudutatud isiku II autokoha vahele jääv ala (arvestuslikult ca 12 m2). Avaldajad on seisukohal, et puudutatud isiku I hooneosa seinaäärse ala 12 m2 eraldamine tema ainukasutusse ei ole põhjendatud. Esiteks tuleb tagada kõigile vaba juurdepääs elektrikilbile (tl 18). Lisaks on see ala hoovist vajalik avaldajatele enda hooneosani pääsemiseks ja ka ligipääsuks enda hooneosa hoovipoolsele aknale. Avaldajad ei pea küll vajalikuks, et puudutatud isiku I hooneosale viiv uks ja ukseesine trepp oleks ühiskasutuses, kuid ainukasutusse jäävate alade selline liigendamine tundub tarbetu. Kohus leiab, et puudutatud isiku I ainukasutusse 12 m2 eraldamine ei ole põhjendatud, kuna avaldajad on selgitanud, et see ala hoovist on vajalik avaldajatele enda hooneosani pääsemiseks ja ka ligipääsuks enda hooneosa hoovipoolsele aknale (tl 18). Lisaks on kohus 03.09.2020 määrusega kinnitanud menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi, milles lepiti muuhulgas kokku, et puudutatud isik I kohustub tagama takistamatu ligipääsu tema hooneosa välisküljel asuvale elektrikilbile. Samuti ei ole puudutatud isik I selgitanud, mis põhjustel tuleks tema ainukasutusse määrata tema hooneosa seinaäärne ala suurusega 12 m2 või millist kasutusväärtust seinaäärne ala puudutatud isikule I võiks pakkuda. Asjaolu, et sellelt alalt läheb uks puudutatud isiku I hooneosale, ei pea vältimatult kaasa tooma vastava hooviosa tema ainukasutusse andmist. Kohus nõustub avaldajate seisukohaga, et ainukasutusse jääva ala ruutmeetrite võrdsuse saavutamiseks pole vaja neid alasid kunstlikult tekitada, vaid tuleb vaadata ala üldist kasutatavust ja loogilist paiknemist.
  32. Lisaks soovib puudutatud isik II enda ainukasutusse 19 m2 (so A. A. 13 ja Xxx kinnistutega ja Xxx hoonega piirnev ala) (puudutatud isiku II eluhoone taga asuv ala, märgitud punasega, tl 41). Puudutatud isikud on täiendavalt selgitanud, et puudutatud isiku II hooneosa taha jäävat ala eraldav piirdeaed on rajatud üle 10 aasta tagasi, kuid keegi ei tea, kes ja millisel põhjusel selle rajas. Avaldajad sellega ei nõustunud, kuna tegemist on ainsa alaga hoovist, mida oleks võimalik õues puhkealana kasutada. Muu ala on hõivatud autode parkimiseks või reserveeritud autode liikumiseks parkimiskohtadele. Kohus märgib, et aiaga piiratakse avaldajate ja puudutatud isiku I ligipääs sellele hooviosale. Teiste omanike suhtes ei ole õiglane, et ühel omanikul on puhkealana kasutatav hooviala, kuid teistel seda pole. Kaasomandis oleva asja kasutamisel peab paratamatult arvestama sellega, et asi on kaasomandis ja arvestada tuleb teiste kaasomanikega. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku II taotluse, mille järgi tema hooneosa ja A. A. 13 kinnistu piiri vahele jääv osa 19 m2 jääb tema ainukasutusse.
  33. Avaldajad on palunud määrata, et puudutatud isiku II ainukasutusse jääb avalduse lisas 2 (tl 8) oleval plaanil sinise piirjoonega tähistatud eluhoone (ehitise aluse pinnaga 70,9 m2) ning hoone ja Xxx piiri vahele jääv ala pindalaga 8,2 m
  34. 13 Puudutatud isikud on seisukohal, et kuna Xxx ja puudutatud isiku II ainukasutuses oleva eluhoone vahelist ala ei ole võimalik faktiliselt kasutada, siis seda kinnistu ja ruumide kasutusõiguse jagamisel arvestada ei saa. Avaldajad eeltooduga ei nõustunud ja märkisid, et ainus, kellel on selle ala kasutamiseks võimalus, on puudutatud isik II. On ilmselge, et puudutatud isik II soovib selle ala ühiskasutusse jätmisega tekitada olukorda, kus tal oleks õigus nõuda enda ainukasutusse suuremat ala hoovi A. A. tänava poolses küljes (viidates ainukasutusse jäävate alade suuruste võrdsuse tagamisele). Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku II ainukasutusse jääb hoone ja Xxx piiri vahele jääv ala pindalaga 8,2 m2, kuna ühelgi teisel omanikul puudub võimalus selle ala kasutamiseks ning mingit kasutuseelist nad sealt ei saaks.
  35. Lisaks on puudutatud isik I palunud tagada avaldajate poolt piiramatu ligipääs piirdega ääristatud eluhoonete katuste vahelisele alale (tl 17, 18), mis on vajalik puudutatud isiku I ainukasutuses oleva katuse osa hoolduseks ja puhastuseks (sh lumetõrjeks). Avaldajad sellega ei nõustunud. Seni on esinenud probleeme avaldajate katuseosa omavolilisel kasutamisel puudutatud isiku I ja tema perekonna poolt, millega on tekitatud kahjustusi nii eelmainitud piirdega ääristatud katuste vahelisele alale kui ka avaldajate hooneosa katusele, mida avaldajad on pidanud seetõttu enda kulul remontima. Lisaks pääseb puudutatud isik I enda hooneosa katusele ka mujalt redeli abil. Katuse hooldamiseks ei ole avaldajate ainukasutuses oleva hooneosa kasutamine vältimatult vajalik. Kohus märgib, et puudutatud isik I ei ole põhjendanud, miks on tarvilik katuse hooldamiseks kasutada avaldajate ainukasutuses olevat hooneosa. Avalduse lisana esitatud fotodelt nähtub, et puudutatud isik I pääseb enda hooneosa katusele ka mujalt, kasutades selleks redelit. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku I taotluse, mille järgi tuleb avaldajatel tagada piiramatu ligipääs piirdega ääristatud eluhoonete katuste vahelisele alale.
  36. Avaldajad on taotlenud, et ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa jääb omanike ühiskasutusse. Puudutatud isikud on eeltooduga nõustunud. Kohus rahuldab avaldajate taotluse, mille kohaselt ainukasutusse jäävatest aladest üle jääv osa jääb omanike ühiskasutusse.
  37. Samuti on avaldajad taotlenud, et omanike ühiskasutusse jäävat ülejäänud ala (st kasutuskorraga ainukasutusse määramata ala) ei tohi kasutada sõidukite parkimiseks ega ladustada seal muid esemeid, mis takistaks selle ala vaba kasutamist. Kuna puudutatud isikud eeltoodud avaldajate taotluse osas vastuväiteid esitanud ei ole, rahuldab kohus avaldajate vastava taotluse.
  38. Lisaks on avaldajad avalduses palunud rahuldada järgmised nõuded:  omanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada nende ainukasutusse antud osa, kusjuures kaasomaniku ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teist kaasomanikku tema ainukasutusse antud kaasomandiosa kasutamisel; 14  omanikel on ainuõigus nende ainukasutuses olevast osast saadavale kasule;  omanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas;  ainukasutusse jäävate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see omanik, kelle ainukasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teistelt omanikelt nimetatud kulude hüvitamist;  omanikul on õigus tema ainukasutusse jäävat hooneosa parendada ja remontida selle välispiire muutmata. Juhul, kui omanik soovib muuta hoone välispiire või välisilmet, on vaja teiste kaasomanike nõusolekut. Kohus on avaldajate ülaltoodud nõuded rahuldanud 03.09.2020 määrusega, millega kohus kinnitas menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi kasutuskorra osas, mis seondusid eluhoonete, hoonete veevarustuse ja elektrivarustusega. Ülejäänud nõuete osas menetlusosalised kompromissi ei saavutanud ning kohus lahendas need käesoleva määrusega. Selleks, et tagada käesoleva määruse selgus ja täidetavus kasutuskorra osas, rahuldab kohus käesolevas punktis toodud avaldajate nõuded.
  39. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka muud märked omandi kohta. Kasutuskorra siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab niisiis toimuda KRS § 34¹ lg 1 ja lg 8 ning

§ 63lg 1 p 4 ja § 79 lg 1 ja 2 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisega. Ts

ÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad

§ 79

lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse (Riigikohtu

  1. veebruari
  2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-07, p 15). Eelneva põhjal tuvastab kohus puudutatud isikute kohustuse anda nõusolek kohtu määratud kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse kande tegemiseks.
  3. Asja lahendava käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kohtumäärusele lisatud plaan. Menetluskulude jaotamine
  4. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kaasomandi kasutamise reguleerimine toimub kõigi omanike huvides, mistõttu jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.