) § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotuste alusel raha välja makstud.
lg 3-7 kohaselt, kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa 3
§-le 162. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mistõttu kuulub koostatud lõpparuande kinnitamisele. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole pankrotihalduri hagisid esitanud ega kavatase hagisid esitada. Maakohtule lõpparuande suhtes vastuväiteid ei esitatud. Kohus kinnitab võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetab pankrotimenetluse. Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse lõpetamise teade tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutused Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 573,80 eurot. Aruande kohaselt on käesolevas pankrotimenetluses pankrotivarasse laekunud 2869,41 eurot.
Seega on pankrotihalduri tasu 2869,41 euro suuruse pankrotivara korral 573,80 eurot.
lg 1-1 kohaselt lisandub sellele käibemaks, so 114,76 eurot, kokku koos käibemaksuga 688,56 eurot. Pankrotihalduri poolt arvestatud tasu 573,80 eurot (koos käibemaksuga 688,56 eurot) ei ületa seaduses sätestatud miinimummäära. Võlausaldajad ega avaldaja vastuväiteid halduri tasu suurusele ega lõpparuandes toodule seaduses sätestatud ajal ei ole esitanud. 4
lg 1-1 kohaselt, halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 573,80 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114,76 eurot, kokku 688,56 eurot. Kohus mõistab välja võlgnikult pankrotihalduri kasuks pankrotihalduri tasu 573,80 eurot, millele lisandub käibemaks 114,76 eurot, kokku 688,56 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb maksta büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine
lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)
Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri tasuks kokku 688,56 eurot (koos käibemaksuga). Viru Maakohus 05. septembri 2020 määrusega määras ajutise halduri Robert Sprengk tasu suuruseks kokku 432 eurot (koos käibemaksuga). Lõpparuande kohaselt moodustavad kogu pankrotimenetluse kulud: 1) pankrotihalduri tasu 688,56 eurot (koos käibemaksuga), 2) ajutise halduri tasu 432 eurot (koos käibemaksuga) ja 3) pangakulud 4,56 eurot. Kohus leiab, et kogu pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud kokku summas 1125,12 eurot (432+688,56+4,56) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb lõpparuande kinnitamisel kinnitada. Kohustustest vabastamise menetlus
lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. 5
lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Vastavalt
lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihalduri aruandes märkinud, et pankrotihaldur korraldas 10. juunil 2020 võlausaldajate elektroonilise üldkoosoleku, päevakorraga kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku määramiseks. Nimetatud koosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku küsimuses. Kuna puudub isik, kes sooviks olla usaldusisikuks (pankrotihaldur ei soovi olla usaldusisikuks), siis juhindudes
lg 6 tuleks usaldusisik jätta nimetamata, kohustades võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik suuteline täitma ja saab aru usaldusisiku kohustustest. Tulenevalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
sätestatust: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. 6
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 1 1 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.