) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama summa.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies mahus, vastutades ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksimise ning kahju hüvitamise eest. Asjaolu, et põhivõlgnik ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, annab tunnistust, et põhivõlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 9168,48 euro ja intressi 1335,53 euro saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja 2 2-20-13564 viivise nõue on seega põhjendatud ning seda vastavalt lepingus ettenähtud määrale. Hageja on nõudnud viivist ka intressidelt lähtudes nõude esitamisel laenulepingu p-st 7, kuid
lg-st 6 tulenevalt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust lähtudes on tühine kokkulepe viivise maksmiseks intressilt ning hagaja ei ole vaatamata tagaseljaotsusele seda õigustatud nõudma. Põhjnedatud on sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhinõudelt perioodi eest 30.04.2020-17.09.2020 summas 2585,51 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on TsMS § 367 kohaselt põhjendatud viivise nõue ainult põhinõudelt, mitte intressilt. Hageja nõue viivise saamiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 900 eurot ja riigilõivust 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Kuna kohus vaatas hagi tagamise taotluse läbi ja jättis selle rahuldamata, jääb nimetatud riigilõiv 50 eurot hageja enda kanda. Ülejäänud riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (900 eurot). Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.