KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- november 2020 Kohtuasja number 1-16-10801 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Dmitri Glambotski vangistusest tingimisi menetlus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- septembri 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Dmitri Glambotski Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Priit Tõnisson Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood 39002150279) enne tähtaega vabastamise Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- septembri 2020 määrus muutmata ja Dmitri Glambotski määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- detsembri 2016 otsusega tunnistati D. Glambotski süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle kogumis Harju Maakohtu
- septembri 2016 otsusega (asi nr 1-16-7756) liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. D. Glambotski karistusaeg algas
- septembril 2016 ja lõpeb
- mail
- septembril 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid D. Glambotski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava vabastamist.
- Viru Maakohus jättis
- septembri 2020 määrusega D. Glambotski vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus leidis järgmist. 1
(4)- D. Glambotski on järginud individuaalset täitmiskava. Ta on vanglas töötanud. Alates
- augustist 2020 töötab ta AS EVT metallitsehhis. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevused ning õppinud eesti keelt. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. D. Glambotskil on elukoht. Elama asuks ta koos abikaasa ja nende ühiste lastega. Suhted abikaasaga on head ja toetavad. Ka töökoht on olemas: AS-s Norwes Metall. Samas tuleb arvestada, et süüdimõistetul on tasumata rahalisi kohustusi üle 3000 euro, milline asjaolu hakkab tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutama. Veel tuleb arvestada seda, et süüdimõistetu abikaasa õpib ja D. Glambotski oleks oma pere ainus ülalpidaja. Sellest tulenevalt võivad tekkida majanduslikud raskused, mis soodustaksid uue kuriteo sooritamist. Varasemalt on D. Glambotski kuriteod toime pannud seoses rahaliste raskustega.
- Põhjused, miks D. Glambotskit ei saa enne tähtaega vabastada, on seotud tema korduva karistatuse ja narkosõltuvusega. D. Glambotskil on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja vanglas on ta teist korda. Praegu kannab ta karistust narkokuriteo eest. Narkootikume on D. Glambotski tarvitanud alates
- eluaastast ja põhinarkootikumiks on kanep. Sõltuvusainetest ei loobunud ta ka varasema kriminaalhoolduse ajal ja seda vaatamata tarvitamiskeelule. D. Glambotski toetab kanepi legaliseerimist ja on kriminaalhooldajale tunnistanud, et kanepist on tal tekkinud sõltuvus, kuid ravi ta vajalikuks ei pea.
- oktoobril 2019, kui D. Glambotski avavangla režiimil paiknedes töötas väljaspool vanglat, tehti talle narkotest, mis osutus positiivseks: näitas marihuaana tarvitamist. Kriminaalasi seoses eelnevaga lõpetati. Süüdimõistetu selgituste kohaselt ta teadlikult narkootilist ainet ei tarvitanud. See on aga kaheldav, kuivõrd D. Glambotski on selgelt väljendanud oma seisukohta narkootiliste ainete (kanepi) tarvitamise osas. Seega on alus arvata, et tal puudub motivatsioon narkootikumidest loobuda, samuti on alust kahelda programmi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevuste mõjus. Narkootikumide tarvitamise tähendust ja sõltuvuse mõjusid D. Glambotski selgelt alahindab. Tema tuttavate hulgas on kriminaalse taustaga isikuid, kellelt ta on varem kanepit hankinud. See tähendab, et vabanemisel teab ta hästi, kust narkootilisi aineid saada, mis omakorda hõlbustab uuesti tarvitama hakkamist. Kuivõrd isik ise on öelnud, et toetab kanepi legaliseerimist, on põhjendatud oht, et ta võib jätkata vabanemisel kanepi tarvitamist. Sellise suhtumise ja maailmavaate juures ei ole usutav, et D. Glambotski suudaks ennetähtaegse vabanemise korral kuritegudest (aga ka nendeni viivast narkootikumide tarvitamisest) hoiduda.
- Ka tuleb tähele panna, et vangla koostatud iseloomustuse kohaselt viitab D. Glambotski impulsiivsusele tema karistusregister. Sellest nähtub, et ta on oma probleemide lahendamiseks valinud ebaseadusliku tee, mõtlemata tegude tagajärgedele ning arvestades vaid oma hetkevajadusi. Sarnased kuriteod korduvad, mis näitab, et ta pole vigadest õppinud. Varakult alanud kriminaalne „karjäär“ ja narkootikumide tarbimine on mõjutanud D. Glambotski hoiakuid ja suhtumist õiguskorda. D. Glambotski järgib valikuliselt ühiskonnas kehtivaid reegleid ning asetab vastutuskeskme endast väljapoole. Varasem narkootikumide tarvitamise õigustamine viitab soovimatusele oma käitumist muuta ja seega ka kuritegudest loobuda. Isik on väljendanud soovi muutuda, kuid korduv karistuste arv näitab vastupidist. Samuti nähtub, et ka D. Glambotski katseaeg on varasemalt kulgenud mitterahuldavalt: ta hoidus kõvale määratud üldkasuliku töö tegemisest ega järginud kontrollnõuet. Määruskaebus
- D. Glambotski esitas
- oktoobril 2020 määruskaebuse. Ta palub maakohtu määruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastada. Tema põhiväited on järgmised.
- D. Glambotski märgib, et tema elus oli tõesti periood, kus ta ei pidanud narkootikume probleemiks. See olukord kulmineerus vanglaga. Nüüdseks on see kõik tema jaoks minevik. Täna on kanep ja ka teised narkootilised ained tema jaoks välistatud teema. Vangistuses osales 2
(4)ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Seal toimunud arutelud ja teiste osalejate räägitud faktid nende eludest peegeldasid temale seda, millised on tema enda probleemid ja millest need on tingitud. Samuti mõistis ta vajadust mitte suhelda isikutega, kes alkoholi ja narkootikume tarvitavad. Nüüd pooldab ta eluterveid vabaaja veetmise viise, kuhu ei kuulu narkootilised ained ja alkohol. Ta tahab läbi käia inimestega, kes on samasuguse suhtumisega.
- D. Glambotski toonitab ka, et avavanglas viibimise perioodil ta kanepit tarvitanud ei ole. Ta töötas väljaspool vanglat ja töölt naastes tuvastati tal narkootilise joobe tunnused. Alustati kriminaalmenetlust ja selle käigus tehti kindlaks, et ta hingas kanepit sisse tualettruumis seda ise endale teadvustamata. Tualettruum oli ühenduses suitsuruumiga. Kuna tal oli toona kohustus kasutada üksnes seda WC-d, siis leiti, et õigusvastane oleks karistada teda kolmandate isikute poolt suitsuruumis kanepi tarvitamise eest. Seega menetlus lõpetati. Vaatamata eelmärgitule on maakohus käsitlenud seda positiivset narkotesti tema kahjuks ning sellest lähtuvalt seadnud kahtluse alla tema tänased veendumused.
- D. Glambotski lisab ka, et kuigi maakohtu hinnangul näitab temal lasuv 3000 euro suurune võlakohustus uue kuriteo toimepanemise riski, on tal sellega seoses konkreetsed plaanid. Ta on mõelnud astuda järgmised sammud: ta lepib kohtutäituriga kokku maksegraafiku või pöördub kohtusse võlgade ümberkujundamise menetluse raames, et siis kohtu abiga jõukohane maksegraafik koostada. Samuti ei oleks talle üle jõu käiv olla perekonna ainus ülalpidaja, nagu kahtles esimese astme kohus. Tal oleks töökoht. Isegi, kui ta algul tasuks enamuse palgast võlgade katteks, jääks talle kätte miinimum kummagi lapse pealt ning maksegraafiku koostamise järgselt võiks lisanduda veel 200–300 eurot.
- D. Glambotski kinnitab, et täna mõistab ta elu paremini, on avastanud iseenda väärtuse ning temas on avaldunud kunstianne (ta joonistab portreesid). Samuti on ta õppinud rääkima eesti keelt. Ka avastas ta spordi ehk enesedistsipliini ja tervisliku toitumise põhimõtted. Ta on otsustanud austada olemise reegleid, õigusi ja kohustusi ning toimida nendest juhindudes. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole menetletavas asjas teinud (kaalutlus)viga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
- Maakohus pööras tähelepanu samadele asjaoludele, mida D. Glambotski kaebuses oluliseks peab: tema käitumisele ja pingutustele vanglas, vabanemisjärgsetele elutingimustele ja võimalustele vabaduses. Kui süüdimõistetu ise peab eelmärgitut tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavaks, siis esimese astme kohus nii ei leidnud. Maakohus asus seisukohale, mille kohaselt annavad D. Glambotski varasema elukäigu ja isiku kohta käivad andmed ka kogu positiivse info valguses siiski aluse negatiivseks ohuprognoosiks: D. Glambotski võib toime panna uued kuriteod. Enda niisugust veendumust põhistas esimese astme kohus küllaldaselt ning midagi täiendavat kohtukolleegiumil siin lisada ei ole. Olgu vaid üle nimetatud, et arvestades D. Glambotski korduvaid kriminaalkaristusi, seda, et karistused on alati mõistetud suure koguse narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest ning D. Glambotski pikaajalist harjumust tarvitada narkootikume, ei ole ka kohtukolleegiumi hinnangul D. Glambotski õiguskuulekalt jätkamise tõenäosus tema vabastamiseks piisavalt suur.
- D. Glambotski määruskaebuses toonitab siiski, et kuritegusid ta enam toime ei paneks ning kindlasti ei tarvitaks ta narkootikume. Kohtukolleegiumi süüdimõistetu niisugused väited paraku ei veena. Isegi kui D. Glambotski neid lubadusi tõsiselt mõtleb, ei saa olla kindel, et tema motivatsioon ning tahe hoiduda kuritegudest ja narkootikumidest püsivad ka vabaduses või et D. Glambotskit ei taba tarvitamise osas tagasilangus. Tagasipöördumist 3
(4)tarvitamisharjumuse juurde ei saa välistada juba põhjusel, et tema vastav kogemus on pikaajaline ja ka D. Glambotski ise on möönnud temal väljakujunenud sõltuvust. Et tarvitamisest loobumine ei ole tema jaoks kerge, näitab maakohtu poolt kindlaks tehtu selle kohta, et narkootikumidest ei suutnud D. Glambotski eemale hoida ka vaatamata temale varasema kohtulahendiga pandud vastavale keelule. Eelnimetatud seisukoht tuleb võtta olenemata sellest, kas D. Glambotski avavanglas viibimise perioodil ja väljaspool vanglat töötades kanepit tarvitas või mitte.
- D. Glambotski nimetab oma kaebuses vääraks ka maakohtu hinnangut, mille kohaselt võivad tal tekkida majanduslikud raskused, mis omakorda soodustaksid nii narkootikumide taas tarvitama hakkamist kui ka uue kuriteo toimepanemist. D. Glambotski toob nimelt välja, et tal on plaanid seoses rahaliste nõuete tasumisega ning ta on kindel enda hakkamasaamises perekonna eest hoolitsemisel. Kohtukolleegium peab positiivseks, et süüdimõistetu on läbi mõelnud, kuidas vabaduses toime tulla. Paraku ei garanteeri toimimiskava paikapanek veel seda, et kõik tõrgeteta laabub. Takistuste ja probleemide tekkimisel suureneb narkootikumide tarvitamisharjumuse juurde tagasiminek ja uute kuritegude sooritamise oht. Samas on selge, et arvestades D. Glambotski korduvat kriminaalkorras karistatust ja narkootikumide tarvitamist pika ajaperioodi jooksul, ei saa neid ohte välistada ka juhul, kui töötamine, rahaliste kohustuste tasumine ja pere eest hoolitsemine laabub tema kavatsuste kohaselt.
- Põhjendatud ei ole ka arvata, et D. Glambotskit hoiaks kuritegudest eemal kriminaalhooldus. Kriminaalhoolduse mõjust ja selle võimalikkuse jaatamisest võib rääkida siis, kui süüdimõistetu vabastamise osas tehtav otsustus oleks n-ö piiri peal, st kui süüdlase edasine õiguskuulekas elu näib mitte väga, aga siiski küllaltki tõenäoline. D. Glambotski puhul see nii aga ei ole: tegemist on korduvalt narkokuritegusid toime pannud isikuga, kes on ise narkootikume tarvitanud aastaid ja kes on vanglas viibinud varemgi.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- septembri 2020 määruse muutmata ning D. Glambotski määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 4
(4)