← Eesti

2-20-1965/26

Obsah (6)§ 430§ 428§ 432§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2020 Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1965 Tsiviilasi Vikanet OÜ hagi Liudmila Ryndina vastu võlgne

§-s 432 sätestatust ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada. 1.5 Hageja palub kohtul tagastada pool menetluses makstud riigilõivust. Hageja palub kanda nimetatud summa kohtul tagasi kontole, millelt riigilõiv on makstud. 1.6 Kostja palub kohtul tagastada pool menetluses makstud riigilõivust. Kostja palub kanda nimetatud summa kohtul tagasi kontole, millelt riigilõiv on makstud. 1.7 Pooled lepivad kokku kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise õigusest loobumises ja soovivad, et kompromissi kinnitav määrus jõustuks alates selle pooltele kättetoimetamisest.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-
  2. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 1
  3. Tagastada 50% hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot Vikanet OÜ taotlusel xxx
  4. Tagastada 50% vastuhagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot Liudmila Ryndina arvelduskontole nr xxx
  5. Välistada kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebeõigus.
  6. Määrus kehtib alates selle pooltele kättetoimetamisest.
  7. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Tartu Maakohtu menetluses on Vikanet OÜ hagi Liudmila Ryndina vastu võlgnevuse nõudes/ Liudmila Ryndina hagi Vikanet OÜ vastu võlgnevuse nõudes (menetlusse võetud vastavalt 11.02.2020 ja 03.03.2020). 23.11.2020 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ning paluvad kohtul see kinnitada ja menetlus lõpetada. 2.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 3.

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 4.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, v.a riigilõivu osad, mille pooled taotlevad kohtult tagasi. 5.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. 2 Kohus tagastab vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 ning kompromissis kokkulepitule hagejale 50% menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, ning kostjale 50% vastuhagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot. 6. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.