1-18-1471/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-18-1471 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Markus Kuznetsovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Markus Kuznetsovi (isikukood 38907045213) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaevi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus, millega jäeti Markus Kuznetsov mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
7. Vabastada Markus Kuznetsov Viru Maakohtu
8. aprilli
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1471 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse jõustumisel.
10. Määrata Markus Kuznetsovile katseaeg tähtajaga kuni
11. november 2021 ja allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
12. Katseajal on Markus Kuznetsov kohustada täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 KarS § 75 lg 2 p-de 21, 4, 7 ja 9 alusel määrata Markus Kuznetsovile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) alluda elektroonilisele valvele 4 kuuks.
13. KarS § 75 lg 2 p 9 ning § 751 lg-te 3 ja 4 alusel allutada Markus Kuznetsov 4 kuuks elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Markus Kuznetsovi keha külge.
14. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
15. Viru Maakohus karistas Markus Kuznetsovi 13.04.
16. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, lugedes karistusaja alguseks Markus Kuznetsovi kahtlustatavana kinnipidamise aja 23.11.
17. Kohtuotsus jõustus 01.05.
19. Viru Maakohtu 06.10.
20. a määrusega jäeti Markus Kuznetsov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
21. Viru Maakohus asus seisukohale, et tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Samas asus maakohus seisukohale, et Markus Kuznetsov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 2.
22. Maakohus tuvastas, et Markus Kuznetsovi puhul on tegemist isikuga, kellel on karistusregistri andmete kohaselt üks kehtiv kriminaalkaristus, mille eest ta kannab karistust, kuid vangistuses viibib ta teist korda. Seega ei ole isikule varasemalt mõistetud tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku mõju avaldanud ega teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidnud. Käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, mille toimepanemist soodustas tema sõltuvus narkootikumidest. Kinnipeetav tunnistab sõltuvuse olemasolu, teab teoorias peamisi riskiolukordi ja kuidas neist hoiduda, kuid senini ei ole tal õnnestunud narkootiliste ainete sõltuvusest vabaneda ega seeläbi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohus peab igati positiivseks asjaolu, et kinnipeetav soovib oma sõltuvusega tegeleda, olles vanglas läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis on suunatud sõltuvuskäitumise muutmisele, kuid arvestama peab asjaoluga, et vanglas viibides ei ole kinnipeetaval võimalik olnud temast mitteolenevatel põhjustel narkootikume tarvitada. Eelmise vangistuse järgselt asus ta sõltuvusaineid taas tarvitama, mis viis uue kuriteo toimepanemiseni. Maakohus ei ole ka käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav suudab seekord tarvitamisest täielikult hoiduda. 2 2.
23. Markus Kuznetsovi majanduslikku toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine. Tal on suured võlad, mille likvideerimisega ta siiani tegelenud ei ole. Kinnipeetav on varasemalt olnud hõivatud tööga erinevatel ametikohtadel, kuid vahetult enne vangistust oli töötu, mis soodustas koos narkosõltuvusega materiaalse kasu saamiseks kuriteo toimepanemist. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht OÜ-s Valving Grupp, mis tagab talle ka kindla igakuise sissetuleku ning vähendab uue kuriteo toimepanemise riski majandusliku toimetuleku osas. 2.
24. Isiku suhtlusringkonnas on peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos tarvitati narkootikume. Iseloomustuse kohaselt ta teiste poolt kuritegu toime panema mõjutatud ei olnud, kuid vajalikud kontaktid, kuhu soovi korral pöörduda tarvitamiseks ja vahendamiseks, on tal olemas. Isik on küll väljendanud soovi endise suhtlusringkonnaga mitte suhelda, kuid kuna ta asub elama samasse keskkonda, ei pruugi see olla lihtne. 2.
25. Markus Kuznetsovil on olemas kindel elukoht emale kuuluvas eramajas, kus pani osaliselt toime ka karistuse kandmise aluseks olevad kuriteod. Seega ohtlikkus seoses elukohaga on olemas. 2.
26. Positiivsena tõi maakohus välja selle, et kinnipeetav on lisaks sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisele omandanud põhihariduse, jätkanud õpinguid Ida-Viru Kutsehariduskeskuses keevitaja erialal ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ainuüksi vangistuses õiguskuuleka käitumise pinnalt ei saa järeldada, et ta suudab oma käitumist kontrollida ka väljaspool vanglat. 2.
27. Maakohus asus seisukohale, et eelkõige kuriteo toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et Markus Kuznetsov jätkab vabaduses sõltuvusainete tarvitamist ja seeläbi kuritegude toimepanemist. Maakohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist, kuivõrd ta on ka varem olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid rikkunud talle kohaldatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, samuti on ta katseajal pannud toime uue kuriteo. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid vangistuses käitumise ja vabanemisjärgsete elutingimuste näol, ei kaalu need üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus. Määruskaebus
28. Viru Maakohtu 06.10.
29. a määruse peale esitas määruskaebuse Markus Kuznetsovi kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.
30. Maakohus on teostanud kaalutlusõigust ekslikult, vastuolus väljakujunenud Riigikohtu praktikaga, kuna on jätnud arvestamata Markus Kuznetsovi vabastamise kasuks rääkivad rohked positiivsed asjaolud. Markus Kuznetsovi elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed räägivad tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. K-raha andmetel on Markus Kuznetsov tegelenud võlgadega ja osaliselt need ka täitnud (lisatud väljavõte). Vabaduses kindla töökoha, sissetuleku ja perekonnaliikmete toel suudab ta ülejäänud kohustused täita. 3 3.
31. Maakohus on neljal korral tuginenud varasematele karistustele, kuid tegelikult on tegemist isikuga, keda ei ole varasemalt karistatud. Ennetähtaegselt vabastamata jätmist ei saa põhjendada kriminaalhoolduse rikkumistega, kuna tegemist on arhiveeritud andmetega. 3.
32. Individuaalse täitmiskava järgi on kõik tegevused täidetud, mistõttu on vangistus karistuse eesmärgi saavutanud ning edaspidi on võimalik mõjutada Markus Kuznetsovi käituma õiguskuulekalt kriminaalhooldusega. Kuna kriminaalhooldusel kontrollitakse narkootiliste ainete tarvitamist, on uute kuritegude toimepanemise oht täielikult välistatud. Kriminaalhooldus on kontrollitud keskkond nagu vanglagi, seda enam koos elektroonilise valvega, mistõttu on isik tugeva järelevalve all.
33. Tartu Ringkonnakohtu 28.10.
34. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.11.
35. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
36. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes väljatoodud asjaolud väärivad tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuse rahuldamise ning Markus Kuznetsovi vangistusest vabastamise tingimisi enne tähtaega.
37. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Järelikult on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varem leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist (RKKKm nr 31-1-12-17, p 16).
38. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid vaagides, teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked asjaolud ning on tuginenud vaid toimepandud kuriteo iseloomule ning kustunud karistuse kandmise andmetele. Üksnes kahe viimase asjaolu arvestamisel on maakohus irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsuse. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tulenevalt KrMS § 341 lg-st 3 on ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada, arvestada kõiki asjaolusid ning teha uus lahend, millega vabastada Markus Kuznetsov ennetähtaegselt vangistusest.
39. Ringkonnakohus nõustub kaitsja seisukohaga, et maakohus on lubamatult tuginenud asjaoludele, et Markus Kuznetsovi ei ole mõjutanud ei varasemalt mõistetud reaalsed ega tingimuslikud karistused, samuti on ta rikkunud kriminaalhooldusel olles määratud kohustusi. Tulenevalt karistusregistri väljavõttest on Markus Kuznetsovil vaid üks kehtiv karistus, mille eest ta mh praegu karistust kannab. Sealjuures ei ole ta selle karistuse kandmise ajal viibinud 4 kriminaalhooldusel. Seega on maakohus arvestanud Markus Kuznetsovi vabastamata jätmisel arhiveeritud karistusandmeid. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9).
40. Seega on Markus Kuznetsov varasemalt karistamata isik, kes kannab karistust ühe kohtuotsuse alusel suures koguses narkootilise aine GHB ebaseadusliku käitlemise eest. Kahtlemata on narkootiliste ainete käitlemine suureks ohuks ühiskonnale tervikuna. Arvestada tuleb ka sellega, et narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude puhul on tõenäosus suur (seda just kohtupraktika pinnalt), et süüdimõistetu jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist ka edaspidi. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et karistuse kandmine vanglas on vähendanud Markus Kuznetsovist tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski piisaval määral, mis annaks võimaluse kanda temal ülejäänud karistus vabaduses. Ta on mõistetud 4 aasta pikkusest vangistusest
41. novembriks ära kandnud 3 aastat.
42. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).
43. Markus Kuznetsovil ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on ta suutnud järgida vanglas kehtestatud reegleid nõuetekohaselt. Kuigi vanglas range järelevalve tingimustes nõuetekohane käitumine on oluliselt lihtsam, kui vabaduses, näitab see siiski, et tegemist on isikuga, kes on võimeline käitumiskontrolli nõudeid ja määratavaid kohustusi täitma. Lisaks on Markus Kuznetsov ära täitnud peaaegu kõik individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused, vaid kutsehariduse omandamine on pooleli. Vabanedes soovib Markus Kuznetsov jätkata kutsehariduse omandamist ning asuda esimesel võimalusel erialasele tööle. 08.
44. – 25.06.2019 osales ta sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, milles tunnistas vangistuseelset narkootiliste ainete liigtarbimist, samuti teab peamisi riskiolukordi ja kuidas nendest hoiduda. Kuna Markus Kuznetsovil on probleem narkootiliste ainete tarvitamisega, on väga oluline, et ta läbis sõltlastele mõeldud programmi, mille käigus omandas teadmised, kuidas edaspidi hoiduda ainete tarvitamisest. Tartu Vangla iseloomustuse andmetel omandas kinnipeetav
45. aastal põhihariduse, mille järel õpib alates 04.09.2019 keevitaja kutseõppes. Hariduse omandamine ja soov asuda tööle näitab, et Markus Kuznetsovil on võrreldes varasemaga vabanedes oluliselt paremad võimalused hakkama saada. Lisaks on süüdimõistetu 14.06.
46. a käskkirjaga suunatud tööle, mis aitab kujundada tema tööharjumust.
47. Vähetähtsad ei ole ka Markus Kuznetsovi tingimused vabaduses, mis aitavad tal püsida edaspidi õiguskuuleka eluviisi juures. Süüdimõistetul on lähedaste toetus ja kindel elukoht. Samuti on tal vabanedes olemas kindel töökoht OÜ-s Valving Grupp, mis tagab tema majandusliku kindlustatuse. Arvestades seda, et süüdimõistetu pani kuriteo toime mh majandusliku kasu saamise eesmärgil, maandavad nii kindla töökoha olemasolu kui ka 5 omandatav eriala seda riski. Kahtlemata on positiivne, et vangistuses viibitud aja jooksul on täitemenetluse kaudu täidetud mitmeid tema vastu suunatud nõudeid.
48. Ringkonnakohtu hinnangul on Markus Kuznetsov isik, kelle edaspidist õiguskuulekust on võimalik säilitada kriminaalhooldusega. Kriminaalhooldusega - nii katseaja, käitumiskontrolli, elektroonilise valve kui ka täiendavate kohustustega, aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et süüdimõistetu jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus on seisukohal, et Markus Kuznetsov tuleb allutada tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 katseajale ärakandmata karistuse ajaks ning kogu selle aja jooksul tuleb temal alluda käitumiskontrollile.
49. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele määrata Markus Kuznetsovile täiendavate kohustustena ka vangla iseloomustuses märgitud KarS § 75 lg 2 p-dest 21, 4 ja 9 sätestatud kohustused, s.o mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle hiljemalt 2 nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates ning alluda elektroonilisele valvele 4 kuuks. Markus Kuznetsov andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuna süüdimõistetu kannab karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning tal on ainetest sõltuvus, on põhjendatud uute kuritegude toimepanemise vältimiseks kohustada teda mitte neid omama ega tarvitama. Kohustus asuda tööle maandab eelkõige kuritegude toimepanemise riski majandusliku kasu saamise eesmärgil. Elektrooniline valve aitab kontrollida Markus Kuznetsovi käitumist kriminaalhoolduse ajal ning suurendada seeläbi tema õiguskuulekust. Selleks, et vähendada narkootiliste ainete sõltuvusest tulenevat riski, tuleb lisaks määrata Markus Kuznetsovile kohustus mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
50. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 341 lg-st 3 tuleb Viru Maakohtu
51. oktoobri
52. a määrus tühistada ning süüdimõistetu Markus Kuznetsov ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebus tuleb rahuldada. /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Erkki Hirsnik 6 /allkiri/ Aarne Sarjas