lg 1 p 1 nõudeid, pannes seega toime
Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule. Kohtuistungil 24.07.2020 tunnistas Ragner Kroll väärteo toimepanemist, seletades kohtule, et ületas kiirust, tunnistades ka seda, et teda on ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid varasemad trahvid on tasutud. Varasemad rikkumised on tema sõnul olnud sellised tavalised kiiruse ületamised. Seletas, et peomees ta ei ole, suitsu ei tee, et teeb ainult tööd, see oli tema elu esimene uus suur ja võimas auto. Tuli koos perega, just oli auto kätte saanud ja oli nii öelda eufoorias ja koju jõudes, möödasõitu tehes, ta ei tea kus see tuli, täitsa tühja kohapealt ta proovis, kuid see oli nii suur auto ja ta ei saanud arugi, et see nii kiiresti hoogu kogus ja nii see juhtuski. See ei olnud mingi kuritahtlik rallimine, see oli möödasõit, päike paistis, tee oli puhas, seal ei olnudki praktiliselt mitte kedagi. Spidomeetrit ei jälginud, vaid jälgis teed ning kõik oli tema hinnangul kontrolli all selles mõttes, et loomulikult ta ei võtnud mingeid riske, kuna pere oli autos. See oli täiesti tema enda mingi poisilik rumalus. Üldjuhul ta ei tee nii, ta ei ole kuritahtlik rallitaja. See oli halbade juhuste kokkulangemise, võibolla kõigil tuleb elu jooksul kolm tükki, see oli üks tema oma. Ta ei õigusta mitte ühtegi tegu ning kõik eelnevad kiiruse ületamised on olnud selles mõttes pisiületamised, mille osas palus kohtul mõista, et tal jääb päev vahepeal väikseks. Olles kasvõi Tallinna liikluses, siis lähed selle vooga, kus kõik ületavad seal kiirust ja selle tõttu on varem juhtunud, et teda on mõnikord nn vahelt välja nopitud. Ta ei ole plaaniline kihutaja ja see viimane oli halbade juhtude kokku langemine, see ei olnud mingi pahatahtlik, vaid nii juhtus kogemata. Seletas ka, et ta on oma firmas 15-liikmelise tiimi juht, kes teeb ära kõik veotööd ja organiseerimised. Varustab ja kontrollib objekte, olles enamuse oma tööajast roolis ja taotles seetõttu juhtimisõigust temalt mitte ära võtta muuhulgas ka seetõttu, et on ainuke peres, kellel on load ning kui peaks juhtuma, et peres on vaja midagi, keegi kuskile haiglasse transportida või midagi, siis oleks lubade kaotus liiga ränk selles mõttes, et see kahjustaks tema ettevõtte tööd kõvasti, kui ka seda, et peres ei oleks mitte ühtegi lubadega juhti. Avaldas, et ei ole huvi tundnud, kui suured on võimalikud karistused raskete liiklussüütegude eest, et ei hakanud seda vaatama, kuna ei tahtnud sellega oma tuju rikkuda. Kohtuvälise menetleja karistusettepaneku peale väljendas Ragner Kroll oma seisukoha, mille kohaselt oleks see täiesti ebamõistlik karistus. Palus kohtul vaadata tema tausta, mille kohaselt on ta korralik töömees, annab paljudele inimestele tööd, paljudele peredele, samuti on ta korralik pereinimene, see karistus oleks nagu mingist kriminaalist käib jutt. Sorry, aga tema tõesti ei ole see inimene, see on natukene liiast, ta saab aru mis ta tegi valesti, aga see on tugev liialdus. See oleks nagu mingi paadunud roolijoodik või mingi huligaan, kuid tema on täiesti korralik inimene. Ta on kõigest väga hästi aru saanud ja rahatrahv oleks piisavalt suur karistus. Tal on suur vastutus olles tööandja 15 perele ja kui näiteks peres juhtub kellelgi mingi tõsine terviserike või vanaemal või kellelgi, vaat siis on kuritegu, siis ma pean rooli hüppama ilma lubadeta. See rikkumine ei olnud teadlikult, kõigil on olnud selliseid seisundeid, tal ei olnud see planeeritud, see oli mööda minnes, kõiki läks ju ilusti. Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt 20.05.2020 kell 18:55 Rakvere – Väike-Maarja -Vägema maantee 14.kilomeetril, suunaga Väike-Maarja suunas, juhtis Ragner Kroll mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, kiirusega 161 +/-8 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Kiirus mõõdetud kiirus-mõõturiga Stalker II MDR nr AS006552 /tl 5/; - kiirmenetluse otsus nr 2590,19,003445, 05.08.2019 /tl 7-8/; - kiirmenetluse otsus nr 2317,18,008633, 15.11.2018 /tl 9-10/; 2 - kiirmenetluse otsus nr 2317,18,005553, 18.07.2018 /tl 11-12/; karistusregistri väljavõte, mille kohaselt väärteokaristus
on Ragner Krollil üks kehtiv Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Ragner Krolli karistamist arestiga, kuna isikul on kehtiv karistus samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja varasem karistus ei ole mõju avaldanud. Samuti taotles kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses. Ragner Kroll tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi ning väärteo asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudus. Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et tema on süüliselt ja otsese tahtlusega rikkunud
lg 1 p 1 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Ragner Krolli süü on peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil, tõendamist leidnud ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.
lg 1 p 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni.
lg 5 p 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuust kuni 12 kuuni. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Ragner Krollil on kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest. See karistus ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma ja annab üheselt tunnistust hoolimatust ning üleolevast suhtumisest temale määratud karistusesse ja õiguskorda. Varasemaid karistusi liiklusnõuete rikkumise eest kohus käesolevas asjas karistust mõistes arvesse ei võta, kuid need varasemad karistused, millele menetlusalune isik ise ennast õigustavalt viitas, annavad kohtule piisava aluse jõuda seisukohale, et Ragner Krollil välja kujunenud püsivalt hoolimatu käitumismuster. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud süüteo eest karistada. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et Ragner Kroll rikkus liiklusnõudeid tahtlikult. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt, on igal sõidukijuhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, milline on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Ragner Krolli 3 põhjendused väärteo toimepanemise kohta on olnud üleolevad ning ennast õigustavad ja kohus tõlgendab seda tema püüdena vähendada oma süüd. Ragner Kroll, on teadlik, et omades kehtivat karistust samalaadse rikkumise eest, oli tal põhjust olla eriti hoolikas nii valitud sõidukiiruse jälgimise kui ka muude sõiduohutuse nõuete täitmise suhtes, kuid tema teadlikult ja tahtlikult eiras neid, ületades lubatud sõidukiirust enam kui 60 km/h, s.o ülimalt ohtlikul määral, seades seega tahtlikult ohtu nii enda kui temaga koos autos olnud pereliikmete, aga ka kaasliiklejate tervise ja elu. Ragner Kroll ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Tema poolt väljendatud kahetsus ei ole kohtu hinnangul siiras. Karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Ragner Krolli poolt avaldatud põhjendused vajaduse kohta omada juhtimisõigust seoses suure tööhulga ja vastutusega oma töötajate ning perekonna ees, ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Isik, kes teab, et juhtimisõigus on tema töises ja eraelulises tegevuses oluliselt vajalik, peab sellega arvestama ja kohandama oma käitumise liikluses selliselt, et tema ei rikuks kehtestatud eeskirju. Asjaolusid, mis välistaksid Ragner Krollilt raske liikluaslase väärteo toimepanemise eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise, kohus tuvastanud ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetlusalust isikut Ragner Krolli on põhjendatud karistada raskeima
lg 3 sanktsioonis ettenähtud põhikaristusega, s.o arestiga selle keskmises määras. Kuna tegemist on esmakordse vabadust piirava karistuse määramisega tema suhtes, siis peab kohus võimalikuks asendada see ühiskondlikult kasuliku tööga, milleks menetlusalune isik on nõusoleku andnud. Rahalise karistuse määramist trahvi näol ei pea kohus põhjendatuks määrata, kuna varasem trahv ei ole mõjutanud isikut liikluses nõuetekohaselt käituma. Tema käesolev süütegu on muutunud võrreldes eelmise samalaadse süüteoga raskemaks. Kuna tegemist on korduva süüteoga, peab kohus põhjendatuks kohaldada Ragner Krolli suhtes
lg 5 p 3 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist selle minimaalses määras, s.o kuueks kuuks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2020 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 24. juuli 2020. a otsus osaliselt, s.o mõistetud lisakaristuse osas. 24.07.2020 kohtuotsus 4-20-2634 jõustus osaliselt 10. novembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.