Obsah (13)

§ 630§ 442§ 637§ 187§ 178§ 405§ 444§ 436§ 232§ 230§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LIHTMENETLUSOTSUS Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohus Tartu kohtumaja 28. mai 2020 Tsiviilasi (number ja menetluse ese) Hagihind nr 2-19-137180 AS Ühisteenused

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637

lg 21).

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel 1 apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED KOSTJALE

1. Hageja esitas 05.03.2020 kohtule hagi kostjalt parkimislepingu p 8 alusel leppetrahvi 80 euro, sissenõudmiskulude summas 30 eurot ja hüvitise Maanteeametile tasutud riigilõivu eest 2 euro väljamõistmiseks (digi tl 20-22).
2. Hagiavalduse kohaselt hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste (digi tl 23) punkt 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Sõidukile nr 665MGR on hageja poolt vormistatud 2 leppetrahvi (digi tl 24-27). Leppetrahv nr 0190006835, Ujula 4, aeg 08.12.2016 kell 09:59:44, summa 40 eurot ja leppetrahv nr 0190012453, Ujula 4, aeg 24.09.2018 kell 11:04:14, summa 40 eurot. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele (digi tl 28-29). Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud tasumata.
3. Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr 665MGR vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud X.X.(digi tl 30). Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
4. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmist seoses asjaoluga, et AS Ühisteenused volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja pärast inkassomenetluse ebaõnnestumist on AS Ühisteenused tuvastanud tasulise päringu alusel liiklusregistrist sõiduki omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega AS Ühisteenused.
5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS ja SEISUKOHAD
6. Kostja on oma 21.04.2020 vastuses hagiavaldusele märkinud (digi tl 52), et ta ei olnud teadlik nende parkimistrahvide olemasolust, kuid on valmis need trahvid ära maksma. Samas märgib kostja, et kõik tema andmed on avalikud - nii telefoninumber kui meiliaadress, kuid keegi ei ole kostja poole maksmiseks pöördunud. Täiendavalt märkis kostja (digi tl 54), et menetluskulud ei ole tekkinud tema süü tõttu. Kostja leiab, et kui hageja oleks pöördunud kasvõi kordki kostja poole ja teavitanud teda nende trahvide olemasolust, siis ei peaks üldse rääkima kolm ja pool aastat vanadest trahvidest, mille olemasolust kostja esimest korda kohtu kaudu kuulis. 2
7. Menetluskulude osas märgib kostja, et need ei ole kindlasti kostja tõttu tekkinud ja neid ei ole kostja valmis tasuma. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud

§ 405

lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib ta

§ 444

lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 9. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 10. Järgides

§-s 405 ja § 444 lg-s 2 sätestatut, sh kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised ja aktsepteerides tõenditena ka kirjalikke selgitusi, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada. Tuvastanud olulised asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja omanduses olevale sõidukile registreerimisnumbriga 665MGR on hageja poolt vormistatud 2 leppetrahvi - nr 0190006835 ja nr 0190012453, kokku summas 80 eurot (digi tl 24-27). Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojameeste vahele (digi tl 28-29). Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 80 eurot on tasumata. Kostja on tunnistanud oma põhivõlgnevust 80 eurot, kuid on vastu vaielnud menetluskulude väljamõistmisele. Kohtu hinnangul saab eeldada, et kostja on vastuväite esitanud antud juhul ka trahvi sissenõudmiskulude väljamõistmise osas. Kuivõrd põhinõude osas vaidlus puudub ja kostja on tunnistanud oma põhivõlga hageja ees, siis on kohtu hinnangul hageja leppetrahvi nõue kokku summas 80 eurot põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Järgnevalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja hüvitist Maanteeametile tasutud riigilõivu 2 euro eest.
3. Kohus leiab, et hageja nõue Maanteeametile tasutud riigilõivu hüvitamiseks on põhjendatud. Kuigi hageja on nõudnud viimati nimetatud kulu väljamõistmist kui menetluskulu, leiab kohus, et tegemist on kahjuhüvitisega võlaõigusseaduse mõttes. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt Maanteeametile pargitud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja teadasaamiseks tehtud päringu eest tasutud riigilõiv on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja on tõendanud, et ta on vastava kulu kandnud (digi tl 30). Seega on hageja nõue tasutud riigilõivu 2 euro väljanõudmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3
4. Võla sissenõudmiskulude nõude puhul on tegemist samuti kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 mõttes. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et hageja on kandnud kulutusi seoses kostjalt võla sissenõudmisega. Tulenevalt

§ 230lg-st 1 on vastavate asjaolude tõendamiskoormis hagejal.

Hageja väitel tegeles kostjalt võla sissenõudmisega inkassovõte ja inkassomenetlusega seoses tekkisid hagejal kulud summas 30 eurot. Kostja väitel ei saanud ta ühtegi kirja ega teadet, mis oleks võimaldanud trahvi olemasolust teada saada ja seda varem tasuda. Hageja ei ole vaatamata kostja vastuväidetele oma vastavaid väiteid tõendanud. Seega ei ole sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamise nõue tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD 15. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 16.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasjast nähtub, et kostja ei esitanud kohtule andmeid hüvitatavate menetluskulude kohta. Hageja poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. 17. Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna 112 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 82 euro ulatuses (sh põhinõue ja kahjuhüvitis), tuleb jätta kostja kanda 73% menetluskuludest (82:112 x 100) ning hageja kanda vastavalt 27% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 54,75 eurot (73 x 75 : 100). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 4