lg 1, § 263 lg 1 p 1 ja § 319 lg 1 järgi, üldmenetlus Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
lg 1 järgi; 1.2
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises; 1.3
lg 5 ja §
2. Tanel Soop tunnistada süüdi
3.
lg 1 alusel mõista Tanel Soobile liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, 1 aasta 3 kuud vangistust. 4.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendada Tanel Soobile mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 8.oktoobri 2019 otsusega nr 1-19-3704 ärakandmata karistuse 1 aasta 4 kuu 3 päeva võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg kulgeb alates Tanel Soobi kinnipidamisest
Maakohtu otsus
Ta tunnistati süüdi
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 3 kuud ning
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud.
Soobi vangistuseks 9 kuud.
lg 5 ja
Soobile mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu
5.1 Ainsaks tõendiks selle kuriteoepisoodis on T. Soobi ja M.M. e kohtuistungil antud ütlused. T. Soop ja M.M. on andnud erinevaid ütlusi selle kohta, milliste konkreetsete lausetega ähvardamine toimus. T. Soop on tunnistanud, et ütles M.M. ele, et „ära tule siia, et ma ei taha, et sa tuled siia, muidu ma pean jooma hakkama ja pean su kummuli lööma“ (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 28). T. Soobi selgituste kohaselt tähendab kummuli löömine vanglaslängis „kaks pauku ja oled sellega kastis“. T. Soobi sõnul ei ole ta kasutanud M.M. e avaldatud väljendit. M.M. avaldas kohtuistungil, et T. Soop ütles talle karjudes ja ähvardava tooniga keskmiselt pingilt püsti tõustes, et „ära tule mulle lähedale, ma joon ennast täis ja tapan su ära, mille peale M.M. vastas, et milles on probleem“ (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 3). M.M. e hinnangul võis tema ja T. Soobi vahemaa olla ca 10 meetrit. 5.2 Maakohus tõdes, et tegemist on nö sõna-sõna vastu olukorraga. Süüdistatava arvates ei olnud tema ähvardus tõsiseltvõetav, sest ta lihtsalt soovis, et M.M. temale ei läheneks. M.M. ei olnud T. Soobi meelsuse muutusest tema suhtes teadlik ning seega võis M.M. eeldada, et T. Soop suhtub temasse endiselt hästi. Ka tunnistaja T.L. ütluste kohaselt said T. Soop ja M.M. varasemalt hästi läbi ning ka M.M. ei osanud istungil selgitada, mis põhjusel pidi T. Soop talle neid ebameeldivaid sõnu ütlema. 5.3 M.M. e ja T. Soobi varasemad sõbralikud suhted kummutavad kohtu hinnangul ähvarduse täideviimise kartuse usutavuse. Kohtu hinnangul ei saa olla veenva ähvardusega tegemist olukorras, kus pärast tõsiseltvõetava ähvarduse toimepanekut viibivad kannatanu ja süüdistatav 3 järgmisel päeval jälle suhteliselt lähestikku samas paigas (turuplats). Olukorras, kus saab rääkida karistusõiguslikult sanktsioneeritud tapmisähvarduse tõsiseltvõetavusest tingib kohtu hinnangul sellega kaasnev hirm üldjuhul ähvardajaga kokkupuute täieliku vältimise või kohese eemaldumise hirmu tekitajast. Kohtu hinnangul oleks juhul, kui ähvardus oleks veenev, mõistlik isik pöördunud õiguskaitseorganite poole esimesel võimalusel ning samuti vältinud mistahes moel ähvardajaga kokkupuutumist. Seega ei ole ähvardamise objektiivne koosseis täidetud ning süüdistuses
Soop õigeks mõista. 6. M.M. e löömine taksopeatuses, s.o avalikus kohas (
6.1 Esmalt nentis maakohus, et M.M. e löömise fakti kohta on üks usaldusväärne tõend – M.M. e kohtuistungil antud ütlused. M.M. kirjeldas, et viibis taksopeatuses T.L. takso juhipoolse ukse kõrval kui T. Soop ropendades tuli ja lõi talle vastu vasakut külge, vasaku puusa koha peale, misjärel tundis M.M. valu ning jooksis kohe hästi kiiresti teisele poole autot. M.M. e ütlusi toetavad kohtu arvates ka tunnistaja T.L. ütlused, kes küll ei näinud konkreetset löömist, kuid seda, et T. Soop ligines T.L. takso juures juhi kõrval seisvale M.M. ele väga hoogsal ning marssival sammul, mille peale võttis T.L. telefoni, et filmida, seejärel nägi M.M. soolasambana seisvat M.M. t, kes tuli koheselt T.L. autosse varjule. T. Soobi analoogset käitumist enne lööki kirjeldas oma ütlustes ka kannatanu M.M. . 6.2 T. Soop tunnistas löömist kahtlustatavana ülekuulamisel, kuid süüdistatavana ülekuulamisel löömist eitas. Kuna T. Soobi ütlused on löömise fakti osas diametraalses vastuolus, jättis kohus need KrMS § 289 lg 1 (§ 293 lg 1) alusel kui ebausaldusväärsed tõendikogumist selles ulatuses välja. Samas M.M. e ja T.L. ütluste haakuvust kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et M.M. e ühekordne löömine T. Soobi poolt M.M. e vasakusse tuharapiirkonda leidis aset. Kohtu hinnangul on täiskasvanud mehe jalalöök tuharapiirkonda ohvrile valu tekitav ning asjaolu, et M.M. löögist pikali ei kukkunud ei saa tingida seda, et ta ei saanud löögi tõttu valu tunda. Kohus leidis, et T. Soop on kuriteona otsese tahtlusega toime pannud M.M. ele valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning T. Soop tuleb süüdi mõista
7. Valekaebuse esitamine (
lg 1) 7.1 Kohtule esitatud tõendeid, eelkõige arestimaja videosalvestist (tl 136) ja asitõendi vaatlusprotokolli (tl 126-135) uurides veendus maakohus, et T. Soobi poolt kirjalikus kaebuses esitatud H.K. puudutavad etteheited ei vasta tegelikkusele. 7.2 T. Soobi ütluste kohaselt jättis H.K. tema sõrme ukse vahele esimesel korral, kui tuli T. Soobile vett andma (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 40). Kohus analüüsis üksikasjalikult asitõendi vaatlusprotokolli ja arestimaja videosalvestiselt nähtuvat. Maakohus järeldas, et miski T. Soobi käitumises ei viita sellele, et tal oleks käsi jäänud kambri luugi vahele. T. Soobi käitumist enne ja pärast H.K. lt luugi kaudu vee saamist analüüsides asus maakohus seisukohale, et T. Soobi parema käe nimetissõrm ei saanud kahjustuda H.K. tegevuse läbi. Ka tunnistajad, politseiametnikud E.J. ja K.P. kinnitasid, et H.K. on väga rahulik inimene, kes ei allu provokatsioonidele (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 22, 25). 7.3 Maakohtu arvates ei ole lubatavaks dokumentaalseks tõendiks 02.12.2019 teenistusliku kontrolli kokkuvõte (tl 137-140) osas, milles selles kajastuvad isikuliste tõendiallikate ütlused. Nimelt on kriminaalmenetluses tunnistajate ütluste tõendina vormistamisel kehtestatud 4 erireeglid, sh ütluste fikseerimise nõuded, ning KrMS § 68 ja KrMS § 287-288 järgi tuleb isikulised tunnistajad ka kohtus üle kuulata (vt RKKKo 27.09.2010 nr 3-1-1-67-10, p 11). 7.4 Usaldusväärseks tõendiallikaks ei pidanud maakohus ka T. Soobi poolt kohtule esitatud patsiendikaarti (tl 155-158), kuivõrd selles kajastatud info T. Soobi käevigastuse tekkepõhjuste kohta on kirja pandud patsiendi ütluste kohaselt ega anna usutavat tõendusteavet vigastuse tegeliku tekkepõhjuse kohta. 7.5 Maakohus asus seisukohale, et T. Soop esitas kirjaliku valekaebuse H.K. vastu tahtlikult. 8. T. Soobile karistuse mõistmisel sedastati, et T. Soop on korduvalt kriminaalkorras karistatud (tl 97-111).
lg 1 järgi karistuse mõistmisel pidas kohus võimalikuks (üks jalalöök) mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 3 kuud.
Soobile 6 kuud vangistust. Rahaline karistus ei vastaks T. Soobi süü suurusele ega mõjutaks teda edaspidi kuritegudest hoidumast.
Soobile liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Maakohus arvestas, et T. Soop pani uued kuriteod toime lühikese aja möödumisel pärast viimati tema suhtes jõustunud kohtuotsust. Sellest saab teha järelduse T. Soobi leigest suhtumisest varem mõistetud karistusse.
oktoobri 2019 otsusega nr 1-19-3704 ärakandmata karistuse 1 aasta 4 kuu ja 3 päeva võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati T. Soobile 2 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust, mille kandmist loeti alates T. Soobi kinnipidamisest
9.1 M.M. e löömise episoodis on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga. Kuna eelmisel päeval toimus intsident, kus M.M. väitis, et T. Soop teda ähvardas, siis piltlikult öeldes olid kannatanul „hirmust suured silmad“. Keegi kannatanu löömist ei näinud. Ta ei pöördunud ka arsti poole. Kui kannatanu oleks tundnud suurt valu, oleks ta arsti poole pöördunud. Jalalöögi tagajärjel oleks tekkinud hematoom. Valu põhjustamist saab isikule omistada vaid juhul, kui selle põhjustamine tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvaltvaatajale. Kannatanu M.M. e kirjelduse kohaselt viibis ta taksopeatuses T.L. takso juhipoolse ukse kõrval, kui tuli ropendav T. Soop ja lõi talle vastu vasakut külge vastu vasakut puusa. M.M. tundis valu ning jooksis kiiresti teisele poole autot. Tunnistaja T.L. löömist ei näinud. T.L. ütlused haakuvad T. Soopi ütlustega. Apellant ei nõustu kohtu järeldustega selles, et T.L. ja M.M. e ütlused haakuvad ning et M.M. t löödi ühel korral. 9.2
Soobi ütlusi usaldusväärseteks. Apellant osundab, et arestimajja toimetamisel T. Soobil vigastusi ei fikseeritud. T. Soobi patsiendikaarti kohus usaldusväärseks tõendiks ei pidanud, kuid kaitsja sellega ei nõustu. T. Soobi ütlused EMOsse pöördumise põhjuste kohta haakuvad tunnistaja K. 5 Pildi ütlustega, mille kohaselt teavitas T. Soop vabanedes koheselt avalduse tegemise soovist. T. Soop lasi oma sõrmed pildistada ja nõudis isegi kiirabi, arvates endal olevat luumurru. Seega jäävad nimetatud episoodis püsima kahtlused ja vastuolud, mille kohus jättis kõrvaldamata. 10. T. Soobi apellatsioon 10.1 T. Soop palub esmalt parandada viga, mis tehti tema karistuste liitmisel. Liitkaristus peaks olema 1 aasta 4 kuud ja 2 päeva (kuivõrd T. Soop vabanes 23. oktoobril 2019). 10.2 T. Soop nõustub enda õigeksmõistmisega
Kannatanu ei tundnud T. Soobi ees mingit hirmu. T. Soop istus rahulikult pingil, kui nägi enda suunas tulevat kannatanut. Kui viimane jõudis T. Soobist 5-10 m kaugusele, tegi T. Soop kõvemat kära. Kannatanu peatus ja läks oma tegelikult tahetud teed pidi ära. Kuna kannatanu oli T. Soobi suhtes käitunud varasemalt vastuvõetamatult, ajas T. Soop ta kakluse vältimiseks lihtsalt minema. Ta karjus: „Kao ära, muidu pean end täis jooma ja siis löön kummuli!“. See ütlus oli nali. Kui T. Soop oleks tahtnud kannatanu tappa, oleks ta saanud seda teha. T. Soop kahetseb öeldut, ent ei tunnista end süüdi kuriteos. 10.3
Soop ei nõustu ning palub end õigeks mõista. Ta kinnitab, et ei ole kedagi löönud ega kedagi häirinud. Ka kohtus üle kuulatud kaks tunnistajat löömist ei näinud. T. Soop tahtis taksoga sõita, ent teda ei võetud peale ning taksojuht T.L. filmis teda ebaseaduslikult. Selle peale tegi T. Soop nalja, nagu urineeriks. Kogu situatsioon oli vaid huumor. Konflikti korral oleks T. Soop käiku lasknud käed. Kuna kõik – nii T.L. , M.M. ja T. Soop olid vanad sõbrad, oli situatsioon vaid nali. Ta möönab, et oli närvis, et ükski takso ei olnud nõus teda teenindama ja teda filmiti ebaseaduslikult. Kuna politsei kutsuti välja 30 minuti pärast, pidi M.M. välja mõtlema mingi loo valeväljakutse välistamiseks. 10.4 T. Soop ei nõustu enda süüditunnistamisega
Ta kinnitab, et andis tõeseid ütlusi. Tema parema käe sõrm löödi kambri luugi vahele ja lööjaks oli ilmselt H.K. . T. Soop sai väga haiget ning tal oli veritsev haav. Sellest käskis ta teha vabastamisel (s.o ligi 10 h hiljem) pildi ning vigastus fikseeriti Viljandi Haigla EMOs. T. Soobi sõrm jäi arestimaja ukse luugi alaääre vahele. Ühtegi tõendit, et sõrm oleks olnud vigastatud juba enne kainenema paigutamist, ei ole. Arvestades vigastuse suurust (2 cm pikkune veritsev haav), oleks seda olnud näha, kui see oleks olnud eelnevalt. T. Soop ei oleks viitsinud minna EMOsse, kui teda ei oleks Viljandi arestimajas vigastatud. EMOsse pöördus ta sellepärast, et kahtlustas mõra või luumurdu. 11. Prokuratuuri apellatsioon 11.1 Prokuratuuri apellatsioonis palutakse tühistada maakohtu otsus T. Soobi õigeksmõistmises
lg 1 järgi ning mõista ta esitatud süüdistuses süüdi ning karistada vangistusega 6 kuud. Tühistada T. Soobi süüdismõistmine
lg 1 järgi ning mõista ta süüdi
Süüdimõistmine ja karistamine
lg 1 järgi jätta muutmata.
Soobile liitkaristuseks vangistus 2 aastat, lugedes kergemad karistused raskemaga kaetuks.
Soobile Tartu Maakohtu
Süüdistuses
e ja T. Soobi ütlused. Kannatanu M.M. e ütluste kohaselt ütles T. Soop: “ära tule mulle lähedale, ma joon ennast täis ja tapan su ära“. Neid sõnu ütles T. Soop väga karjuval ja ähvardaval toonil. Kannatanul tekkis hirm ning hakkas kartma, mida T. Soop võib ette võtta, sest temale teadavaolevalt on ta teisi inimesi sõnadega hirmutanud. Lisaks teadis kannatanu, et T. Soop oli läbi torganud T.L. auto rehvi. Prokurör ei nõustu kohtu argumentidega selles, et süüdistatava ähvardus ei olnud veenev. 11.3 Prokuratuur ei vaidlusta T. Soobi käitumise ümberkvalifitseerimist, kuid leiab, et kohus jättis tähelepanuta, et T. Soopi on varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud. Kuna teda karistati Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2019. a otsusega mh
lg 2 p 3 järgi, siis tulnuks kehaline väärkohtlemine kvalifitseerida
11.4 Prokuratuur palub tagastada mälupulga Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonnale, kuna tegemist on politseijaoskonna varaga.
§-de 121 lg 1 ja 319 lg 1 järgi. Maakohus on T. Soobi süü küsimuses jõudnud õigele järeldusele hinnates kõiki tõendeid. Kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. 13.2 Prokuratuur nõustub maakohtuga selles, et kannatanu M.M. e ja tunnistaja T.L. haakuvates ütlustes ei ole põhjust kahelda. Maakohtu otsus on selles osas põhistatud ja motiveeritud. Prokuratuur leiab üksnes seda, et tegu tulnuks kvalifitseerida
13.3 T. Soobi käitumises kambris peale kell 14:10 ei ole mingit märki sellest, et tal oleks käsi veevõtu ajal kambriluugi vahele jäänud. On eluliselt usutav, et sellisel juhul tunneks kannatanu ka valuaistingut ning tema reaktsioon valule peaks nähtuma ka kolmandatele isikutele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7 14. T. Soobi süüdistus
14.1 T. Soobile esitati süüdistus selles, et 18. novembril 2019 ajavahemikul kella 10:00 kuni 10:30 Viljandi linnas turuplatsil ta ähvardas tapmisega M.M. t, karjudes kannatanule: „Ära tule lähemale, ma joon ennast täis ja tapan su ära, helistasid mulle politsei peale ja koputasid mu peale“. M.M. el oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd ta teab, et T. Soop on vägivaldse käitumisega. Kirjeldatud käitumisega pani T. Soop toime
14.2 Tartu Maakohus mõistis T. Soobi süüdistuses õigeks. Prokuratuur ei ole maakohtuga nõus ning taotleb jätkuvalt T. Soobi süüdimõistmist ja karistamist eelkirjeldatud kuriteos. 14.3 Kohtukolleegium tutvus tõenditega ning nõustub maakohtuga, et T. Soopi ei saa süüdi mõista. Maakohus uuris kõiki tõendeid ning tegi nende kogumi alusel põhjendatud ja kohtukolleegiumi hinnangul ainuvõimaliku järelduse - T. Soop tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtukolleegium nõustub maakohtu kõigi seisukohtadega ning neid täiel määral üle ei korda. 14.4 Prokuratuur leiab, et maakohus uuris tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, millega rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaebaja osundab kannatanu M.M. e ütlustele, mille kohaselt hakkas kannatanu T. Soobi poolt ähvardaval toonil karjutud lause peale kartma. Kuna M.M. teadis, et T. Soop on vägivaldne inimene, oli tal alust karta ähvarduse täideviimist. 14.5 Kohtukolleegium ei nõustu kaebajaga, et maakohus uuris tõendeid ühekülgselt. Kohus analüüsis nii süüdistatava kui ka kannatanu selgitusi T. Soobi poolt hõigatud lause kohta. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kaebaja kohtu järeldustega nõus ei ole. Teatavasti peab ähvardamine olema veenev, s.t kannatanul peab konkreetsel ajahetkel olema alust karta ähvarduse täideviimist. Oluline on seegi, et kannatanu võimalik hirmutunne ei saa tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. See tähendab, et väljaöeldud ähvardus peab tunduma reaalne ka nö keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 14.6 Asjas tuvastati, et T. Soobi ja M.M. e vahel olid varasemalt sõbralikud suhted. T. Soop selgitas, et tema pahameel, ehk siis meelemuutus M.M. e suhtes oli tingitud asjaolust, et T. Soop oli kuulnud M.M. e kohta teatud asjaolusid, mis muutsid tema suhtumist M.M. esse (olevat käinud tema ema sõbranna juures tema kohta infot välja pressimas, käis ähvardamas). M.M. el T. Soobi suhtumise muutus temasse ei olnud teada. Seega on õige maakohtu järeldus, et T. Soobi ja M.M. e varasem sõbralik suhe kummutab ähvarduse täideviimise kartuse usutavuse. 14.7 Apellant osundas M.M. e ütlustele, mille kohaselt olevat tal tekkinud hirm. Kohtukolleegiumi hinnangul M.M. e ütlusi tervikuna vaadates sellist järeldust siiski teha ei saa. Nimelt ütles M.M. vastates küsimusele, mida ta tundis, kui kuulis talle öeldud sõnu: „ehmusin ära.“. Küsimusele, kas sõnad tundusid reaalsena, vastas kannatanu „ma ei oska selle kohta seletada, imeliku tunde jättis, et milles probleem on.“. 14.8 Eeltoodu näitab kohtukolleegiumi arvates seda, et M.M. e jaoks oli T. Soobi poolt öeldu pigem arusaamatu ja oleks tahtnud saada selgitust, miks T. Soop selliselt temaga räägib. M.M. e ütluste pinnalt ei ole võimalik järeldada, et tal oleks tõsimeelselt tekkinud hirm oma elu pärast. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt on M.M. muuhulgas öeldud sedagi, et tal tekkis hirm ja 8 ta „kartis, et mida see võib ette võtta, sest ma tean, mida ta on ette võtnud“. (T.L. auto rehvid torkas läbi). Kohtukolleegiumi arvates isegi asjaolu, et M.M. ele oli teada T. Soobi vägivaldsus, ei võimalda hinnata T. Soobi poolt öeldut tapmisähvardusena karistusõiguslikus tähenduses. Asjas puuduvad viited sellele, et kunagi varem oleks T. Soop käitunud M.M. e suhtes agressiivselt või vähemalt pahatahtlikult. Kohtukolleegiumi hinnangul on tegemist pigem purjus T. Soobi ärplemisega kui tõsiseltvõetava tapmisähvardusega. Prokuratuuri apellatsioon jääb selles osas rahuldamata. 15. T. Soobi süüditunnistamine
15.1 T. Soobile oli esitatud süüdistus
e löömises avalikus kohas. Maakohus pidi seega tuvastama, kas T. Soop käitus vägivaldselt, s.t lõi M.M. t ning kas selline käitumine rikkus teiste isikute rahu ja turvatunnet. Maakohus uuris tõendeid ning kokkuvõttes tuvastas, et T. Soop pani toime M.M. e kehalise väärkohtlemise. Kohus kvalifitseeris T. Soobi teo
15.2 T. Soop ja tema kaitsja soovivad T. Soobi õigeksmõistmist. Tegemist on „sõna-sõna vastu“ olukorraga. Kuna eelmisel päeval toimus nn ähvardamise intsident siis on antud juhul tegemist kannatanu puhul „hirmul on suured silmad“olukorraga. Keegi kannatanu löömist pealt ei näinud ning arsti poole kannatanu ka ei pöördunud. T. Soobi arvates oli kogu tema käitumine hinnatav naljana, sest keegi ei tahtnud teda sõidutada. 15.3 Ringkonnakohus kontrollis veelkord antud episoodi tõendeid ning nõustub maakohtuga, et kannatanu M.M. e ütlused on usaldusväärsed ning nendele on võimalik tugineda. M.M. e ütluste kohaselt viibis ta 19. novembril 2019 taksopeatuses T.L. takso juhipoolse ukse juures ja rääkis T.L. ga juttu. Kiirel sammul lähenes ropendav T. Soop ja lõi talle jalaga vastu vasakut külge, vasaku puusa kohapeale. M.M. tundis sellest valu. Sarnased olid ka tunnistaja T.L. ütlused, kes ei näinud küll löömist, kuid kinnitas, et tema auto kõrval seisvale M.M. ele lähendes hoogsal sammul T. Soop, misjärel M.M. tuli kiiresti tema autosse varju. Maakohus sedastas, et M.M. e löömist tunnistas T. Soop kahtlustatavana ülekuulamisel, kuid süüdistatavana ülekuulamisel juba eitas seda. Samuti eitas ta M.M. e löömist maakohtus. Sellest tulenevalt tegi maakohus õige otsustuse kui sedastas, et diametraalselt erinevate ütluste tõttu ei ole T. Soobi ütlused usaldusväärsed ning need tuleb kannatanu löömise osas tõendite kogumist välja jätta. Kannatanu M.M. e ütlused, nagu märgitud sai, on usaldusväärsed. Kokkuvõttes leidis maakohus, et M.M. e löömine jalaga vasaku tuhara piirkonda T. Soobi poolt on tõendatud ning see tuleb kvalifitseerida vägivallateona
Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et T. Soop pani süüdistuses märgitud ajal ja kohas toime vägivallateo M.M. e suhtes. 15.4 Prokuatuur apellatsioonis ei vaidlusta T. Soobi teo ümberkvalifitseerimist, kuid leiab, et kohus oleks pidanud T. Soobi teo kvalifitseerima mitte
lg 1 järgi vaid
Soop on varem samasuguse teo toimepanemise eest karistatud. Prokuratuur palub maakohtu vea ringkonnakohtul parandada ning mõista T. Soobile ka karmim karistus - 2 aastat vangistust. 15.5 Kohtukolleegium siinkohal nõustub prokuratuuriga. Kriminaalasjast nähtub, et T. Soop on Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2019 kohtuotsusega süüdi mõistetud muuhulgas ka
Seega tulnuks maakohtul T. Soobi poolt M.M. e suhtes toime pandud vägivallategu kvalifitseerida
lg 2 p 3 (teise inimese tervise kahjustamine, samuti 9 valu tekitav kehaline väärkohtlemine korduvalt) järgi. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse T. Soobi süüditunnistamises ja karistamises
lg 1 järgi ning tunnistab ta süüdi
15.6 Apellant palub mõista T. Soobile karistuseks 2 aastat vangistust. Miks nimelt selline vangistuse pikkus, apellatsioonist ei nähtu, sest vastavad põhjendused puuduvad.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole T. Soobi süü suur. Kannatanut lõi ta ühe korra, kuigi jalaga. Võttes aluseks asjaolu, et T. Soobile on omane vägivallatsemine (ka varem on ta analoogseid tegusid toime pannud), tuleb teda karistada vangistusega. Kohtukolleegiumi hinnangul väärib T. Soop 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust (sama pika vangistusega karistas maakohus teda eelmise kohtuotsuse järgi sarnase teo eest). 16. Süüdistus
16.1 T. Soopi süüdistati selles, et ta esitas
lg 1 järgi ning tunnistab ta süüdi
lg 2 p 3 järgi, mõistes talle vangistuseks 1 aasta 3 kuud, tuleb tühistada maakohtu otsus ka liitkaristuse mõistmises
Maakohus mõistis T. Soobile
Kohtukolleegiumi arvates, võttes arvesse
lg 2 p 3 järgi mõistetatavat vangistuse pikkust, võib kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista T. Soobile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. 17.2 Maakohus tuvastas õigesti, et T. Soop pani kuriteod toime Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2019 kohtuotsusega nr 1-19-3704 mõistetud katseajal.
lg 5 näeb ette liitkaristuse mõistmise
Seega
oktoobri 2019 kohtuotsusega nr 1-19-3704 ärakandmata karistuse võrra. T. Soop leiab apellatsioonis, et maakohus eksis, kui luges ärakandmata karistuse pikkuseks 1 aasta 4 kuud ja 3 päeva vangistust, õige peaks olema 1 aasta 4 kuud ja 2 päeva. Kohtukolleegium kontrollis T. Soobi väidet ning leiab, et maakohus on õigesti lugenud eelmise kohtuotsusega kandmata karistuse pikkuseks 1 aasta 4 kuud ja 3 päeva vangistust. Seega jääb T. Soobil ärakandmisele kuuluvaks karistuseks (1 aasta 4 kuud 3 päeva +1 aasta 3 kuud) 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus jääb samaks nagu selle määras maakohus alates T. Soobi kinnipidamisest
lg 1 järgi, liitkaristuse mõistmises
lg 1 järgi ning liitkaristuse mõistmises
lg 5 ja
T. Soop tuleb süüdi tunnistada
Samuti tuleb mõista uus liitkaristus kuritegude kogumis ning kohtuotsuste kogumis. Prokuratuuri apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt, T. Soobi ja tema kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.