Keelduda menetlusse võtmast ILP Baltic OÜ taotlus K.G.’i ja M.G.’i avalduste uuesti hagimenetluses läbivaatamiseks (töövaidluskomisjoni läbinud töövaidlusasi nr 4-1/2588/19) ning lugeda käesoleva määruse jõustumisel, et Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 26.05.2020 otsust nr 4-1/2588/19 ei ole vaidlustatud 30 kalendripäeva jooksul arvates otsuse saamisest ning Töövaidluskomisjoni 26.05.2020 otsus on täies ulatuses jõustunud. (Alus: Töövaidluse lahendamise seaduse § 58 lg 1 ja § 59 lg 1).
lg 1 p 2, lg 4-6) 2-20-9569 Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaolud , kohtu seisukoht ja põhjendused 1. ILP Baltic OÜ on esitanud kohtule 02.07.2020 avalduse töötajate K.G.i ja M.G.i nõuete ILP Baltic OÜ vastu hagimenetluses läbivaatamiseks (töövaidluskomisjoni läbinud töövaidlusasi nr 41/2588/19), esitades ühtlasi varalise kahju summas 9606 euro solidaarse hüvitamise nõude hagejate vastu hagivalduse vormis. Kostja palub: 1) Rahuldada kostja taotlus töövaidlusasja nr. 4-1/2588/19 lahendamiseks hagimenetluse korras hagina; 2) Võtta kostja kahju hüvitamise nõue Hageja 1 ja Hageja 2 vastu menetlusse; mõista Hagejalt 1 ja Hagejalt 2 Kostja kasuks solidaarselt kokku 9606 EUR kahju hüvitamiseks ja jätta kõik kohtukulud hagejate kanda. Kostja märgib hagihinna kohta järgmist: Kostja põhinõue hagejate vastu on kokku 9 606 EUR. Seega on kostja arvates vastavalt
Kostja on tasunud riigilõivu 550 eurot. 2. Kohus leidis, et kostja avaldusel ja kostja hagiavaldusel esinevad menetlusse võtmist takistavad puudused. Seetõttu kohus jättis esitatud hagiavalduse 02.09.2020.a määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate järgnevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates nimetatud määruse kättesaamisest, kohustades ILP Baltic OÜ-d: 1) Esitama andmed ja tõendid, millal ILP Baltic OÜ sai kätte Töövaidluskomisjoni 26.05.2020 otsuse nr 1-4/2588/19; 2) Esitama kostja avalduse ja hagiavalduse selgelt väljendatud nõuetega – mis nõuete osas vaidlustab hagejate (töövaidluskomisjoni läbinud ja rahuldatud) avaldusi – täiendada selleks avalduse paluvat osa (lk 2); Kohus selgitas, et kostja ei saa esitada nõuet kogu asja uuesti läbivaatamiseks, vaid esitada hagejate avalduste rahuldamata jätmise nõuded üksnes selles osas, mida vaidlustab. Avalduse sisust nähtuvalt kostja vaidlustab töölepingute erakorralise ülesütlemise töötajate poolt ja töötajate ülesütlemishüvitiste nõuded rahuldatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt on selliste hüvitamisnõuete välistamiseks tööandjal õigus hageja poolne töölepingu ülesütlemine vaidlustada (vt nt RKL 2-18-7821/71 p 21). Varalise kahju nõuet ei ole kostja töövaidluskomisjonis vastuavaldusena esitanud, seega on tegemist uue nõudega, mida Riigikohtu praktika kohaselt on lubatud esitada. 3) Täpsustama varalise kahju hagi aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid, sh selgitada hagejate solidaarvastutuse alust, põhjuslikku seost hagejate tegevuse ja kahju tekkimise vahel, välja tuua hagejate põhjustatud kahju arvestamise alus ja kahju suurus – kuidas kahjusumma on arvutatud? Kohus selgitas, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hagi esitaja tõendama: 1) kostja teo, 2) kahju, 3) põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning 4) teo õigusvastasuse. ILP Baltic OÜ varalise kahju nõue konkreetsete töötajate vastu summas 9606 eurot on asjaoludega küllaldaselt põhistamata, samuti viitamata on tõendid, mis kahju aluseks olevaid asjaolusid võiksid tõendada – eeskätt on kohtule ebaselge: 1) töötajate solidaarvastutuse alus, st millele tuginedes tööandja nõuab töötajatelt varalist kahju solidaarselt?; 2) kahjusumma arvestamise alused, st kuidas töötajatelt nõutava kahju summa arvutatud; 3) põhjuslik seos nende töötajate tegevuse ning kahju tekkimise ja kahju suuruse vahel? 4) Märkima lisaks kostja vastuhagile ka avalduse hagihinna ja tasuma täiendavat riigilõivu (vaidlustatud hagejate nõuded, alus
Kohus selgitas, et kuna ILP Baltic OÜ vaidlustab hagejate poolt töölepingu lõpetamise aluse ja ka ülesütlemishüvitise nõuded rahuldatud ulatuses, moodustab hagihind kostja vaidlustatud hagejate varaliste nõuete järgi 1100 € (650 + 450). Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt palga nõudmise ja töölepingu 2 2-20-9569 ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi läbivaatamiselt riigilõivu ei võeta, samuti RKL 3-2-1117-11 järgi on riigilõivuvabad ka töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse, kuid antud juhul 1100-euro summas hüvitiste nõude puhul ei ole tegemist TLS § 107 järgi lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega seotud hüvitise, vaid TLS § 100 lg 4 alusel töölepingu rikkumise tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemisega kaasneva hüvitise nõudega, mis ei ole ei seaduse ega Riigikohtu praktika järgi riigilõivuvaba. Riigilõivuseaduse § 59 lg. 1, lisa 1 järgi hagilt hinnaga 1001-1500 € tuleb riigilõivu tasuda täismääras 200 €. 3. Kohus hoiatas 02.09.2020 määruses kostjat ILP Baltic OÜ-d, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 3401 lg. 2 alusel. Kostjale saadeti kohtumäärus tema avalduses märgitud e-posti aadressil jelena.g@ilpmarket.lv ning kostja volitatud esindaja Roman Shumilov kinnitas 30.09.2020 e-kirjaga kohtule, et kostja on kohtumääruse kätte saanud. Tänaseks on kohtu antud 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks möödunud, kuid ILP Baltic OÜ ei ole kohtule midagi esitanud. 4. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes
, § 363 ja § 371 lg 1 p 9 ja 10, kuna asjas ei ole esitatud avalduse vormi- ja sisunõuetele vastavat avaldust ning riigilõivu ei ole avalduselt tasutud seadusega ettenähtud suuruses, keeldub kohus määrusega töötajate nõuete hagimenetluses läbivaatamise avalduse menetlusse võtmisest. TKV otsuse edasikaebekorras on pooltele selgitatud, et Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda hagiavalduse vormis kohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjoni otsuse saamise päevale järgnevast päevast. Hagi esitatakse kohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, arvestades töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 sätestatut. Kohus selgitab , et töövaidluse lahendamise seaduse § 59 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. 5. Samuti kohus keeldub solidaarse kahjuhüvitise nõudes kostja hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna selles esinevaid puudusi ei ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldatud. Tulenevalt
6 sätestatust, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei takista hagejat puuduste kõrvaldamise järel oma rikutud õiguse või huvi kaitseks uuesti kohtu poole pöördumast. 6. Menetluskuludest.
lg.1 tulenevalt peab kohus märkima menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt, kuna kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, jäävad menetluskulud avalduse (vastu)hagi esitaja kanda. Kohus selgitab ILP Baltic OÜ-le, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral
lg 1 p 2, lg 4 ja 6 alusel kohus tagastab tasutud lõivu menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hagejal on võimalik kasutada juba tasutud riigilõivu ka uue hagi esitamisel, kui ta hagi esitamisel seda selgelt taotleb ja täpselt viitab, millal, mis asjas ja mis summas lõiv tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.