1-19-5850/93

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5850 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Artur Soomi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ARTUR SOOM, isikukood 50011240217, xxxx, haridus xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 03.06.2019 ja lõpp 21.08.2021 Kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski määratud korras RESOLUTSIOON Jätta ARTUR SOOM vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) kasuks 209,52 (kakssada üheksa eurot ja 52 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 34,92 eurot) eurot vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt määratud korras süüdimõistetu Artur Soomi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Artur Soomilt menetluskuluna kaitsjatasu 209,52 (kakssada üheksa eurot ja 52 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest. Artur Soomil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700060549 ning selgitus: „Artur Soom, 1-19-5850, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.07.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Soomi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 26.11.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5850 tunnistati Artur Soom süüdi KarS § 4231 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 14.09.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 5 kuud 18 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka isiku eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmist alates 03.06.
3. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 3 korral, vanglas viibib ta teist korda. Esimesel korral karistati isikut kehalise väärkohtlemise, varguse, asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi ja vägivallaga avaliku korra raske rikkumise eest. Teisel korral karistati kinnipeetavat omavolilise sissetungi, asja omavolilise kasutamise ning juhtimisõiguseta isikuna sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. Viimane karistus mõisteti mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kahes viimases kuriteos puudus vägivaldsus, mistõttu on kuritegude raskusaste muutunud kergemaks. Kuritegude muster kordub. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, grupi mõju, mõtlematu käitumine, soov saada teravaid elamusi, puudulik probleemide lahendamise oskus. Kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel ei ole ta vangistuses jõudnud alustada individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevuste läbimisega. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Enne esimest ja enne käesolevat vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel aadress ei muutu. Tegemist on kinnipeetava emale A P kuuluva heas seisukorras oleva 4-toalise korteriga. A. P kinnitas, et on nõus kinnipeetava sinna elama asumisega. Hetkel elavad nimetatud aadressil isiku ema, õed V N, A N, M P ja ema elukaaslane M P. Kinnipeetava sõnul saab ta vanglast vabanemisel omaette toa. Tulevikus plaanib isik kolida xxxx, kus omaette korter üürida. Varasemalt on kodus esinenud suhteprobleeme ning ka vägivalda. Kinnipeetav on varasemalt süüdi mõistetud kehalises väärkohtlemises, mille sooritas nimetatud korteris, samuti sooritas ta vägivaldse kuriteo enda maja taga. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda naabrite suhtes ning sattunud nendega konflikti. Antud juhul asub isik elama samale aadressile, kus elas enne vangistust. Isiku sõnul on ta kannatanutega ära leppinud, kuid arvestades seda, et kannatanud elavad samas majas või naabermajas on seos eluaseme ja uue kuriteo toimepanemise riski vahel olemas. Artur Soom on elu jooksul vahetanud mitmeid koole ning klassikursust korranud. Esimesest kuni kolmanda klassini õppis ta xxxx. Teisest klassist alates määrati talle individuaalõpe seoses käitumisprobleemidega ning õpiraskustega. 16.06.2020 vestlusel leidis isik, et tema käitumisprobleemid said alguse juba lasteaiast. Kolmandas klassis õppis ta poole aasta vältel 3 xxxx, peale seda xxxx, kus jäi klassikursust kordama. Neljandat klassi läbis isik xxxx ning peale seda õppis xxxx koolis, kus tal jäi lõpetamata
4. klass. Xxxx jätkas õpinguid
5. klassis ning osales õppes kohusetundlikult. Õppis paralleelselt
6. ja
7. klassis. Pärast xxxx vabanemist andis paberid sisse xxxx, kus oleks õpinguid jätkanud 2019.a sügisel. Kinnipeetava teine vangistus algas 03.06.2019, mistõttu ta sinna ei jõudnud. Isiku sõnul ei võimaldatud tal Tallinna Vanglas viibides vahistatu staatuses olles koolis õppida. Käesolevalt on kinnipeetaval haridust xxxx klassi. 16.06.2020 vestlusel inspektor-kontaktisikuga leidis kinnipeetav, et vanglas ei saa haridust sellise kvaliteediga nagu vabaduses. Seetõttu on ta veendumusel, et ei soovi vanglas põhiharidust omandama asuda. Leiab, et suudab omal käel paremini asju õppida. Võimalikul tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel plaanib isik jätkata põhihariduse omandamist ning omandada ka keskhariduse, sest soovib tulevikus ülikooli minna. Enne esimest vangistust ei olnud kinnipeetav ametlikult töötanud. Perel majanduslikke probleeme ei ole. Sellele vaatamata selgitas isik eelmisel riskihindamise vestlusel, et talle meeldis alati ise hakkama saada. Seetõttu otsis ta endale erinevaid töökohti, mis tagaks sissetuleku. Toona oli ta alaealine ja koolikohuslane, kes pidi osalema õppetöös, kuid koolis ta ei käinud, vaid selle asemel tegi erinevaid juhutöid. Töötas enda sõnul mitteametlikult erinevates valdkondades: metsamehena, traktoristina, abitöölisena küttepuude transpordil, elektrikuna. Kinnipeetav väitis, et on õppinud keevitajaks, kuid vastav kutsetunnistus tal puudub. Ta on enda sõnul tegelenud ka ostu-müügiga. Ostis autosid/muid internetis müüdavaid esemeid ning müüs neid kallimalt edasi. Isiku sõnul teenis ta igakuiselt head raha, mida kulutas niisama hetkeheaolu nimel. Töösse suhtumine on positiivne. Eelmise vangistuse ajal osales isik vanglas tööhõives majandustöölisena. Enne käesolevat vangistust töötas kinnipeetav ametlikult. Eesti Töötukassa 03.06.2020 andmetel on isik Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnas arvel olnud perioodil 18.04.-19.04.
8. Tõendatud töötamine registris on 01.04.2019-31.03.2020 ettevõttes B OÜ. Samas isik vabanes vanglast alles 12.04.2019, kuid tööandja on töötamise alguseks märkinud 01.04.
9. Ettevõttes tegeles ta erinevate tooteesitlustega. Arvestades seda, et koguaeg tooteesitlusi ei olnud, töötas ta enda sõnul mitteametlikult lisaks xxxx haljastustöödel. 16.06.2020 vestlusel väitis, et suurema osa sissetulekust teenis ta haljastusega. Kinnipeetava sõnul jäi igakuine sissetulek umbes tuhande euro kanti. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu alusel oli isikul osaline töövõimetus perioodil 24.11.2016-23.11.2019, mille eest sai ka töövõimetoetust. Viru Vangla 16.06.2020 andmetel isikul rahalised võlgnevused puuduvad, vabanemisfondis on 0 eurot. Kinnipeetava sõnul on tal tasuda viimase kohtuotsusega seonduvad kulud. Käesoleva vangistuse ajal on teda materiaalselt toetanud tema ema A. P. Perioodil 03.06.2019-16.06.2020 on kinnipeetava vanglasisesele kontole laekunud sissetulekuid 315 eurot, mille eest on ta vangla kauplusest kaupu soetanud. Võimalikul tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel on kinnipeetav esitanud töökohaks B OÜ. E-äriregistri 27.05.2020 andmetel on firma registreeritud. Kriminaalhooldusametniku telefonivestluses K H selgus, et nad võtavad Artur Soomi hea meelega ettevõttesse uuesti tööle. Töö sisuks on tooteesitlus. Kinnipeetava perekonda ja lähivõrgustikku kuuluvad ema A P, õde R S, kasuõed V N, A N ja M P, ema elukaaslane M P ja isa R S. Õdedega on kinnipeetava sõnul suhted head. Enne esimest vangistust olid suhted emaga ja kasuisaga halvad. Kinnipeetav ei suhelnud emaga, sest nende vahel ei olnud usalduslikku suhet. Isik süüdistas oma ema selles, et ta soovis temast "lahti saada", viies teda turvakodudesse. Ühe korra on kinnipeetav ema tõuganud, kuna talle ei meeldinud, et ema läks närvi. Ametlikult antud juhtumit fikseeritud ei ole. Artur Soomi arvates on ema teda ise provotseerinud, kuid ta ise omalt poolt püüab emaga rohkem 4 ühist keelt leida. Kinnipeetav ei soovi alati nõustuda ema arvamusega, sest ei pea teda enda jaoks autoriteediks. Eelmise vangistuse ajal väitis kinnipeetav, et pärisisaga olid suhted paremad kui emaga, kuid omavahel ei suheldud väga tihti. Praeguse vangistuse ajal on kinnipeetava sõnul suhted emaga paremad kui isaga. Kriminaalhooldusametniku telefonikõnest kinnipeetava ema A. P nähtus, et R. S ei ole erilist huvi poja vastu. Isa R. S töötab ja elab xxxx. Emaga suhtleb kinnipeetav regulaarselt telefoni teel. Käesoleva vangistuse ajal 03.06.2019-16.06.2020 on toimunud üks lühiajaline kokkusaamine pereliikmetega Tallinna Vanglas. Kasuisa M P on kinnipeetaval konfliktsed suhted ning kodus on esinenud ka vägivalla kasutamist. Suhtlusringkonda kuuluvad lastekodulapsed, kriminaalse taustaga isikud, kellega koos on kinnipeetav ka kuritegusid sooritanud. Eelmise vangistuse ajal väitis kinnipeetav, et lõpetas kunagiste tuttavate/sõpradega suhtlemise, sest ei soovinud enam vanglasse tagasi tulla. Isik pani kuritegusid toime ka teiste mõjutusel. Näiteks kui sõber ütles, et tal on autot vaja, oli Artur Soom valmis seda ebaseaduslikul teel hankima. Kinnipeetav tarvitas ülemäära alkoholi, sõitis autoga süstemaatiliselt ilma juhtimisõigust omamata, sest tema sõnul oli see lahe. Isik ei hoolinud oma tegude tagajärgedest ning tegi sageli riskantseid otsuseid. 16.06.2020 vestlusel väitis Artur Soom, et sõitis autoga, sest pidi arsti juurde minema. Kriminaalhooldaja vestlusest kinnipeetava emaga nähtus, et isikul on erinevaid sõpru, kuid otseselt ei osanud ta välja tuua ühtegi kindlat, kes oleks kriminaalkorras karistatud või mõjuks Artur Soomile negatiivselt. Seaduskuulekate sõprade kohta oskas öelda, et on teadlik kahest sõbrast, kes on viisakad ning mõjuvad kinnipeetavale hästi. 16.06.2020 vestlusel inspektor-kontaktisikuga väitis Artur Soom, et vabaduses olles suhtles ta ainult töökaaslastega ja aeg-ajalt oma küla poistega. Vanglas olles suhtleb jätkuvalt oma endiste kolleegidega. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 9-aastaselt. Tarvitas igapäevaselt nii lahjat kui kanget alkoholi. Isik on alkoholijoobes pannud toime vägivaldse kuriteo. Artur Soom kinnitab, et alkoholi mõju all muutub ta impulsiivsemaks ning paneb toime õigusrikkumisi. Eelmise vangistuse ajal väitis isik, et soovib täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest. Ajavahemikul 28.01.-18.03.2019 läbis isik Viru Vanglas sõltuvuskäitumist käsitleva programmi Eluviisitreening õigusrikkujatele. 16.06.2020 vestlusel inspektorkontaktisikuga väitis isik, et enne praegust vangistust ta alkoholi ei tarvitanud. Kinnipeetava sõnul on ta teadvustanud, mis probleeme on alkohol talle varasemalt põhjustanud. Kinnipeetava ema sõnul on ta teadlik isiku alkoholi tarvitamise probleemist, lisades, et kui poeg käis igapäevaselt tööl, probleemi ei olnud. Tulevikus ei soovi kinnipeetav alkoholi tarvitada. Nendib, et kui alkoholi ei tarbi, on rahulik, sõbralik ja korralik. Narkootikume isik ei tarvita. 16.06.2020 vestlusel selgus, et kinnipeetav on aasta aega tagasi arestimajas sooritanud enesetapukatse. Alates 12.05.2020 paikneb isik Viru Vanglas. Eelmise vangistuse ajal selgitas kinnipeetav vestlusel inspektor-kontaktisikuga, et kui ta on ärritunud, siis võib tal justkui "silme eest mustaks" minna ning ta ei suuda enda käitumist kontrollida. Isik tõi mitmel korral vägivaldsete kuritegude põhjuseks enesekaitse. Küsides isikult, mida võisid kannatanud tema vägivaldse käitumise tõttu tunda, arvas Artur Soom, et näiteks viha, valu. Tänaseks on kinnipeetava sõnul tal suhted vägivallakuriteo ohvritega korras. 09.06.2020 tekkis kinnipeetaval ühe teise Viru Vangla kinnipeetavaga eluosakonna päevaruumis füüsiline konflikt ning toimus kaklus. Toimunud intsident viitab asjaolule, et isiku vägivaldne käitumine võib ilmneda ka kainena. Artur Soomi väitel on ta õppinud paremini enda vägivaldsust kontrollima. Selgitas, et nooremana oli ta palju vägivaldsem. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel on kinnipeetava eesmärgiks omandada põhi- ja keskharidus ning tulevikus minna ülikooli. Kinnipeetav ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga. Tallinna Vanglas esines konflikte vanglaametnikega, mille käigus isik osutas füüsilist vastupanu. Viru Vanglas viibides suhtub ametiisikutesse viisakalt ning on temaga 5 töötavate ametnike suhtes positiivse hoiakuga. Varasemalt on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning lõiganud katki elektroonilise järelevalve jalavõru, sest tema sõnul oli kodus leviga pidevalt probleeme ning seade läks sageli häiresse. Eelmise vangistuse ajal väitis kinnipeetav, et on valmis tulevikus kriminaalhooldusesse tõsisemalt suhtuma. Artur Soom vabanes Viru Vanglast ennetähtaegselt 12.04.
10. Uus vangistus algas 03.06.2019, mis viitab sellele, et isik ei võtnud antud võimalust vabaduses olla tõsiselt ning sooritas uue kuriteo. Eelmise vangistuse ajal oli seisukohal, et lubadeta sõitmine kõrvalistel teedel on normaalne, sest seal ei ole palju liiklust. Samuti selgitas, et kui ei oleks politseid olnud, siis ei oleks ta vahele jäänud. Isik on taoliste väidetega pisendanud oma süüd. Praeguse vangistuse ajal väitis kinnipeetav inspektor-kontaktisikuga 16.06.2020 toimunud vestluse ajal, et sõitis autoga ilma lubadeta. Tema sõnul on kohus asja valesti kvalifitseerinud. Üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Artur Soomi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni 21.08.2021 ning käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,7 sätestatud kohustusi. Artur Soom kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on vanglas teist korda. Vabaduses jäi aeg lühikeseks, sest tal ei olnud transporti, et arsti juurde saada. Arsti juurde saamiseks sooritas ta uue kuriteo. Tal oli põhimõtteliselt endal transpordivahend, aga ta ei ole saanud lube teha. Kui kohus ta tingimisi enne tähtaega vabastab, siis ta läheb tööle sinna, kus varasemalt töötas. Hakkaks tegema aeg-ajalt toote esitlusi. Kavatseb teha ka lisatööd. Lisaks läheb ta õppima Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi, kus õppetöö toimub kaks korda nädalas. Tal on xxxx haridust. Viidati, et tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid eelviimase karistusega ei ole ta isegi mitte kaudselt seotud. Tegelikult ei ole ta ühtegi distsiplinaarkaristust ära kandnud. See kuhu ta vabanemisel läheks, seal ei ela enam õdesid, seal elavad ainult ema ja ema elukaaslane. Viimane asi on see, et oht seisnes sõitmises, aga tänaseks päevaks on oht vähenenud nullini, sest sinna maja taha on pandud liikuma rong. Tal on olnud probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid viimasel perioodil vabaduses ta ei tarvitanud alkoholi. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Artur Soomi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Artur Soomi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et vaatamata prokuröri arvamusele ja vangla iseloomustusele, oleks võimalik Artur Soom ennetähtaegselt vabastada. Iseloomustusest nähtuvalt on kuritegude raskusaste muutunud kergemaks ja nagu ka see viimane kuritegu, siis siin mingit vägivaldsust aset ei leidnud. Iseloomustuses on toodud risk eluaseme suhtes, kus ta peaks elama asuma, kuid see ei ole enam mingi argument. Ainsaks probleemiks oli isiku puhul see, et oli vaja kasutada transporti, konkreetsel juhul, oli vaja minna arsti juurde. Praegusel juhul, kui kohus otsustaks inimese vabastada, siis võiks olla ainsaks probleemiks ilma juhtimisõiguseta sõiduki juhtimine. Kuid nagu isik ütleb, on tema elukohas oluliselt paranenud transpordi ühenduvus, mis loob sellise võimaluse, kus tal ei oleks vaja kasutada sõidukit, omamata selleks juhtimisõigust. See on minimeerinud uue võimaluse, et Artur Soom 6 paneks toime vabaduses viibides kuriteo. Mis puudutab muid asjaolusid, siis töökoht oleks tal olemas. Kaitsja leidis, et katseaeg kulgeks edukalt. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artur Soom ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõigust omamata, millest nähtub, et ta ei ole saanud aru oma rikkumise tõsidusest ja ohtlikkusest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi tarvitamine, grupi mõju ning puudulik probleemilahendusoskus. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval varasemalt olnud probleeme alkoholi tarvitamisega ning tema suhtlusringi on kuulunud kriminaalse taustaga isikud, kellega koos on ta ka kuritegusid sooritanud. Seega võib vabanemisel alkoholi tarvitamise jätkamist ning kriminaalse taustaga tuttavate mõju alla sattumist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on Tallinna Vanglas viibimise ajal olnud mitmeid konflikte vanglaametnikega. Viru Vanglas on ta suhtunud ametiisikutesse viisakalt. Karistusregistri andmetel on isik eelmise vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanenud 12.04.2019, katseajaga kuni 29.09.2020, kuid juba 03.06.2019 pani ta toime uue kuriteo, karistused liideti ning isik asus uuesti vanglakaristust kandma. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll oleksid sel korral piisavalt efektiivsed, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist isiku poolt. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal on vabanemisel olemas elukoht emale kuuluvas korteris ning töökoht B OÜ-s. Samuti selle, et enda sõnul on tal eesmärk asuda õppima. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Artur Soomi vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 209,52 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on 7 põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
12. septembri 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 22.09.2020 kohtumäärus 1-19-5850 jõustus
13. novembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.