dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna,
tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama). Arvestades,
on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Vastupidine arusaam tähendaks, et ähvardamine oleks sisuliselt mõne isikuvõi varavastase süüteo (nt KarS §-d 113, 203 vmt) ettevalmistav staadium. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus; ähvardaja peab looma pelgalt mulje tema tahtest sõltuva ja KarS § 120 lg-s 1 nimetatud kahjuliku tagajärje saabumise kohta. Karistatavast teost KarS § 120 mõttes on seega võimalik kõneleda juba ning ka A.S. ult olukorras, kus koosseisus nimetatud kahju tekitamist väljendatakse viisil, mis on ähvarduse adressaadi silmis veenev. Ülaltoodust nähtuvalt ei ole ähvardamise objektiivse külje täidetuks lugemisel oluline see, kas süüdistatav kavatseb tulevikus oma ähvarduse täide viia või mitte. Seega see, kas P. Kanna kavatses tulevikus oma ähvarduse, murda K.S. l, M.S. l ja A.S. il käeja jalaluud ning keerata A.S. il kaela kahekorra, täide viia, ei oma P. Kanna tegevuse kvalifitseerimisel KarS § 120 lg 1 järgi tähendust. Oluline on see, et kannatanu peab põhjendatult võimalikuks süüdistatava poolt esitatud ähvarduse täideviimist. Teisisõnu kannatanul on alust karta süüdistatava ähvarduse täideviimist. Maakohus on kohtuotsuses ringkonnakohtu arvates põhjalikult analüüsinud, miks oli K.S. l, M.S. l ja A.S. il alust karta P. Kanna poolt esitatud ähvarduse täideviimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase analüüsiga ning leiab samuti, et kannatanutel oli alus karta P. Kanna poolt esitatud ähvarduste täideviimist. 7 Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on igati põhjendatult tunnistanud P. Kanna süüdi KarS § 120 lg 1 järgi. Menetluskulud Kaitsja R. Napa esitas taotlused riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 129,60 euro suuruses summas, sh käibemaks 21,60 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsiooni koostamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 120 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõuded on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohtu arvates oli osutatud õigusabi vajalik ja selle suurus põhjendatud. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 129,60 eurot, milles sisaldub käibemaks 21,60 eurot. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata tuleb menetluskulud jätta P. Kanna kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Tanel Saar 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.