MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1480 Haldusasi XX kaebus Eesti Töötukassa 19.11.2019 otsuse nr TVT/

) § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kuna kaebaja on kinnitanud, et ta sai Eesti Töötukassa 19.11.2019 otsuse nr TVT/19/072035 kätte 19.11.2019 ja pole läbinud vaidemenetlust, pidi ta kaebusega kohtusse pöörduma hiljemalt 19.12.2019. Kaebus on esitatud 10.08.2020. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist halva tervise tõttu. 10.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Samas ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 16 ja 17). Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust. Mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-3-157-02, p 20). Kuna kaebetähtajast oli kaebuse esitamise hetkeks möödunud ligi kaheksa kuud, pidi kaebetähtaja ületamisel olema eriti kaalukas põhjus.

1. Eesti Töötukassa 19.11.2019 otsuses nr TVT/19/072035 on selgitatud vaidlustamise korda. Seega ei olnud kaebetähtaja ületamine tingitud kaebaja teadmatusest.
2. Kaebaja on viidanud oma halvale tervisele, kuid ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Kaebaja 01.09.2020 avaldusest võib aru saada, et tal puudub ligipääs enda tervislikku seisundit tõendavatele dokumentidele. Kaebaja ei ole selgitanud, mis terviseprobleem takistas kaebuse tähtaegset esitamist. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kust kohus võiks kaebaja terviseseisundi kohta andmeid saada. Sellest tulenevalt leiab kohus, et põhjendus halva tervise kohta on otsitud. Kaebaja esitas 25.12.2019 Töötukassale selgitustaotluse (Töötukassa 07.09.2020 vastuse lisa), 2

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

14. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.

15.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebaja halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust esitada, kui selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 16.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud kummagi poole enda kanda. 17. Kohus saab kaebaja 13.09.2020 esitatud menetlustähtaja pikendamise taotlusest aru selliselt, et kaebaja soovib 24.08.2020 määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Kuna kohus lõpetab menetluse kaebetähtaja möödalaskmise tõttu, on 24.08.2020 määrusega antud menetlustähtaja pikendamise vajadus ära langenud. Seega jääb 13.09.2020 esitatud taotlus menetlustähtaja pikendamiseks läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 3