KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 235lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 29.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigikohtu 03.04.2002 otsuse nr 34-1-2-02 tühistamiseks, Eesti riigi kohustamiseks tagada vene keele kaitse ning Justiitsministeeriumi tekitatud kahju 1 500 000 000 eurot hüvitamiseks. Avalik võim ei tohi 3-20-1823 kedagi diskrimineerida keele ega rahvuse alusel. Kui Justiitsministeerium ei kompenseeri lapse õpetamise vormi osas otsustusõiguse äravõtmist ja rahvusvähemuse keeles (vene keeles) õpetavate lasteaedade ja koolide sulgemist, siis rikutakse laste ja nende vanemate identiteeti, isiksuse arengut ning võimet luua ja arendada suhteid teiste inimestega. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuses sisaldus menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi taotlus.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 06.10.2020 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (p 3). Kaebus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsuse nr 3-4-1-202 tühistamiseks ning Eesti riigi kohustamiseks kaitsta vene keelt tuleb tagastada

§ 121

lg 1 p 1 alusel, sest sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebus kahju hüvitamiseks tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kaebajal ei saa olla subjektiivset õigust nõuda mistahes rahalist hüvitist riigi poolt mingisuguse abstraktse kohustuse – vene keele mittekaitsmine – väidetava rikkumise eest. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata ja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. XX palub 14.10.2020 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 06.10.2020 määrus tühistada ja uue määrusega võtta kaebus menetlusse. Kaebaja palub läbi vaadata koos kaebusega esitatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotlus. Kaebus on arusaadav, vastab seaduse nõuetele ja on tähtaegne. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kohus ei ole märkinud kaebuse tagastamise alust ega selgitanud, millisesse kohtusse peab kaebaja pöörduma ja kelle pädevusse kuulub vaidluse läbivaatamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb

§ 207lg 1 alusel võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses õigesti, et kaebus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsuse nr 3-4-1-2-02 tühistamiseks ei ole halduskohtu pädevuses. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused jõustuvad kuulutamisest (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 58 lg 2) ega ole seega edasikaevatavad. Kaebus nõudega Eesti riigi kohustamiseks kaitsta vene keelt on küll põhimõtteliselt halduskohtu pädevuses, kuna kaebuse põhjendustest võib mõista, et viidatud nõue seondub koolide ja koolieelsete lasteasutuste õppekeelega (põhiseaduse § 49), kuid nõuet ei ole kuidagi seostatud kaebaja subjektiivsete õigustega. Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (

§ 44lg 1). Kaebaja ei saa 2

§ 44lg 2).

Kuna kaebusest ei selgu subjektiivne õigus, mille kaitseks on kaebus esitatud, esineb kaebuse tagastamiseks

§ 121lg 2 p-s 1 sätestatud alus – kaebeõiguse ilmselge puudumine.

6. Halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse kahju hüvitamise nõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda rahalist hüvitist abstraktse kohustuse väidetava rikkumise eest. Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses viidanud millelegi, millest saaks järeldada temale varalise või mittevaralise kahju tekkimist. 7. Halduskohus oli vaidlustatud määruses seisukohal, et kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Kuna määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks (

§ 249lg 3 ls 2).

Vaatamata eelnevale ei ole kaebuse tagastamise tõttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine siiski põhjendatud. 8. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu 06.10.2020 määruse resolutsiooni punkti 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ja osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu 06.10.2020 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3