← Eesti

3-20-1949/11

Obsah (5)§ 121§ 204§ 104§ 201§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-19

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Vangla direktor piiras 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 p-ga 1 alates 27.08.2020 kinnipeetavate vanglavälist suhtlemisvabadust ning peatas: 1) Tallinna Vangla kodukorra p-s 12.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise, v.a vangistusseaduse (VangS) § 26 lg-s 1 3-20-1949 sätestatud isikutega (p 1.1.); 2) Tallinna Vangla kodukorra p-s 12.2.3 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste graafikute koostamise ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumise (p 1.2.); Tallinna Vangla avavangla kodukorra p-s 13.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise, välja arvatud VangS § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega (p 1.3.). Piirangud kehtestati SARS-CoV-2 uue puhangu ärahoidmiseks ja need kehtestati kuni asjaolude äralangemiseni.
  2. Tallinna Vangla lõpetas 25.09.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/45 27.08.2020 käskkirja nr 1/20/44 kehtestatud piirangud osaliselt. Käskkirja p-ga 1 lõpetati Tallinna Vangla kodukorra ps 12.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste piirang alates 28.09.2020, võimaldades kinnipeetavatel taotleda ühte lühiajalist kokkusaamist kuus. Keelatuks jäid justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 31 lg 21 p-s 3 nimetatud (klaasist vaheseinaga eraldamata) kokkusaamised. Käskkirja p-ga 2 jätkati kodukorra p-s 12.2.3 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste piiramist ja p-ga 3 lõpetati Tallinna Vangla avavangla kodukorra p-s 13.1.1 lühiajaliste kokkusaamiste piirang alates 28.09.
  4. XX esitas 28.09.2020 Tallinna Vangla direktori 25.09.2020 käskkirjale nr 1-1/20/45 vaide, soovides, et vangla näeks ette alternatiivsete suhtlusvõimalustena videohelistamise ja lukustatud kambrites helistamise kaks korda nädalas.
  5. Tallinna Vangla andis 02.10.2020 kirjaga nr 5-15/20/270-2 XX-le tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. XX-l tuli välja tuua konkreetsed käskkirja punktid, mida ta vaidlustab ja põhjendada, kuidas nimetatud käskkirja punktid tema õigusi rikuvad ja vabadusi piiravad.
  6. XX esitas 08.10.2020 täiendava selgituse, milles märkis, et ei vaidlusta ühtegi käskkirja nr 1-1/20/45 punkti ning käskkiri rikub tema õigusi sellega, et direktor ei ole ette näinud alternatiivseid suhtlemisvõimalusi – telefoni kasutamise laiendamist lukustatud kambrites ja videohelistamist.
  7. Tallinna Vangla tagastas 13.10.2020 otsusega nr 5-15/20/270-4 XX vaide läbivaatamatult. Vangla leidis, et XX-l ei ole õigust nõuda, et Justiitsministeerium kohustaks Tallinna Vangla direktorit andma välja haldusakti, mis annaks kinnipeetavatele kokkusaamiste piirangute kehtimise ajal õiguse teha videokõnesid ja lukustatud kambris paiknevatele kinnipeetavatele õiguse helistada kaks korda nädalas. XX viibib alates 04.09.2020 lukustatud kambris, kuivõrd tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tallinna Vangla kodukorra p-dest 12.3.1.3, 12.3.3 ja 12.3.3.2 tulenevalt on XX-l lukustatud kambris õigus erakõnedeks ühel korral nädalas. XX helistamised on piiratud tema enda käitumisest tingitud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu, mitte koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu. Tallinna Vangla direktor ei ole kinnipeetavate vanglasisest liikumist piiranud ning helistamine on jätkunud tavapärases korras. Kui XX eesmärk on saada rohkem telefoni- ja videokõnesid, ei ole Tallinna Vangla direktori 25.09.2020 käskkiri nr 1-1/20/45 haldusakt, mis tema õigusi puudutaks ning eesmärgipärane oleks vaidlustada kodukorra vastavat regulatsiooni.
  8. XX esitas 16.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 13.10.2020 otsuse nr 5-15/20/270-4 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks edastama tema vaie Tallinna Vangla 25.09.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 peale Justiitsministeeriumile. Tallinna Vangla käskkirjas nr 1-1/20/45 oleks tulnud ette näha alternatiivsed suhtlemisvõimalused.
  9. Tallinna Halduskohus tagastas 22.10.2020 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 2

(4)3-20-1949 VangS § 1¹ lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 1¹ lg 4¹ esimese lause kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Justiitsministeeriumile esitatakse vaie Tallinna Vangla kaudu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1). Kui vaie vastab nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet (HMS § 80 lg 1). Tallinna Vangla tagastas Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide läbivaatamatult. Vaide tagastamise puhul loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks, kui kohustuslikus kohtueelses menetluses on vaie ebaõigesti tagastatud. Tallinna Vangla on tagastanud XX vaide õiguspäraselt. Kaebaja on vanglale kirjalikult kinnitanud, et ükski Tallinna Vangla 25.09.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 punktidest ei riku tema õigusi ja ta ei vaidlusta neid. Kaebaja leiab, et tema õigusi rikutakse sellega, et 25.09.2020 käskkirjas nr 1-1/20/45 ei ole ette nähtud alternatiivseid suhtlemisvõimalusi. Kui kaebaja eesmärgiks on saada rohkem telefoni- või videokõnesid, ei ole Tallinna Vangla 25.09.2020 käskkiri nr 1-1/20/45 haldusakt, mis tema õigusi puudutaks. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja suhtes Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 ja 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja kaebaja viibib lukustatud kambris. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-des 12.3.1.3, 12.3.2 ja 12.3.3.2 sätestatule saab kaebaja lukustatud kambris helistada piiratumalt kui avatud eluosakonnas. Vangla on kaebajale õigesti selgitanud, et kui kaebaja helistamise võimalusi piiratakse tema arvates liigselt, oleks eesmärgipärane vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra punktid, mis piiravad helistamist. Eeltoodust tulenevalt on vaide tagastamine õiguspärane ning kaebaja ei saa kohtult nõuda Tallinna Vangla 25.09.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 tühistamist ja Tallinna Vangla kohustamist kehtestama kinnipeetavatele kokkusaamiste piirangute kehtimise ajal helistamise osas eriregulatsioon. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 9. XX palub 29.10.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.10.2020 määrus. Koos määruskaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Määruskaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus XX menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 3

(4)3-20-1949 11. Määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 22.10.2020 määruse muutmiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. 12. Vang

S § 11 lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus on ette nähtud kohustuslikuna.

§ 47

lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule

§ 47lg-st 1 tulenevalt lubatav.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et XX vaide tagastamine oli õiguspärane ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Kuna vaide tagastamine oli õiguspärane, siis tuleb lugeda, et kohtueelne menetlus ei olnud läbitud. Järelikult tagastas halduskohus kaebuse õigesti

§ 121lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.