← Eesti

1-18-5815/389

Obsah (9)§ 184§ 65§ 84§ 832§ 24§ 121§ 56§ 58§ 59

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 184lg 21 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 25.

märtsi

  1. a otsus Aivar Tartu kaitsjad vandeadvokaat Küllike Namm ja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul, Andres Tartu kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, Dmitri Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, Oleg Samohhini kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, Aleksander Kuzmini kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland ja Kristiina Romanova kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Arika Almann
  2. oktoober 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a ja Harju Maakohtu
  6. juuli
  7. a otsus järgmistes osades: 1) Andres Tartu, Dmitri Ivanovi, Oleg Samohhini, Aleksander Kuzmini ja Kristiina Romanova süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 21 järgi; 2) Andres Tartule, Dmitri Ivanovile, Aleksander Kuzminile ning Kristiina Romanovale

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises; 3) Dmitri Ivanovilt ja Aleksander Kuzminilt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ning kulu katteks menetluskulu hüvitise väljamõistmises; 4) Andres Tartule ja Kristiina Romanovale valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamises. 2. Tunnistada Andres Tartu süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 13 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõista Andres Tartule kogumis Harju 1-18-5815 Maakohtu 19.

veebruari

  1. a otsusega liitkaristus 17 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda
  2. veebruar
  4. Tunnistada Dmitri Ivanov süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 11 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõista Dmitri Ivanovile kogumis Harju Maakohtu 22.

jaanuari

  1. a otsusega liitkaristus 11 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda
  2. veebruar
  4. Tunnistada Oleg Samohhin süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 9 aastat ning 6 kuud vangistust.

Karistusaja alguseks lugeda

  1. veebruar
  3. Tunnistada Aleksander Kuzmin süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 8 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõista Aleksander Kuzminile kogumis Harju Maakohtu 9.

detsembri

  1. a otsusega liitkaristus 11 aastat 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda
  2. veebruar
  4. Tunnistada Kristiina Romanova süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõista talle karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõista Kristiina Romanovale kogumis Harju Maakohtu 12.

augusti

  1. a otsusega liitkaristus 7 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda
  2. märts
  4. Dmitri Ivanovi ja Aleksander Kuzmini kaitsjatele apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu ning kuluhüvitis – vastavalt 781 eurot 20 senti ja 645 eurot – jätta menetluskuluna riigi kanda.
  5. Mõista valitud kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks Eesti Vabariigilt välja järgmised summad: 1) 828 eurot Andres Tartu kasuks; 2) 290 eurot Kristiina Romanova kasuks.
  6. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  7. Rahuldada Andres Tartu, Dmitri Ivanovi, Oleg Samohhini, Aleksander Kuzmini ja Kristiina Romanova kaitsjate kassatsioonid osaliselt. Aivar Tartu kaitsjate kassatsioon jätta rahuldamata.
  8. Mõista valitud kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks Eesti Vabariigilt välja järgmised summad: 1) 414 eurot Andres Tartu kasuks; 2) 468 eurot Oleg Samohhini kasuks; 3) 360 eurot Kristiina Romanova kasuks.
  9. Aivar Tartu valitud kaitsjatele kassatsioonimenetluses makstud tasu jätta süüdistatava kanda. 2

(13)1-18-5815
  1. Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo Dmitri Ivanovile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 388 eurot 80 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
  2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo AE Consult Aleksander Kuzminile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kuluhüvitise suuruseks koos käibemaksuga 362 eurot 88 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  3. Harju Maakohtu
  4. juuli
  5. a otsusega tunnistati Aivar Tartu, Andres Tartu, Dmitri Ivanov, Oleg Samohhin, Aleksander Kuzmin ja Kristiina Romanova süüdi karistusseadustiku (

) § 184 lg 21 järgi. 2. Aivar Tartut karistati 14-aastase vangistusega, millest loeti kantuks 29 päeva vangistust. Ärakantavaks karistuseks jäi 13 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 84alusel mõisteti süüdistatavalt välja 22 305 eurot.

3. Andres Tartut karistati 15-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 19.

veebruari

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, s.o 4 aasta 1 kuu ja 4 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 19 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
  2. veebruar 2018.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeeriti Andres Tartult kaks mobiiltelefoni ja 235 eurot.

§ 832

lg 1 ja lg 2 p 1 alusel konfiskeeriti temalt ning Yulia Tartult ühisvarana 31 235 eurot. Samuti mõisteti talt

§ 84alusel välja 109 624 eurot 11 senti.

Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jäeti aresti alla Andres Tartu ja Y. Tartu ühisvara 2000 eurot, samuti jäeti kehtima Andres Tartu kahele korteriomandile ning ühele kinnistule riigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek. 4. D. Ivanovi karistati 13-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 22.

jaanuari

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, s.o 3 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 13 aastat 3 kuud ning 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
  2. veebruar 2018.

§ 832lg 1 alusel konfiskeeriti D.

Ivanovilt 3505 eurot ja mobiiltelefon. Samuti mõisteti temalt

§ 84alusel välja 1632 eurot 36 senti.

  1. O. Samohhinit karistati 11-aastase vangistusega, lugedes karistusaja alguseks
  2. veebruari 2018.

§ 832lg 1 alusel konfiskeeriti O.

Samohhinilt 1020 eurot ja käekell. Samuti konfiskeeriti temalt ja I. S-ilt

§ 832lg 1 ning § 832 lg 2 p 1 alusel teler, kaks mobiiltelefoni ja tahvelarvuti.

Lisaks mõisteti O. Samohhinilt

§ 84lg 1 alusel välja 14 095 eurot 10 senti.

6. A. Kuzmini karistati 9 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 9.

detsembri

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, s.o 2 aasta 10 kuu ning 10 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 12 aastat 4 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
  2. veebruar 2018.

§ 84alusel mõisteti süüdistatavalt välja 787 eurot 36 senti.

7. K. Romanovat karistati 8-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 12. augusti 2014. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, s.o 2 kuu ja 3

(13)1-18-5815 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 8 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 28. märts 2019. 8.

§ 832

lg 1 ja lg 2 p 1 alusel konfiskeeriti kolmandatelt isikutelt Julia Ljazinalt ja Mikhail Knyazevilt kaks sõiduautot. 9. Maakohus tunnistas kõik süüdistatavad

§ 184

lg 21 järgi süüdi suures koguses narkootilise aine käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtuliku arutamise tulemusena tuvastati kokkuvõtlikult, et Andres Tartu, D. Ivanov, O. Samohhin, A. Kuzmin ja K. Romanova omandasid ajavahemikul

  1. novembrist 2017 kuni
  2. veebruarini 2018 ühiselt ning kooskõlastatult Aivar Tartult vähemalt 10 194 grammi amfetamiini ning tuvastamata isikutelt vähemalt 514,6 grammi kokaiini, vähemalt 1500 grammi metamfetamiini ning vähemalt 183 MDMA-d sisaldavat tabletti. Samal ajal omandasid D. Ivanov, O. Samohhin, A. Kuzmin ja K. Romanova tuvastamata isikutelt vähemalt 156,3 grammi marihuaanat. Lisaks omandasid D. Ivanov, A. Kuzmin ja K. Romanova vähemalt 292,5 grammi GHB-d. Kõigi käideldud ainete puhul ületas puhta aine kogus narkootilise aine suure koguse piirmäära.
  3. Andres Tartu organiseeris narkootilise aine saamise ning D. Ivanov ja O. Samohhin käisid sellel järel. Viimane toimetas narkootilise aine varem kokku lepitud peidikusse või A. Kuzmini kasutuses olnud korterisse, kus D. Ivanov, A. Kuzmin ja K. Romanova pakendasid osa ainest väiksemateks kogusteks. Osa narkootilisest ainest andis D. Ivanov edasi A. V-le, J. G-le ja tuvastamata isikutele. Osa ainest hoidsid süüdistatavad enda elukohtades.
  4. Aivar Tartu omandas edasiandmise eesmärgil K. O-lt kahel korral 20 kg amfetamiini, millest osa andis ta edasi kaassüüdistatavatele. Aivar Tartu süüd eitavad ütlused ei ole usaldusväärsed. K. O. kirjeldas üksikasjalikult narkootilise aine valmistamist, tema ütlused süüstavad teda ennast, haakuvad teiste tõenditega ning on usaldusväärsed.
  5. Narkootilise aine edasiandmist kinnitab jälitustoimingu protokoll. Protokolli kohaselt andsid süüdistatavad narkootilist ainet edasi teiste hulgas A. V-le, kes matkis kohtu loal

§-s 184 sätestatud kuritegu. Jälitustoimingud on seaduslikud, sedastada ei saa lubamatut teoprovokatsiooni ning ka matkija ütlused on usaldusväärsed.

  1. Andres Tartu, D. Ivanov, O. Samohhin, A. Kuzmin ja K. Romanova tegutsesid kaastäideviijatena. Andres Tartu hankis narkootilist ainet. D. Ivanovi peamine ülesanne oli narkoainete transport ja edasiandmine, O. Samohhin oli tema kontaktisik ning A. Kuzmin vahendas muu hulgas kohtumisi kriitilistes olukordades. K. Romanova abistas kaassüüdistatavaid narkoaine pakendamisel ning oli teadlik, et aine käitlemisega on seotud ka teised grupi liikmed.
  2. Süüdistatavad müüsid narkootilisi aineid nii hulgi- kui ka jaehinnaga. Käideldud amfetamiini jaemüügi hind on vähemalt 152 910 eurot ning hulgimüügi hind vähemalt 40 776 eurot. Metamfetamiini puhul on jaemüügi hind vähemalt 22 500 eurot, hulgihind aga vähemalt 6000 eurot. Kokaiini jaemüügi hind on vähemalt 41 161 eurot ning MDMA hind 1092 eurot. Käideldud marihuaana hind on 3126 eurot ja GHB hind 293 eurot. Aivar Tartu käideldud amfetamiinikoguse hulgihind on vähemalt 160 000 eurot. Kõik süüdistatavad soovisid saada suurt varalist kasu.
  3. Süüdistuses nimetatud narkoainete koguse ja ohtlikkuse tõttu vastab süüdistatavate süü suurus

§ 184lg 21 sanktsiooni keskmisele määrale.

Raskemat karistust väärivad O. Samohhin ja D. Ivanov kui põhilised täideviijad ning Aivar ja Andres Tartu kui narkoäri juhid. 4

(13)1-18-5815 K. Romanova ja A. Kuzmini roll oli vähem tähtis, neile saab mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Arvestama peab, et Andres Tartu, D. Ivanov, O. Samohhin, A. Kuzmin ja K. Romanova on varem kriminaalkorras karistatud. Kõiki süüdistatavaid, v.a O. Samohhinit, on karistatud ka narkokuritegude eest.
  1. Toimepandud kuriteod ja vähene või olematu legaalne sissetulek näitavad süüdistatavate kuritegelikku eluviisi, mistõttu saab neilt ära võetud vara puhul kohaldada laiendatud konfiskeerimist, äratarvitatud vara suhtes aga konfiskeerimise asendamist. Apellatsioonid
  2. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni: 1) Aivar Tartu ja tema kaitsjad, kes taotlesid Aivar Tartu õigeksmõistmist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtu teisele kohtukoosseisule; 2) Andres Tartu ja tema kaitsjad, kes taotlesid Andres Tartu õigeksmõistmist; 3) D. Ivanov ja tema kaitsja. D. Ivanov ei nõustunud enda süüditunnistamisega osas tegudes ja taotles kergema karistuse mõistmist. Kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist või alternatiivselt süüdistatava teo kvalifitseerimist

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, samuti kergema karistuse mõistmist; 4) O.

Samohhin ja tema kaitsja. O. Samohhin vaidlustas enda süüditunnistamise

§ 184lg 21 järgi ning taotles kergema karistuse mõistmist.

Samuti ei nõustunud ta konfiskeerimisega. Kaitsja taotles süüdistatava süüditunnistamist

§ 184lg 2 p 1 järgi ja kergema karistuse mõistmist; 5) A.

Kuzmin ja tema kaitsja. A. Kuzmin ei nõustunud enda süüditunnistamisega

§ 184lg 21 järgi ning taotles menetluskulude jätmist riigi kanda.

Kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist või süüditunnistamist kergemas kuriteos, kergema karistuse mõistmist, konfiskeerimise asendamise kohaldamata jätmist ning menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda; 6) K. Romanova kaitsjad, kes taotlesid kaitsealuse õigeksmõistmist, vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist või alternatiivselt menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohtu otsus

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega jäeti maakohtu otsuse põhiosast välja järeldus, mille kohaselt tuvastati Tallinnas Xxxxxx X-XX asuva korteri läbiotsimisel leitud digitaalkaalult K. Romanova bioloogilist materjali, samuti järeldus, et O. Samohhin andis
  4. veebruaril 2018 Andres Tartuga kohtudes kilekoti sularahaga tema kätte, misjärel tutvus viimane koti sisuga. Maakohtu otsus tühistati ka Andres Tartult

§ 84alusel välja mõistetud rahasumma osas.

Temalt mõisteti konfiskeerimise asendamiseks välja 96 149 eurot 11 senti. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Andres Tartu ja tema kaitsjate ning K. Romanova kaitsjate apellatsioonid rahuldati osaliselt, ülejäänud apellatsioonid jäid rahuldamata. Rahuldamata jäeti ka süüdistatavate taotlused süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks otsustas ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise. Kohus mõistis 5

(13)1-18-5815 D. Ivanovilt ja A. Kuzminilt riigi õigusabi tasu ning kulude katteks välja vastavalt 781 eurot 20 senti ja 645 eurot. Samuti mõistis ringkonnakohus riigilt Andres Tartu ja K. Romanova kasuks välja vastavalt 414 ja 145 eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks ning jättis Aivar Tartu valitud kaitsjale makstud tasu süüdistatava kanda. 19. Ringkonnakohus nõustus valdavas osas maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning selgitas üksikasjalikult, miks on süüdistatavate ütlused ebausaldusväärsed. Apellatsioonikohus leidis, et iga süüdistatava teopanus nähtub jälitustoimingu protokollist. Kõnesoleva tõendi kohaselt oli Andres Tartu, D. Ivanovi, O. Samohhini ja A. Kuzmini suhtluse tegelik sisu varjatud. Eelnevast järeldub, et süüdistatavad arutasid just narkootilise aine käitlemisega seonduvat. K. O. ütlused on samuti usaldusväärsed ning kuriteo matkimisel pole ületatud seadusega lubatud piire. 20.

§ 184

lg-s 21 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk ei eelda, et iga grupi liige peab soovima saada suurt varalist kasu. Vastasel juhul oleks

§ 184

lg 21 koosseisutunnuste täitmiseks nõutav seda suurema varalise kasu poole püüdlemine, mida suurem on isikute grupp. Süüteo suur ulatus ei saa sõltuda sellest, kui mitmekesi kuritegu toime pannakse. Iga kaastäideviija täidab subjektiivse koosseisu, kui tema eesmärk oli grupile tervikuna suure varalise kasu teenimine. 21. Süüdistatavate ühine eesmärk oli teenida suurt tulu

§ 184lg 21 tähenduses.

D. Ivanov sai ainuüksi A. V-lt 24 100 eurot. Võrdväärne kogus amfetamiini leiti tema sõiduki pagasiruumist. Juba eespool nimetatud koguste väärtus ületab 40 000 eurot. Järelduseni, et grupi liikmete eesmärk oli suure varalise kasu teenimine, võib jõuda ka selle kaudu, et Aivar Tartu omandas K. O-lt 40 kg amfetamiini hinnaga 1800 €/kg ning sama ainet müüdi edasi hinnaga 4500 €/kg. Seega olnuks soetatud aine müügist saadud tulu 108 000 eurot. Lisaks amfetamiinile käitlesid grupi liikmed ka teisi narkootilisi aineid. 22. Süüdistatavate karistuste kergendamiseks pole alust. Andres Tartult

§ 84

alusel välja mõistetud summat tuleb vähendada, muus osas on konfiskeerimise ja selle asendamise kohta tehtud otsustused põhjendatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioonid 23. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni: 1) Aivar Tartu kaitsjad vandeadvokaat Küllike Namm ja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul, kes taotlevad nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kaitsealuse õigeksmõistmist, menetluskulude jätmist riigi kanda ja valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamist. Alternatiivselt taotlevad kassaatorid kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtu teisele kohtukoosseisule; 2) Andres Tartu kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Andres Tartu õigeksmõistmist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule või kuriteo kvalifitseerimist kergema koosseisu järgi, karistuse kergendamist, konfiskeeritava summa vähendamist ning menetluskulude hüvitamist; 3) D. Ivanovi kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega D. Ivanov tunnistati süüdi

§ 184lg 21 järgi, tema 6

(13)1-18-5815 süüditunnistamist

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, kergema karistuse mõistmist ning menetluskulude jätmist riigi kanda; 4) O. Samohhini kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist

§ 184lg 21 järgi kvalifitseeritud kuriteos.

Alternatiivselt taotleb kassaator O. Samohhini süüditunnistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi, kergema karistuse mõistmist ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist; 5) A. Kuzmini kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule; 6) K. Romanova kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kaitsealuse õigeksmõistmist, valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist ja vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist. Alternatiivselt taotleb kassaator kuriteo kvalifitseerimist

§ 184

lg 2 p 1 järgi, kergema karistuse mõistmist ja menetluskulude osalist jätmist riigi kanda või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Aivar Tartu kaitsjate põhiväited

  1. Aivar Tartu süüditunnistamisel väljusid kohtud süüdistuse piiridest ja rikkusid oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohtuotsused tuginevad lubamatutele ja ebausaldusväärsetele tõenditele. Nendest ei selgu, milles seisnes Aivar Tartu tegu ning milliste tõendite ja arutluskäigu abil jõuti järeldusele, et ta andis amfetamiini kaassüüdistatavatele. Aivar Tartul ei olnud ka suure varalise kasu saamise eesmärki, nimetatud küsimuses on kohtute seisukohad vastuolus Riigikohtu otsusega nr 1-18-2232/
  2. Kaitsjad tõendasid kaitsealuse legaalse sissetuleku. Lahendama peab küsimuse, kas kriminaaltulu kokkuvõte on tõend. Lisaks ei ole kohtupraktikat selle kohta, millisest perioodist tuleb kriminaaltulu arvutamisel lähtuda. Andres Tartu kaitsja põhiväited
  3. Kohtuotsused pole kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232/179 väljendatud seisukohtadega, sest suure varalise kasu saamise eesmärki praeguses asjas tuvastada ei saa. Kohtud eksisid ka tõendite hindamisel, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu lähtus maakohus raskemast sanktsioonist. Ekslikult leiti, et Andres Tartu oli üks kuriteo juhtidest. Karistus ei vasta tema süü suurusele. Konfiskeerimisel tugines maakohus vaid ühele tõendile, kuid ei selgitanud sellest tehtud järeldusi. Kaitseargumentidele pole vastatud. D. Ivanovi kaitsja põhiväited
  4. D. Ivanov ei pannud kuritegu toime suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtute seisukoht kõnesoleva eesmärgi kohta on vastuolus Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232/179 märgituga. Samuti eksisid kohtud tõendite hindamisel. D. Ivanovi karistus on liiga raske, ei vasta süü suurusele ja seda pole ka nõuetekohaselt põhjendatud. Süüdistatav kahetses oma tegu, tema käitumine pole keskmisest suurema ebaõigusega ning kuriteo matkimise tõttu ei tekkinud vahetut ohtu rahvatervisele. O. Samohhini kaitsja põhiväited 7

(13)1-18-5815 27. Kohtuotsused pole kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232/179 märgituga. O. Samohhin sai narkootilise aine vahendamise eest iga kord vähem kui 1000 eurot. Pole tuvastatud, et tema eesmärk oli teenida isiklikult suurt varalist kasu. O. Samohhini tegu vastab

§ 184

lg 2 tunnustele ning kuriteo kvalifikatsiooni muutmine ja karistuse mõistmise aluseks olnud asjaolud peaksid tingima ka talle kergema karistuse mõistmise. A. Kuzmini kaitsja põhiväited

  1. A. Kuzminile etteheidetav kuritegu on tõendamata. Grupi liikmete ühist ja kooskõlastatud tegevust sisustati üldsõnaliselt. Samuti on ringkonnakohtu lahend vastuolus Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232/179 märgituga. Kriminaaltulu A. Kuzmin ei saanud. K. Romanova kaitsja põhiväited
  2. Kohtute järeldused süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste täitmise kohta ei põhine tõenditel. Samuti on kohtuotsused vastuolus Riigikohtu otsuse nr 1-18-2232/179 põhjenditega, sest praeguses asjas ei ole tuvastatav kuriteo toimepanemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtuotsustest ei nähtu, milliste tõendite alusel tuvastati kuriteo kaastäideviimine. Kassatsioonivastus
  3. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioonid rahuldamata, märkides kokkuvõtlikult järgmist.
  4. Kohtuotsustest nähtub selgelt, milliste tõenditega tehti kindlaks narkootiliste ainete ebaseaduslik grupiline käitlemine. Põhjendatud on järeldus, et grupi iga liikme teopanus oli oluline.
  5. Süüdistatavad tunnistati õigesti süüdi

§ 184lg 21 järgi.

Riigikohus muutis asjas nr 1-18-2232 tehtud lahendiga kõnealuse sätte kohaldamise praktikat, kuid sellega ei saa nõustuda. Põhjendatud pole arvamus, et iga grupi liikme tahtlus peab olema suunatud rikastumisele vähemalt 40 000 euro ja 1 sendi võrra. Nõustuda ei saa sellegagi, et tulu peab jagama grupi liikmete vahel võrdselt, kui pole teada kasumi jaotamise viis. See seisukoht soosib grupeeringute laienemist, sest raskema kvalifikatsiooni vältimiseks piisab uute grupiliikmete värbamisest.

  1. Aivar Tartule süüks arvatud kuriteo puhul pole teiste süüdistatavate tegevus tähtis. Süüdistatav omandas 40 kilogrammi amfetamiini hinnaga 1800 €/kg. Sama ainet müüs D. Ivanov edasi hinnaga 4500 €/kg. Seega teeniti igalt narkoaine kilogrammilt 2700 eurot puhaskasumit. Aivar Tartu andis Andres Tartule edasi ligikaudu 10 kilogrammi amfetamiini, ülejäänud 30 kilogrammi amfetamiini müügist saadav puhaskasum olnuks 81 000 eurot. Andres Tartu puhul tuvastati kriminaaltulu saamine 169 233 euro suuruses summas. Isegi kui arvata teadmata allikatest pärinevast sissetulekust maha kogu narkootilise aine maksumus, sai süüdistatav ikkagi teadmata päritoluga sissetulekut 63 059 eurot, mis ületab suure varalise kasu piirmäära.
  2. Karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele. Kuriteo kvalifikatsiooni võimalik muutmine ei tohiks karistusi mõjutada, sest arvestama peab käideldud narkootiliste ainete liike ja koguseid ning omakasu motiivi. Karistust kergendavaid asjaolusid pole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8

(13)1-18-5815
  1. Riigikohus käsitleb kõigepealt kaitsjate etteheiteid, mis puudutavad kuritegude tõendatust, tõendite lubatavust ja konfiskeerimisotsustusi (I). Siis korrigeerib kolleegium osa süüdistatavate tegudele antud materiaalõiguslikku hinnangut (II) ja kergendab sellest tulenevalt nende karistust (III). Viimaks võtab Riigikohus kokku kassatsioonimenetluse tulemuse (IV) ja lahendab kaitsjate taotlused riigi õigusabi tasu ning kuluhüvitise määramiseks ja otsustab kassatsioonimenetluse kulu hüvitamise (V). I
  2. Valdava osa kassatsioonide mahust moodustavad väited selle kohta, nagu oleksid kohtud eksinud tõendite hindamisel. Selleni olevat viinud tuginemine lubamatutele tõenditele ja kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.
  3. Kriminaalkolleegium kaitsjate sellise kriitikaga ei nõustu. Nii maa- kui ka ringkonnakohus on kõigi asjasse puutuvate tõendite lubatavust ja usaldusväärsust igakülgselt ning jälgitavalt analüüsinud. Samuti on kohtud põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ja miks tuvastati suure koguse narkootiliste ainete ebaseaduslik grupiline käitlemine, iga kaastäideviija teopanus ning asjaolud, mis annavad aluse konfiskeerimiseks või konfiskeerimise asendamiseks. Kohtuotsuste need põhistused on veenvad ja kohtute siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus kõnealuses osas muutmata jätta ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsjate väiteid, milles vaidlustatakse süüdistatavate tegude tõendatust ning konfiskeerimise või selle asendamise eelduste olemasolu. Nendes küsimustes taotlevad kassaatorid sisuliselt faktiliste asjaolude tuvastamist, mida Riigikohus aga teha ei või (KrMS § 363 lg 5). II
  4. Kaitsjate hinnangul leidsid kohtud ekslikult, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet suure varalise kasu saamise eesmärgil.
  5. Otsuses nr 1-18-2232/179 asus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis seisukohale, et

§ 24

lg 3 järgi tuleb narkootilise aine käitlemise ahelas iga isiku puhul kindlaks teha, missugustel sisemistel ajenditel ja missuguse kasu eesmärgil ta narkootilist ainet käitles.

§ 184

lg-s 21 sätestatud süüteo grupis toimepanemisel peab iga grupi liige seadma eesmärgiks suure varalise kasu saamise, s.t taotlema teo toimepanemisega isiklikult varalist kasu

§ 121

p-s 2 sätestatud summat ületavas määras ehk vähemalt 40 000 euro ja 1 sendi suuruses summas.

§ 24

lg-s 3 sätestatust tulenevalt ei piisa isiku süüditunnistamiseks

§ 184

lg 21 järgi sellest, kui kuriteost taotletud kasu jagamise korral toimepanijate vahel võrdsetes osades ei ületaks iga toimepanija kasu eraldivõetuna

§ 121p-s 2 ette nähtud määra.

Erandiks on juhud, kui tuvastatakse kokkulepe narkootilise aine käitlemisest saadu jagamiseks muul viisil kui võrdsetes osades. (Vt lähemalt viidatud otsuse punktid 55–58.) 40. Kolleegium juhindub eelmises punktis refereeritud seisukohast ka praeguse asja lahendamisel. Seega oleneb ühe või teise süüdistatava teo kvalifitseerimine

§ 184

lg 21 järgi sellest, kui suurt varalist kasu ta narkootilisi aineid käideldes isiklikult taotles. 41. Maa- ja ringkonnakohus on Andres Tartu, D. Ivanovi, O. Samohhini, A. Kuzmini ja K. Romanova karistusõiguslikku vastutust vaagides ekslikult leidnud, et süüdistatavad täitsid

§ 184

lg-s 21 sätestatud kvalifitseeriva tunnuse sellega, et kaastäideviijatena oli neil eesmärk teenida grupi jaoks suurt varalist kasu. Seega vajab kontrollimist, kas see materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest tingitud eksimus on viinud süüdistatavate põhjendamatu süüditunnistamiseni

§ 184lg 21 järgi. 9

(13)1-18-5815
  1. Aivar Tartu tunnistati süüdi üksiktäideviijana selles, et ta omandas 40 kilogrammi amfetamiini ja andis sellest 10,194 kilogrammi edasi teistele süüdistatavatele. Kuna Aivar Tartu käideldud narkootilise aine kogus on niivõrd suur, pole tõsiselt võetavat alust arvata, et ta omandas seda oma tarbeks varalist kasu taotlemata (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-38-11, p 31). Sellise järelduseni viib ka tõsiasi, et tuvastatu kohaselt andis ta narkootilist ainet edasi ning seda asuti müüma. Olukorras, kus käideldud narkootilise aine koguse hulgihind on vähemalt 160 000 eurot ja teised süüdistatavad müüsid seda edasi hinnaga 4500 €/kg, ületab süüdistatava taotletud kasu igal juhul

§ 121p-s 2 sätestatud määra.

Seega on Aivar Tartu tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 21 järgi.

  1. Andres Tartut, D. Ivanovi, O. Samohhinit, A. Kuzmini ja K. Romanovat süüdistatakse seevastu grupilises kuriteos. Kohtud tegid kindlaks, et nad käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult 10 194 grammi amfetamiini, 514,6 grammi kokaiini, vähemalt 1500 grammi metamfetamiini ning vähemalt 183 MDMA-d sisaldavat tabletti. Lisaks omandasid D. Ivanov, O. Samohhin, A. Kuzmin ja K. Romanova grupis 153,6 grammi marihuaanat ning D. Ivanov, A. Kuzmin ja K. Romanova 292,5 grammi GHB-d.
  2. Maakohus tuvastas, et käideldud amfetamiini jaehind on 152 910 eurot ning hulgihind 40 776 eurot, metamfetamiini jaemüügi hind 22 500 eurot ja hulgihind 6000 eurot, kokaiini jaehind 41 161 eurot ning ülejäänud ainete jaemüügihind kokku 4509 eurot 50 senti (sellest marihuaana ja GHB jaemüügi hind 3417 eurot 50 senti). Kindlaks tehti seegi, et süüdistatavad tegutsesid püsivalt narkootiliste ainete müügiga, andes neid edasi nii jae- kui ka hulgihinnaga. Suur osa amfetamiinist ja MDMA-d sisaldavatest tablettidest müüdi sellistes kogustes, et nende ainete eest saadi vaid hulgimüügihinda, mistõttu tuleb vähemalt amfetamiini ning metamfetamiini puhul suure varalise kasu eesmärgi kindlakstegemisel lähtuda just hulgihinnast. Seejuures pole täpsemalt tuvastatud, kuidas kriminaaltulu grupi liikmete vahel jagunes või pidi jagunema.
  3. Võttes aluseks eelmises punktis kirjeldatud faktilised asjaolud, kujuneks iga grupi liikme taotletud varalise kasu suuruseks (40 776 € + 6000 € + 41 161 € + 1092 €) : 5 = 17 805 eurot 80 senti. See summa on

§ 121p-s 2 sätestatud määrast oluliselt väiksem.

D. Ivanovi, O. Samohhini, A. Kuzmini ja K. Romanova puhul suureneb see summa marihuaana ja/või GHB käitlemisest taotletud kasu võrra, kuid see suurenemine on marginaalne. Kui lähtuda tõdemusest, et suuremat kasu teenisid narkootilise aine käitlemise ahelas kõrgemal olnud isikud, poleks ikkagi võimalik tõsikindlalt järeldada, et nende puhul võib jaatada suure varalise kasu teenimise eesmärgi olemasolu. Niisamuti ei saa kõnesoleva süüteokoosseisu tunnuse täidetust järeldada mõnelt süüdistatavalt konfiskeeritud vara väärtusest. Nimelt konfiskeeriti vara

§ 832

alusel ja seega ei saa sedastada, et konfiskeeritav vara pärineks just menetletavast kuriteost (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-16, p 19). Järelikult pole kriminaalasjas andmeid, mis lubaksid tõsikindlalt järeldada, et mõni kaastäideviijatest taotles narkootilist ainet käideldes varalist kasu

§ 121p-s 2 ette nähtud summat ületavas määras.

Seega ei saa Andres Tartu, D. Ivanovi, O. Samohhini, A. Kuzmini ja K. Romanova puhul kõneleda

§ 184lg-s 21 nimetatud erilise isikutunnuse olemasolust.

Järelikult kvalifitseerisid kohtud nende teo ebaõigesti selle sätte järgi. 46. Vastuseks prokuratuuri arvamusele, et justkui soosiks otsuses nr 1-18-2232/179 väljendatud seisukoht

§ 184

lg 21 tõlgendamise kohta kuritegelike grupeeringute laienemist, märgib kolleegium järgmist. Suure koguse narkootilise aine käitlemine grupis on ka suure varalise kasu eesmärki tuvastamata karistatav kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Sedavõrd ranget sanktsiooni silmas pidades pole võimalik väita, et võimalikud raskused suure varalise kasu 10

(13)1-18-5815 saamise eesmärgi tõendamisel seavad ohtu raskete narkokuritegude eest ette nähtud karistusähvarduse tõsiselt võetavuse. Mis puudutab

§ 184

lg-t 21, siis selle kuriteo sanktsiooni silmas pidades ongi tegemist sättega, mis on mõeldud kohaldamiseks vaid kõige ohtlikumate narkokuritegude korral. Järelikult tuleb kõnesolevat kuriteokoosseisu tõlgendada kitsendavalt.

  1. Olukorras, kus on tuvastatud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik grupiline käitlemine, saab Riigikohus teha ise uue otsuse, raskendamata süüdistatavate olukorda. Andres Tartu, D. Ivanov, A. Kuzmin ja K. Romanova on varem toime pannud karistusseadustiku
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud kuriteo. Seega vastab neile süüks arvatud käitumine

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 tunnustele.

O. Samohhinile süüks arvatud tegu tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1 järgi.

III 48. Maakohus karistas Andres Tartut 15-aastase vangistusega, D. Ivanovi 13-aastase vangistusega, O. Samohhinit 11-aastase vangistusega, A. Kuzmini 9 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning K. Romanovat 8-aastase vangistusega. Kohus leidis, et käideldud narkoainete koguse ja ohtlikkuse tõttu vastab süüdistatavate süü

§ 184lg 21 keskmisele määrale.

Karistuste individualiseerimisel arvestati iga kaastäideviija teopanust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning eripreventiivseid kaalutlusi. Kolleegium ei jaga osa kaitsjate arvamust, justkui sisaldaksid karistuse mõistmise aluseks olevad põhjendused selliseid vigu või lünki, mille tõttu tuleb karistusi oluliselt kergendada. Süüdistatavate karistamisel on kohtud järginud nii

§ 56

kui ka kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtteid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28).
  3. Samas leiab kolleegium, et menetletavas asjas tingib Andres Tartu, D. Ivanovi, O. Samohhini, A. Kuzmini ja K. Romanova kuriteo kvalifitseerimine

§ 184

lg 21 asemel sama paragrahvi teise lõike järgi ka nende karistuse mõningase kergendamise. 50.

§ 184lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust.

Maakohtu märgitud põhjustel on Andres Tartu, D. Ivanovi ja O. Samohhini süü keskmisest suurem, A. Kuzmini ja K. Romanova süü aga sellest mõnevõrra väiksem. Samuti peab karistust raskendava asjaoluna arvesse võtma, et kõik nimetatud süüdistatavad taotlesid kuriteost varalist kasu (

§ 58

p 1).

§ 184

lg-s 2 ette nähtud kuriteo puhul pole enam tegemist koosseisulise tunnusega ja

§ 59selle asjaolu arvestamist ei keela.

Karistust kergendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Nõustudes ka maakohtu otsuses toodud eripreventiivsete kaalutlustega, tuleb vähendada Andres Tartu vangistust kahe aasta võrra; D. Ivanovi vangistust ühe aasta ja nelja kuu võrra; O. Samohhini vangistust ühe aasta ning kuue kuu võrra; A. Kuzmini vangistust ühe aasta ja kolme kuu võrra; K. Romanova vangistust ühe aasta võrra. 51. Seega tuleb Andres Tartut karistada 13-aastase vangistusega, D. Ivanovi 11 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, O. Samohhinit 9 aasta ning 6 kuu pikkuse vangistusega, A. Kuzmini 8 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega ning K. Romanovat 7-aastase vangistusega.

§ 65lg 2 alusel tuleb Andres Tartule, D.

Ivanovile, A. Kuzminile ja K. Romanovale mõista ka liitkaristused. 52. Andres Tartule mõistetavat 13-aastast vangistust tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 19.

veebruari 2013. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 aasta 1 kuu ja 4 päeva võrra, mõistes talle liitkaristuseks 17 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust. 11

(13)1-18-5815 53. D. Ivanovile mõistetavat 11 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 22.

jaanuari

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes talle liitkaristuseks 11 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
  2. A. Kuzminile mõistetavat 8 aasta ja 3 kuu pikkust vangistust tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 9.

detsembri

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta 10 kuu ning 10 päeva võrra, mõistes talle liitkaristuseks 11 aasta 1 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistuse.
  2. K. Romanovale mõistetavat 7-aastast vangistust tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 12.

augusti

  1. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 kuu ja 27 päeva võrra, mõistes talle liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust.
  2. Andres Tartu, D. Ivanovi, O. Samohhini ja A. Kuzmini karistusaja alguseks tuleb lugeda nende kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o
  3. veebruar
  4. K. Romanova karistusaja algust tuleb arvestada
  5. märtsist
  6. IV
  7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  8. märtsi
  9. a ja Harju Maakohtu
  10. juuli
  11. a otsuse Andres Tartu, D. Ivanovi, O. Samohhini, A. Kuzmini ning K. Romanova süüditunnistamises ja karistamises

§ 184lg 21 järgi; Andres Tartule, D.

Ivanovile, A. Kuzminile ning K. Romanovale

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises, D.

Ivanovilt ja A. Kuzminilt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu ning kulude katteks hüvitise väljamõistmises ja Andres Tartu ning K. Romanova apellatsioonimenetluse kulu (valitud kaitsja tasu) hüvitamises. 58. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse. Riigikohus tunnistab Andres Tartu, D. Ivanovi, A. Kuzmini ja K. Romanova süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning O.

Samohhini

§ 184

lg 2 p 1 järgi, mõistes kõigile neile süüdistatavatele uue karistuse ja esimesele neljale neist ka

§ 65lg 2 alusel uue liitkaristuse.

  1. Ringkonnakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu teeb kolleegium uue otsuse ka apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise kohta. Kuna ringkonnakohus oleks pidanud osa süüdistatavate suhtes tegema KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, tulnuks apellatsioonimenetluse kulu hüvitamisel juhinduda KrMS § 185 lg-st
  2. D. Ivanovi ja A. Kuzmini puhul teise astme kohus nii ei toiminud, sest süüdistatavatelt mõisteti välja hüvitis riigi õigusabi tasu ja kulude katteks (D. Ivanovilt 781 eurot 20 senti ning A. Kuzminilt 645 eurot). Need menetluskulud tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
  3. Andres Tartu ja K. Romanova apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus osaliselt riigi kanda, kuivõrd nende süüdistatavate huvides esitatud apellatsioonid rahuldati osaliselt. Andres Tartu kasuks mõisteti riigilt välja 414 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. K. Romanovale osutatud riigi õigusabi tasu, s.o 250 eurot, jäi riigi kanda. Samuti mõisteti riigilt tema kasuks välja 145 eurot valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Kummagi süüdistatava puhul hüvitati kogu kaitsjatasust kümme protsenti. Arvestades, et mõlema mainitud süüdistatava huvides esitatud apellatsioonid oleks tulnud rahuldada suuremas ulatuses, ning pidades silmas apellatsioonide põhjendatud argumentide osakaalu ja mahtu, tuleb Andres Tartule ning K. Romanovale KrMS § 185 lg 1 alusel hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasust üks viiendik, s.o vastavalt 828 eurot ning 290 eurot. 12

(13)1-18-5815
  1. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Andres Tartu, D. Ivanovi, O. Samohhini, A. Kuzmini ja K. Romanova kaitsjate kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt, Aivar Tartu kaitsjate kassatsioon jääb rahuldamata. V
  2. Andres Tartu kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale 1380 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks 10 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 115 eurot, millele lisandub käibemaks.
  3. O. Samohhini kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale 1091 eurot. Kuivõrd taotlusele lisatud arvelt nähtub 1092 euro suurune menetluskulu, tuleb õigeks summaks lugeda 1092 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks 7 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.
  4. K. Romanova kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale 600 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks 5 tundi. Õigusteenuse tunnihind on koos käibemaksuga 120 eurot.
  5. Kõigis taotlustes märgitud toiminguid saab pidada vajalikuks ning kaitsjate õigusteenuse tunnihinda mõistlikuks. Arvestades, et kassatsioonimenetluses toetusid kaitseargumendid olulises osas varem väljendatud positsioonidele ning pidades silmas kassatsioonide rahuldamise ulatust, loeb kolleegium valitud kaitsjatele makstud tasu mõistlikuks suuruseks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes õigusteenuse kolmele töötunnile vastavad summad. Sellest lähtudes tuleb riigilt KrMS § 186 lg 1 alusel Andres Tartu kasuks välja mõista 414 eurot, O. Samohhini kasuks 468 eurot ning K. Romanova kasuks 360 eurot.
  6. Aivar Tartu suhtes teeb kolleegium KrMS § 361 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, mille tõttu jääb temal kassatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu KrMS § 186 lg 2 alusel süüdistatava kanda.
  7. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ning § 21 lg 3 ja justiitsministri
  8. juuli
  9. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ning 10 ja § 6 lg 3 alusel rahuldab kriminaalkolleegium D. Ivanovi ning A. Kuzmini kaitsjate taotlused kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. D. Ivanovi kaitsja puhul tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 388 eurot 80 senti (sh käibemaks). A. Kuzmini kaitsja puhul tuleb riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks määrata 362 eurot 88 senti (sh käibemaks). KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi tegemise tõttu jääb see menetluskulu KrMS § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.