lg 2 p 5 järgi käskmenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav TIIT SAARELA Isikukood: 38309282755; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: Rootsi Kuningriik; e-post:. Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 21.06.2018. a otsusega asjas nr 1-18-4316 süüdi tunnistatud
lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele tingimusel, et 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane Tiit Saarela toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Tiit Saarela
lg 2 p 5 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 3490 (kolm tuhat nelisada üheksakümmend) eurot. 2.
lg 1 alusel määrata, et Tiit Saarelal tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda osade kaupa 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Tiit Saarela on kohustatud tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot kuni kogu summa tasumiseni (viimane osamakse on 289 eurot).
3. Prokurör tegi ettepaneku karistada Tiit Saarelat
lg 2 p 5 järgi toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 100 päevamäära, üks päevamäär on 34,90 eurot, s o 3490 (kolm tuhat 2 nelisada üheksakümmend) eurot riigituludesse.
lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul, kohustades Tiit Saarelat tasuma igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust vähemalt 291 eurot, viimane,
lg 2 p 5 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus vastavalt prokuröri ettepanekule ja seda alljärgnevatel põhjustel. 8.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.
lg 2 p 5 sätestab, et võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Käesolevas asjas on tõendatud, et Tiit Saarela võttis xxxxxxxxxxxxx autost ettevõttele kuuluva mobiiltelefoni, mille ta ka hiljem politseile vabatahtlikult välja andis. Arvestades Tiit Saarela selgitusi on selge, et ta pani kuriteo toime kavatsetult, sest tema sõnul oli telefon tal vajalik töövaidluskomisjonis oleva konflikti lahendamiseks. See aga ei vabanda kuriteo toimepanemist, st süüd välistavad asjaolud puuduvad. Küll aga saab telefoni vabatahtlikku tagastamist käsitleda kui kergendavat asjaolu
Karistust raskendavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. 10.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades kuriteo asjaolusid, aga ka seda, et Tiit Saarela on tekkinud varalise kahju vabatahtlikult hüvitanud, leiab kohus, et praegusel juhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada leebemate vahenditega. Ja seda vaatamata asjaolule, et Tiit Saarela on varasemalt kriminaalkorras ühel korral karistatud. Siinkohal arvestab kohus asjaoluga, et varasem karistus oli tingimuslik ning käesolev kuritegu oli toime pandud pärast katseaja lõppu. Teisisõnu on kohtu arvates praegusel hetkel kohane karistada Tiit Saarelat rahalise karistusega. Rahaline karistus teenib käesoleval juhul karistuse mõistmise eesmärke – sellega on võimalik anda Tiit Saarelale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 11. Kohtu hinnangul on prokuratuuri poolt taotletud rahalise karistuse määr 100 päevamäära kohane ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata rahaline karistus
12. Käesolevas kriminaalmenetluses on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 75,60 eurot (tl 60-62) ja sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot. Seega menetluskulud kokku on 951,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab 3 menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Tiit Saarelalt. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Siinkohal arvestab kohus Tiit Saarela võimalikke sissetulekuid ning menetluskulude ja rahalise karistuse kogusummat. Sellest järelduvalt ei ole Tiit Saarela suuteline tasuma menetluskulusid ühe korraga. Seega tuleb menetluskulude tasumine määrata osade kaupa 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.