← Eesti

1-20-3577/15

Obsah (4)§ 74§ 424§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2020, Võru Kriminaalasja number 1-20-3577 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru es

§ 74lg 4 alusel pikendada Almar Liivikule Tartu Maakohtu 11.

juuni

  1. a otsusega määratud katseaega nelja kuu võrra s.o kuni
  2. juunini
  3. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsusega tunnistati Almar Liivik süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 74lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.

Ülejäänud karistus 11 kuud vangistust jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui A.

Liivik ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust ja talle tema nõusolekul

§ 75

lg 4 alusel 1 pandud kohustusi registreerida end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus ja teha koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ja kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11. juunist 2020.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti A.

Liivikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

  1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
  2. oktoobril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale A. Liiviku suhtes erakorralise ettekande, kuna A. Liivik viibis
  3. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku loata Läti Vabariigis, viibis ajavahemikul
  4. september –
  5. oktoober 2020 kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariigis ja ilmus
  6. ja
  7. oktoobril 2020 registreerimisele alkoholijoobes.
  8. Erakorralisest ettekandest nähtub, et A. Liiviku suhtes algas kriminaalhooldus
  9. juunil
  10. A. Liivikule saadeti kutse, milles kohustati teda ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele
  11. juulil 2020 kell 12.
  12. A. Liivik ei ilmunud kutsel märgitud ajal registreerimisele. Telefonivestluses väitis A. Liivik, et ta pole kutset kätte saanud, kuna ta viibib Soome Vabariigis. Ta läks Soome päev enne kohtuotsuse jõustumist ja lubas Eestisse tagasi tulla
  13. juulil
  14. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku
  15. juuli 2020 kell 09.
  16. A. Liivik ilmus
  17. juulil 2020 registreerimisele ja sellel kohtumisel tutvustati talle kriminaalhoolduse olemust, kohtuotsust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. A. Liivik väitis, et ta naasis Eestisse
  18. juulil
  19. Kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariigis viibimise eest tegi kriminaalhooldusametnik A. Liivikule esimese kirjaliku hoiatuse. A. Liivik viibis ajavahemikul
  20. juuli –
  21. august 2020 šokivangistuses ja ta ilmus šokivangistust kandma alkoholijoobes. A. Liivik on seni teinud vereanalüüsi alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks ühel korral ja
  22. augustil 2020 antud vereanalüüsi näit oli normi piires. A. Liiviku väitel on ta registreerinud ennast programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele ja ta pöördub vastuvõtule
  23. novembril
  24. septembril 2020 toimunud registreerimisel esitas A. Liivik avalduse Soome Vabariigis viibimiseks ajavahemikul
  25. september –
  26. oktoober 2020 ja avalduses lepiti Soome Vabariiki lubamise tingimusena kokku, et ta tasub samal päeval hiljemalt kell 14.00 kolm menetluskulude osamakset. Ametnik leppis A. Liivikuga kokku, et ta saadab maksekorralduse osamaksete tasumise kohta ametnikule e-kirja teel.
  27. septembril 2020 kella 15 paiku helistas A. Liivik ametnikule ja teatas, et menetluskulude osamaksed on sooritatud. Ta väitis, et kohe jõuab ametnikule e-kirja teel maksekorraldus. Ametnik helistas kell 15.32 A. Liivikule ja teatas, et ta pole maksekorraldusi kätte saanud. A. Liivik väitis, et ta saadab need ametnikule lähima 10 minuti jooksul, kuid ta ei teinud seda. Kuna A. Liivik ei täitnud välisriiki lubamise tingimust, jättis ametnik A. Liiviku avalduse välisriigis viibimiseks rahuldamata. Vastus A. Liiviku avaldusele saadeti A. Liivikule e-kirja teel. Talle selgitati varem, et vastus avaldusele saadetakse e-kirja teel. Kuna A. Liivik oli varem esitanud avalduse välisriiki sõitmiseks ja ta sai avalduse vastuse oma e-posti aadressile, pidi ta olema teadlik sellest, et avalduse vastus saadetakse talle e-posti teel. Seega pidi A. Liivik olema loa andmata jätmisest teadlik.
  28. oktoobril 2020 saatis A. Liivik kriminaalhooldusametnikule e-kirja teel oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et ta tegi
  29. septembril 2020 ühe menetluskulude osamakse ja kaks 2 ülejäänud osamakset tasus ta alles
  30. septembril
  31. Pangakonto väljavõttest nähtub ka, et A. Liivik on ajavahemikul
  32. september –
  33. oktoober 2020 Soomes korduvalt pangakaardiga tasunud ja ta tasus pangakaardiga
  34. augustil 2020 kell 11.15 Valkas Alko1000 kaupluses. Sellest võib järeldada, et ta viibis
  35. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku loata Läti Vabariigis.
  36. septembril 2020 toimunud registreerimisel lepiti järgmiseks registreerimise ajaks kokku
  37. oktoober 2020 kell 12.
  38. A. Liivik ärritus
  39. oktoobril 2020 toimunud registreerimisel ametnikuga vesteldes, kui kuulis, et ametnik soovib võtta seletust Soome Vabariigis loata viibimise kohta. Kuna A. Liiviku juures oli tunda alkoholi lõhna ja ta oli nõus puhuma alkomeetrisse, tuvastas kriminaalhooldusametnik tal alkoholijoobe. A. Liivik teadis, et ta ei tohi kriminaalhooldusosakonda ilmuda alkoholijoobes, sest esimesel kohtumisel selgitati talle, et ta ei tohi kriminaalhooldusosakonda ilmuda alkoholijoobes. Kuna A. Liivik oli tugevas alkoholijoobes, polnud ametnikul võimalik
  40. oktoobril 2020 temaga registreerimist läbi viia. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku
  41. oktoober kell 14.
  42. oktoobril 2020 ilmus A. Liivik kriminaalhooldusametniku vastuvõtule kokku lepitud ajal. Kuna A. Liiviku juures oli tunda alkoholi lõhna ja ta oli nõus alkomeetrisse puhuma, tuvastas kriminaalhooldusametnik tal alkoholijoobe. Arvestades asjaolusid, et A. Liivik oli alkoholijoobes ja ta teadis, et ta ei või kriminaalhooldusosakonda ilmuda alkoholijoobes, ei viidud temaga registreerimist läbi. Uueks registreerimise ajaks lepiti kokku
  43. oktoober 2020 kell 13.
  44. A. Liivik helistas
  45. oktoobril 2020 kella 13.35 paiku kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et buss läks katki ja ta hilineb kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. A. Liiviku väitel viibis ta Võrus linnas Pikal tänaval ja ootas asendusbussi. Kella 14.00 paiku helistas A. Liivik uuesti ja teatas, et asendusbussi pole senini tulnud. Ta leppis kriminaalhooldusametnikuga kokku, et ta tuleb vastuvõtule jalgsi. Kella 14.25 paiku jõudis ta kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Ta oli kaine, kuid tema käed värisesid tugevasti. Kuna käte värisemine tõttu polnud A. Liivikul võimalik seletuskirja kirjutada, kutsus kriminaalhooldusametnik tema uuesti kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule
  46. oktoobril
  47. A. Liivik andis
  48. oktoobril 2020 kirjaliku seletuse kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariigis viibimise kohta. A. Liivik esitas
  49. oktoobril 2020 toimunud registreerimisel avalduse, milles soovib, et kohus määraks talle alkoholi tarvitamise keelu. A. Liiviku hinnangul motiveeriks alkoholi tarvitamise keeld teda alkoholist loobuma.
  50. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata A. Liivikule Tartu Maakohtu
  51. juuni
  52. a otsusega mõistetud karistus täitmisele, sest A. Liivik on kriminaalhoolduse esimeses kolmandikus korduvalt rikkunud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba välisriigis viibimiseks ja on ilmunud korduvalt registreerimisele alkoholijoobes. Ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist ka pärast kirjaliku hoiatuse tegemist ja korduvat kontrollnõuete tutvustamist. Kriminaalhoolduse nõuete järjepideva rikkumise tõttu puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et lisakohustuse seadmise või katseaja pikendamise korral muudab A. Liivik oma eluviisi ja täidab käitumiskontrolli nõudeid tingimusteta. Kohtu seisukoht
  53. Erakorralises ettekandes heidetakse A. Liivikule ette seda, et ta viibis
  54. augustil 2020 kriminaalhooldusametniku eelneva loata Läti Vabariigis. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks A. Liiviku pangakonto väljavõte. Sellest nähtub, et
  55. augustil 2020 kell 11.15 on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitab, et see võis olla tema. Ta ei saanud aru, et isegi Lätti minna ei tohi – ta oli seal kõige rohkem tund aega. Ta palub vabandust ja selgitab, et ta tõesti ei tulnud selle peale. A. Liivikul puudus kriminaalhooldusametnikult luba
  56. augustil 2020 Lätis käimiseks. Seega rikkus ta

§ 75

lg 1 p 6 alusel pandud kohustust 3 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

  1. Erakorralises ettekandes heidetakse A. Liivikule ette ka seda, et viibis ajavahemikul
  2. september –
  3. oktoober 2020 kriminaalhooldusametniku eelneva loata Soome Vabariigis. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks A. Liiviku avaldus välisriiki sõitmiseks, välisriiki sõitmise avalduse rahuldamata jätmise otsus, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte ja pangakonto väljavõte. A. Liivik tegi
  4. septembril 2020 kriminaalhooldusametnikule avalduse loa saamiseks Soome Vabariigis viibimiseks ajavahemikul
  5. september –
  6. oktoober 2020 seoses töötamisega. Avaldusest nähtuvalt lubas ta tasuda
  7. septembril hiljemalt kella 14-ks menetluskulude kolm osamakset. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõttest nähtub, et
  8. septembril 2020 kella 17.00-ks polnud kriminaalhooldusametniku meilile tulnud maksekorraldust, kuigi A. Liivik lubas kell 15.32 telefoni teel, et saadab maksekorraldused kümne minuti jooksul. Pangakonto väljavõttest nähtub, et A. Liivik tasus
  9. septembril 2020 vaid ühe menetluskulude osamakse summas 87,73 eurot ja ülejäänud kaks menetluskulude osamakset kokku summas 175,54 eurot tasus ta alles
  10. septembril
  11. Kriminaalhooldusametnik jättis
  12. septembri
  13. a otsusega A. Liiviku taotluse loa saamiseks Soome Vabariigis viibimiseks ajavahemikul
  14. september –
  15. oktoober 2020 rahuldamata. Seega ei tohtinud ta Soome sõita.
  16. A. Liiviku pangakonto väljavõtte kohaselt on
  17. septembril 2020 makstud laeval Star ja ajavahemikul
  18. september –
  19. oktoober 2020 erinevates Soome Vabariigis asuvates kauplustes. Isiku enda sõnul läks ta Soome tööle, kuna sisuliselt oli selleks kriminaalhooldusametniku luba olemas. Kohtu hinnangul viibis A. Liivik Soome Vabariigis kriminaalhooldusametniku loata. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametnik saatis talle loa andmisest keeldumise otsuse e-kirjaga, kirja kättesaamise kohta andmed puuduvad. Otsuse kättesaamise aeg ei olegi oluline. Kuna

§ 75

lg 1 p 6 järgi peab süüdimõistetu saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, võib süüdimõistetu sõita riigist lahkuda vaid juhul kui sellekohane luba on antud. Kuna A. Liivik ei tasunud ette nähtud tähtajaks kolme menetluskulude osamakset ning ei saatnud kriminaalhooldusametnikule maksekorraldusi, pidi ta igal juhul arvestama sellega, et ta luba riigist lahkumiseks ei saa. Seega rikkus A. Liivik

§ 75lg 1 p 6 alusel katseajaks pandud kohustust.

  1. Lisaks heidetakse erakorralises ettekandes A. Liivikule ette seda, et ta ilmus
  2. ja
  3. oktoobril 2020 registreerimisele alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnikud tuvastasid A. Liivikul indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus
  4. oktoobril 2020 kell 12.21 Võru linnas Jüri tänav 19 a ja
  5. oktoobril 2020 kell 14.05 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korrusel xxxxxxxxxxxxxxxxxx. oktoobril 2020 oli indikaatorvahendi näit 1,621 mg/l ja
  6. oktoobril 2020 näitas indikaatorvahend 0,851 mg/l.
  7. Registreerimiskohustuse kohaseks läbi viimiseks peaks süüdimõistetu kahtlemata olema kaine. Kriminaalhooldusametnik peab süüdimõistetuga registreerimisel rääkima uue kuriteo toimepanemise riskiteguritest ja andma talle nõu probleemide õiguskuulekal viisil lahendamiseks. Selline vestlus saab olla tulemuslik vaid kaine inimesega. Nii ongi kriminaalhooldusametniku poolt arvutisüsteemist välja prinditavale õiguste ja kohustuste lehele märgitud kohustus ilmuda vastuvõtule kainena. A. Liivik on selle allkirjastanud.
  8. Süüdimõistetule ei ole kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeldu.

§ 74

lg 4 kohaselt saab karistust täitmisele pöörata kontrollnõuete või kohustuste rikkumise või 4 karistamise aluseks olnud kuritoega samalaadse väärteo toime panemise. Selle sätte sõnastusest koosmõjus

§ 75

lg 1 ja 2 sõnastusega tuleneb selgelt, et karistuse saab täitmisele pöörata kohtuotsusest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Kuna kohtuotsusest ei tule alkoholi tarvitamise keeldu, ei saa alkoholijoobes kriminaalosakonda ilmumise õiguslikuks tagajärjeks olla karistuse täitmisele pööramine. Seega ei arvesta kohus kontrollnõuete rikkumisena registreerimisele ilmumist alkoholijoobes. 14.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

  1. Senine kriminaalhoolduse käik on näidanud, et A. Liivikul on raskusi keelu Eesti Vabariigist kriminaalhooldaja loata lahkuda mõtestamisel. Kohus selgitas istungi käigus selle keelu sisu veelkord. Kohus rõhutas süüdimõistetule ka seda, et võimetus oma kohustustest aru saada ja neid täpselt järgida võib anda aluse teda käsitada kriminaalhoolduseks sobimatu isikuna. Sellisel juhul tuleb karistus kanda vanglas.
  2. Toimikus on A. Liiviku avaldus, mille kohaselt soovib ta endale alkoholi tarvitamise keeldu. Istungi käigus ei kujunenud kohtul arusaamist, et A. Liivik oleks seda avaldust tõsiselt mõelnud või et tal oleks üldse soov edaspidi alkoholi tarvitamisest täielikult hoiduda. Kui vastav tahe puudub, on keelu järgimine äärmiselt ebatõenäoline. Lõppastmes on oluline kriminaalhooldusega isiku õiguskuulekal teel püsimise toetamine. Vähemalt siiani on see õnnestunud.
  3. Kohus loeb peab kohaseks kontrollnõuete rikkumisele reageerida katseaja pikendamisega.

§ 74lg 4 alusel pikendatakse A.

Liivikule Tartu Maakohtu

  1. juuni
  2. a otsusega määratud katseaega nelja kuu võrra, s.o kuni
  3. juunini
  4. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.