) § 620 lg 1 kohaselt käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning lg 2 kohaselt täitma käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kohtu arvates ei ole võimalik H Hi ütlustega tõendada hageja väiteid, et K Ki reisid ei olnud seotud AS MiniCredit majandustegevusega, sest asjaolu, et K K on käinud paar korda tunnistaja juures Dubais ei luba iseenesest tunnistaja ütlustega tõendada vaid tunnistaja arvamusele tuginedes, kas K Ki reisid Dubaisse või muudesse riikidesse olid seotud hagejaga. Kuna lennupiletid, mille eest hageja on tasunud, on seotud K Ki lendudega, siis on hageja veenvalt põhistanud, et kui K Kiga ei olnud hagejal mingeid lepingulisi suhteid, milliste olemasolu kostjad tõendanud ei ole, siis ei saanud olla ka K Ki lennud olla seotud hagejaga. Kohtu arvates on veenev, et kui lennupiletid on ostetud valdavalt Nizzasse, Viini, Montenegrosse ja korra Leetu kus AS-l MiniCredit (pankrotis) ei ole majandustegevust, siis ei saa need kulutused iseenesest mõistetavalt olla seotud hagejaga või tehtud hageja huvides. Kostja II väide, et põhimõtteliselt võiks ükskõik mis maailma otsas tööd teha, mis võiks olla seotud hageja majandustegevusega, ei luba mõistliku kõrvalseisjana iseenesest arvata, et kõik kulud selliselt oleksid mõistlikud ja põhjendatud vaid seetõttu, et igal pool on mingil määral võimalik tööd teha. Kostja II kinnitusest pankrotihaldurile, et kostja I viis välismaal ellu erinevaid projekte ning ajas nendega seonduvaid asju, ei saa kohtu arvates samuti järeldada, et kostja I oleks viinud ellu erinevaid AS-i MiniCredit projekte (I kd t.l. 34-35). Kostja II ei ole tõendanud oma väidet, et K Ki lennupiletite eest tasumine oleks olnud seotud hageja majandustegevusega. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid, et K Ki lennureiside kohta oleks hagejale kostja I esitanud aruanded. Kui kostja II on vastanud pankrotihaldurile, et raha ülekandeid tehti vaid K K korraldusel (I kd t.l. 34-35, II kd t.l. 65-66), siis ei ole ka veenev, et kostja II oleks üleüldse pidanud vajalikuks kontrollida K Ki reisiarvete vajalikkust seoses hageja majandustegevusega. Seega kui hageja juhatuse liige V J on lubanud hagejal tasuda K Ki lendude eest, millised ei olnud seotud hagejaga ja mille eest ei ole hageja saanud mingit vastusooritust, siis on mõistlik järeldada, et V J ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna hageja on tasunud K Ki lennupiletite eest kokku 19 347,11 eurot, siis on põhistatud, et hagejal on seetõttu tekkinud kahju, sest juhul kui V J ei oleks juhatuse liikmena lubanud hagejal nende lendude eest, mis ei olnud seotud hagejaga, tasuda, siis ei oleks hagejal jäänut ilma alles 19 347,11 eurot, seega ei oleks tekkinud kahju 19 347,11 eurot. Kostja V J ei ole tõendanud, et ta oleks käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui hageja tasus lennureiside eest, mis ei olnud seotud hageja majandustegevusega.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 alusel ei kuulu hüvitamisele kahju ulatuses, milles 4 kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Lähtudes eeltoodust on hagejal tekkinud kahju 19 347,11 eurot, sest hagejale esitatud arved K Ki lennureiside eest ei olnud seotud hagejaga ja tasudes neid arveid on hageja vara vähenenud 19 347,11 euro, mistõttu tuleb kostjalt II välja mõista hageja kasuks 19 347,11 eurot. Pooled vaidlevad selle üle kas K Kil oli mõju hageja üle ja kas K K mõjutas AS MiniCredit juhatuse liiget V Ji tasuma K Ki lennupiletite eest, et rikkuda juhatuse liikme kohustusi, millega tekitada kahju AS-le MiniCredit. Seega käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust, kes oli lõplikuks kasusaajaks AS-st MiniCredit või kas kellelgil teisel võis veel olla mõju hageja üle või kas keegi veel andis mingeid korraldusi kostjal I hageja juhtimisel või miks ei olnud K K märgitud juhatuse liikmeks hageja registrikaardil, vaid kohus peab eelkõige tuvastama kas K Kil oli mõju hageja üle ja kas K K mõjutas AS MiniCredit juhatuse liiget V Ji tasuma just K Ki lennupiletite eest, tekitades sellega hagejale kahju. Võlaõigusseaduse (
) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega.
lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
lg 1 järgi kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
ÄS § 2892 lg 1 kohaselt oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. ÄS § 2892 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul oma kohustusi rikkunud juhatuse või nõukogu liige või prokurist vastutab solidaarselt teda mõjutanud isikuga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. V Ji selgitusega pankrotihaldurile, mida V J tunnistajapingis on 13.02.2017 kinnitanud, on hageja veenvalt põhistanud, et vaatamata asjaolule, et V J oli juhatuse liige, siis tegelikult juhtis AS-i MiniCredit (pankrotis) K K (I kd t.l. 34-35, II kd t.l. 65-66). Kuigi tunnistaja X X’i ütlustet ei nähtu hageja väide, et K K oleks andnud korraldusi V Jile ja tunnistaja Z Z’i ütlused põhinevad vaid tunnistaja arvamusel, et K K andis korraldusi V Jile, siis kohtu arvates on tõendite kogumis tõendatud tunnistajate H H’i X X’i ja Z Z’e ütlustega, mis kinnitavad V Ji selgitusi pankrotihaldurile, et hageja nimel andis äriühingus igapäevaselt korraldusi K K, mistõttu on põhjendatud arvata, et K Kil oli mõju hageja üle. Hageja on tõendanud, et kui kogu hageja juhtimine oli korraldatud selliselt nagu otsustas K K, siis V Jil ei olnudki juhatuse liikmena võimalust teistmoodi otsustada, sest V J oli tema sõnul vaid käsutäitja (I kd t.l. 34-35). Seega kui kostja II järgis vaid kostja I korraldusi hageja juhtimiseks, siis on mõistlik arvata, et kahtlemata oli kostjal I mõju kogu hageja tegevuse korraldamisel. V Ji selgitustest pankrotihaldurile, mida V Jaroševits on tunnistajapingis kinnitanud ja K Kile antud volitusest tellida reisibüroost reise on tõendatud, et vaid K K ise otsustas enda reiside üle (I kd t.l. 34-35, II kd t.l. 65-70). Asjaolu, et K K ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud, et tal oleks olnud lepinguline suhe hagejaga, lubab samuti järeldada, et K 5 Kil oli mõju hageja üle, sest K K võis endale tellida hagejaga kooskõlastamata, kuid hageja arvel reisiteenuseid. Kuna V J juhatuse liikmena täitis vaid K Ki käske toimetada ühel või teisel viisil, siis on hageja tõendanud V Ji selgitustega, et K Ki oli kahtlemata mõjutas V Ji käituma vastuolus korraliku ettevõtja hoolsuskohustusega, et V J täites käske ei pidanud võimalikukski kontrollida K Kiga seotud reisiarvete tasumisel kas need võiksid olla üleüldse seotud hageja majandustegevusega, sest kui K K andis korralduse raha tasuda, siis tuli seda ka teha (I kd t.l. 34-35, II kd t.l. 65-66). Seega V J hageja juhatuse liikmena jättes täitmata juhatuse liikme kohustuse käituda korraliku ettevõtja hoolsusega on kahtlemata olnud mõjutatud seda tegema K Ki poolt tahtlikult, kel oli õigus ise otsustada enda reiside tellimise ja korraldada V Ji kaudu nende tasumine, kuna V Ji selgitustest pankrotihaldurile on tõendatud, et tema oli vaid K Ki käsutäitja, kellele polnud oluline kust raha tuleb, mistõttu on põhjendatud arvata, et selliselt tegutsedes oli K Kil tahe anda V Jile korraldusi ning talle polnud oluline siduda oma väljaminekuid hageja majandustegevusega, vaid oluline oli, et tema arved saaksid tasutud, mistõttu pidi tal olema tahtlus hagejale tekitada ka kahju, seades oma huvid esikohale. Seega on mõistlik arvata, et V J on jätnud oma kohustused juhatuse liikmena täitmata vaid seetõttu, et teda mõjutas K K, sest V J ei oleks ise käsutäitjana saanudki teistmoodi otsustada kui korralduste andja K K seda ette nägi. Juhul kui K K ei oleks andnud korraldusi hagejal tasuda tema reisiarveid, siis ei oleks kostja II hageja juhatuse liikmena tasunud K Kiga seotud reise summas 19 347,11 eurot. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et vaid K Ki korralduste tagajärjel on hageja poolt tasutud K Ki ja tema pereliikmete reisiarveid 19 347,11 euro ulatuses ilma, et need reisid oleksid olnud seotud hageja majandustegevusega, millega on hagejal tekkinud kahju 19 347,11 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et § 2892 lg 1 eesmärgiks on vältida juhtorgani liikmete õigusvastase mõjutamise kaudu äriühingule kahjulike tehingute tegemist, mistõttu on põhistatud, et sellise kahju tekkimine on iseenesest
Kostja I ei ole tõendanud kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Kostja I ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi hagejale kahju tekitamises, et kostja I oleks teinud vähemalt kõik endast oleneva, et mitte anda korraldusi hageja juhtimises ja mõjutada kostjat II tasuma kostja I reisikulusid, mis ei ole seotud hageja majandustegevusega, tekitades sellega hagejale kahju. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt I välja mõista hageja kasuks 19 347,11 eurot. Kuna kostja I vastutab hageja ees juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu ja kostja II vastutab hageja ees seetõttu, et ta on kostjat I mõjutanud kostjat I tegutsema hageja kahjuks, millega on hagejale tekitatud kahju, siis vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt. Kuna kohus on rahuldanud hageja põhinõude kostjate vastu, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja alternatiivset nõuet kostja I vastu. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel ( I kd t.l. 8-9, 29-33, 67, 69, II kd t.l. 54, 57, 174-188, III kd t.l. 5-20, 26-29), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi solidaarselt kostja I ja kostja II vastu, siis jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate. 6 TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.