lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seega teeb kohus teatavaks kohtuotsuse resolutsiooni. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtumenetlus on tingitud kostja käitumisest. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 55 eurot, kokku 100 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 493,35 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 370 eurot. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Kostja vaidleb hageja esindajakulule vastu, kuivõrd hageja poolt esitatud hagid on nn tüüp-hagid, mille koostamiseks kulub 1 kuni 2 tundi. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on esindaja kulude osas seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja tegelikule töömahule ning tsiviilasja keerukusele. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik X P on tegev nii STS Consulting OÜ-s kui Flagito OÜ-s ning nimetatud äriühing tegeleb kohtute infosüsteemist nähtuvalt esindamisega sarnastes õigusvaidlustes; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest reisijast, muudetakse vaid nimesid ja reisinumbreid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kulunud kokku 3,5 tundi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja esindaja poolt koostatud hagiavaldused on identsed. Eeltoodust tuleneb, et tegelikkuses ei kulunud hagiavalduse koostamisele 3,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks ajakuluks 2 tundi. 2
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.