Obsah (4)

§ 190§ 661§ 430§ 432

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-19-16246 X.X.hagi X.X.ja X.X.vastu kinkelepingu täitemenetluses taga

§ 190lg 7) ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

13. Toimetada määruse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Pooltel on kokkuleppeliselt õigus käesolevale määrusele edasi kaevata 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (

§ 661lg 4).

ASJAOLUD 1. Pooled on 23.10.2020 esitanud kohtule allkirjastatud kompromisslepingu ning taotlenud kohtult selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Pooled on ühtlasi taotlenud jätta X.X: ja X.X. riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud ja hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõiv kompromissi sõlmimisega seonduvalt riigi kanda (

§ 190lg 7).

Samuti on kokku lepitud määruskaebuse tähtaja lühendamises kolmele päevale. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

3. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Õiguskirjanduses on jaatatud võimalust välistada poolte kokkuleppel täitemenetluse algatamine (kompromissi p 10.7) (vt

II kommenteeritud väljaanne, § 430, p 3.8.3 b, lk 974). Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 5.

§ 190

lg 7 näeb ette kohtu võimaluse sama paragrahvi lg-tes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, mh kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Tegemist on kohtu diskretsiooni ehk kaalutlusotsusega, kuna 3 kohtul tuleb kaaluda kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte.

1. Hagejale X.X on Tartu Maakohtu 02.03.2018 määrusega (tsiviilasi nr 2-18-1112) antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta ning samuti on X.X. 15.11.2019 määrusega vabastatud menetlusabi korras tsiviilasjas hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest täielikult, s.o 900 euro ulatuses. Ka X.X. on kohus 08.01.2020 määrusega andnud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetlemisel kohtus hüvitamiskohustuseta.
2. Kohus leiab, arvestades asjaolu, et tegemist oli keerulise õigusliku küsimusega, mis lahenes pärast pikki läbirääkimisi poolte esindajate kaasabil kokkuleppeliselt, et tegemist on

§ 190lg 7 tähenduses mõjuva põhjusega, et vabastada nii hageja X.X.

kui ka kostja I X.X. menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab X.X. ja X.X. menetluskulud (s.h riigi õigusabi tasu ja kulud), mille tasumisest nad on juba eelnevalt vabastatud, riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud määrab kohus riigi õigusabi korras esindajatele kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 4