Obsah (11)

§ 70§ 75§ 371§ 168§ 102§ 72§ 663§ 657§ 1§ 69§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13605 Ko

) § 102 lõike 2 punktile 3 ja lõikele

1. Hageja soovib abielu lahutamist Eesti kohtus. Kostja elab Venemaal, hageja ja poolte kaks alaealist last elavad Eestis, Pärnus. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Pärnu Maakohus keeldus 23.09.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda, kuid ei mõistnud kulusid hagejalt välja. Kohus märkis, et kuna hagi on esitatud kohtule elektrooniliselt, ei kuulu see hagejale tagastamisele.
3. Hagis on märgitud kostja elukohaks Venemaa, XXX. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja elukohaks on alates 20.01.2020 Venemaa, XXX. Kostja on Venemaa kodanik. Hageja on märkinud enda elukohaks YYY Pärnu maakond. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja registrijärgseks elukohaks on Eesti, YYY. Hageja on Venemaa kodanik. 5.

§ 70

lõigete 1 ja 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lõige 1).

1. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 punkti 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 punkt 2).
2. Riigikohus on lahendis nr 2-16-19080 leidnud, et Eesti-Vene õigusabileping kui Eesti Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Vene Föderatsioon) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees. EestiVene õigusabilepingu kohaldamise tingimused on täidetud, kui kostja on Vene Föderatsiooni kodanik (Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 1). Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 21 lõikest 1 saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht.
3. Kostja elukoht ei ole Eestis. Nii hagis esitatud andmete kui rahvastikuregistris märgitud andmete kohaselt on kostja elukoht Venemaal, XXX. Kostjal on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Seega tuleb kohtualluvuse määramisel aluseks võtta Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 21 punkt 1, kus sätestatud üldise kohtualluvuse kohaselt tuleks hagi esitada Venemaa kohtusse, s.o kostja elukoha järgi. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu 2 2-20-13605 õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Kohus keeldus

§ 371lõike 1 punkti 1 alusel hagi menetlusse võtmisest.

9. Kohus jättis menetluskulud

§ 168lõike 1 alusel hageja kanda.

Kuivõrd hagi ei ole menetlusse võetud ja kostja ei ole asja menetluses osalenud, ei saa kostjal olla menetluskulusid. Kohus jättis seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse hagi menetlusse võtmise kohta ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Nagu maakohus vaidlustatud määruses märkis, on hageja elukohaks YYY, Eesti. Seega esitas hageja

§ 102lõike 2 punkti 3 kohaselt hagi abielu lahutamiseks Eesti kohtusse.

Ka Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 28 punkti 1 teise lause järgi on pädev ka Eesti kohus. Hageja viitab ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lõikele 2 ja

§ 72lõike 1 punktile 2.

Kostja ise andis nõusoleku laste ja hageja elamiseks Eestis. 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt

§ 657

lõike 1 punktile 21 ja §-le 659 tuleb Pärnu Maakohtu 23.09.2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb lahendi õiguslikku põhjendust. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seega jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja 09.10.2020 ja 13.10.2020 taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. 14. Maakohus leidis, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätetest tulenevalt ei ole Eesti kohus pädev käesolevat asja lahendama ning keeldus seetõttu hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega kohtualluvuse puudumise kohta, kuid leiab, et maakohus on tuginenud ebatäpsele keeldumise alusele. Maakohus viitas

§ 371

lõike 1 punktile 1, mis käsitleb õigussuhte iseloomust tulenevat kohtu pädevust asja lahendada (vt ka

§ 1

), nt keeldutakse sel alusel tavapäraselt põhjusel, et tegemist on haldusõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi territoriaalselt ebapädeva kohtu poole pöördumisel tuleneb keeldumise alus

§ 371

lõike 1 punktist 2, mille kohaselt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus (

§ 69lõige 1).

Seega muudab kolleegium maakohtu määruses keeldumise alust ja leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lõike 1 punkti 2 alusel.

15. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul tuli

§ 70

lõikes 4 sätestatut arvestades kohtualluvust kontrollida Eesti-Vene õigusabilepingu alusel, kuna kostja on Vene Föderatsiooni kodanik (õigusabilepingu artikkel 1). Maakohus on aga tuginenud ebaõigele õigusabilepingu sättele. Kuna tegemist on abielu lahutamise hagiga, kohaldub õigusabilepingu artikkel 28 kui erandliku kohtualluvuse säte, mitte maakohtu viidatud artikkel 21, mis sätestab üldise kohtualluvuse. Seega ka selles osas muudab ringkonnakohus vaidlustatud määruse õiguslikku põhjendust. Eesti-Vene õigusabilepingu artikli 28 lõike 1 järgi kohaldatakse abielu 3 2-20-13605 lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Maakohus tuvastas, et mõlemad abikaasad on Vene Föderatsiooni kodanikud, hageja elukoht on Eesti Vabariigi territooriumil, kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Eelnevalt viidatud artikli 28 lõike 1 järgi on määravaks poolte kodakondsus, mis antud juhul suunab hagi esitama Venemaa kohtusse. Eesti kohus saaks õigusabilepingu artikli 28 lõike 1 teise lause järgi menetleda abielu lahutamise hagi üksnes juhul, kui mõlemad Vene kodanikud elaksid Eesti territooriumil. Maakohus tuvastas ning hageja ei ole ka vastupidist väitnud, et kostja elukoht on Venemaal. Seega ei allu käesolev abielu lahutamise hagi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule ning hagi menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lõike 1 punkti 2 alusel keelduda.

16. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium täiendavalt järgmist. Asjaolu, et hageja elab Eestis, ei oma Eesti-Vene õigusabilepingu alusel kohtualluvuse kontrollimisel praegusel juhul õiguslikku tähendust. Seetõttu jätab kolleegium tähelepanuta hageja väited ja tõendid tema (ja poolte ühiste laste) Eestis elamise kohta. Rahuldamata jäävad ka hageja taotlused nende asjaolude kohta täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Samuti ei oma kohtualluvuse määramisel õiguslikku tähendust määruskaebuse väide, et kostja ise andis nõusoleku hageja ja laste Eestis elamiseks. Määruskaebuses viidatud

§ 102

lõike 2 punkt 3 praegusel juhul ei kohaldu, kuna

§ 70

lõike 4 järgi on välislepingutes rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatu ülimuslik

-i suhtes. Samuti ei kohaldu kaebuses viidatud

§ 72

lõike 1 punkt 2, kuna praegusel juhul on tegu olukorraga, mille puhul tuleneb välislepingust teisiti. Hageja viidatud REÕS § 60 lõige 2 reguleerib abielu lahutamisele kohaldatava õiguse, mitte kohtualluvuse küsimust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lõike 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna hagi menetlusse võtmisest keelduti, mistõttu vastaspoolt menetluses ei osalenud. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 4