3-20-1040/17

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1040 Määruse kuupäev

1. august 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Vladimir Fartõgini (Fartõgin) kaebus Justiitsministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
2. Tagastada Vladimir Fartõgini kaebus.
3. Jätta Vladimir Fartõgini taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Vangla kinnipeetav Vladimir Fartõgin esitas
5. mail 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus rahuldamata jätta Justiitsministeeriumi
6. mai
7. a otsus nr 11-7/2398-4 ja teha uus otsus, millega nimetatud otsus tühistada, ning mõista välja Justiitsministeeriumilt kaebaja kasuks mittemateriaalne kahju kohtu äranägemisel. Kaebaja selgitas, et esitas
8. mail 2020 Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise taotluse ning Tartu Vanglat tuleb regulaarselt inspekteerida nii riiklike organite poolt kui ka kontrollida sõltumatute struktuuride poolt, sest kui ei ole vajalikku teenistuslikku järelevalvet kinnipeetavatega suhtlemisstandardite üle, siis on olemas tugev eeldus selleks, et kaebajat hoiti suhtlemisstandardeid rikkuvates tingimustes. V. Fartõgin rõhutas, et kaebuses on esitatud tühistamis- ja hüvitamisnõue. Koos kaebusega esitas V. Fartõgin menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
9. Tartu Halduskohus jättis
10. juuli
11. a määrusega V. Fartõgini kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
12. V. Fartõgin esitas
13. juulil 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et tema soov on, et kohus kontrolliks Justiitsministeeriumi
14. mai
15. a keelduvat vaideotsust nr 11-7/2398-4 ja õigusselguse huvides esitab kaebuses ka nõude tühistada Tartu Vangla direktori
16. märtsi
17. a käskkirja nr 1-1/54 p 1.
18. ja 1.
19. ja osaliselt
20. märtsi
21. a käskkirja nr 1-1/57 p 1,
22. aprilli
23. a käskkirja nr 1-1/64 p 1 ja
24. aprilli
25. a käskkirja nr 1-1/65 p
26. Seejuures märkis kaebaja, et nõuab Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamist selle eest, et Justiitsministeerium eriolukorra ajal ei viinud läbi nõuetekohaselt Tartu Vangla poolt vangistusseaduse järgimist. Sellest tulenevalt nõuab kaebaja kahju eraelu puutumatuse rikkumise eest.
27. Tartu Halduskohtusse saabus
28. augustil 2020 kaebaja avaldus, milles V. Fartõgin märkis, et kaebaja kannab edasist karistust Tallinna Vanglas.
29. Tartu Halduskohus jättis
30. augusti
31. a määrusega V. Fartõgini kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
32. Tartu Halduskohtusse saabus
33. augustil 2020 V. Fartõgini puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja märkis, et kaebuse nõudeks on Justiitsministeeriumi poolt mittevaralise kahju hüvitamise nõue. KOHTU SEISUKOHT
34. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
35. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tuginedes
36. augustil 2020 kohtusse saabunud puuduste kõrvaldamise avaldusele mõistab kohus, et V. Fartõgin on käesolevas asjas esitanud kaebuse Justiitsministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt asjaoluga, et Justiitsministeerium ei teostanud eriolukorra ajal Tartu Vangla suhtes teenistuslikku järelevalvet ning sellega rikuti kaebaja eraelu puutumatust. Kaebaja leiab, et suure tõenäosusega hoiti kaebajat suhtlemisstandardeid rikkuvates tingimustes.
37. Kohtu hinnangul tuleb V. Fartõgini hüvitamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
38. Kohtu hinnangul on kohtuasja materjalidele tuginedes kaebuse edulootused vähesed, kuna Justiitsministeerium ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Kohus selgitab, et vangistusseaduse § 105 lg 4 kohaselt teostab Justiitsministeerium vangla üle teenistuslikku järelevalvet. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et teenistusliku järelevalve läbiviimiseks võib muu hulgas korraldada teenistusvalve, mis on vangla kontrollimine eesmärgiga avastada ja parandada ning edaspidi vältida vigu vangla tegevuses ja töökorralduses. Teenistusvalve teostamisse võib kaasata ametnikke ja töötajaid, kes kuuluvad vanglateenistusse, ning teisi asjatundjaid. Kohus on seisukohal, et eelmainitud sätete eesmärk ei ole kinnipeetavate subjektiivsete õiguste kaitse ning sellest tulenevalt ei riiva Justiitsministeeriumi tegevusetus seoses järelevalvekohustuse täitmata jätmisega kaitsenormi teooriast lähtudes kaebaja õigusi.
39. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
40. jaanuari
41. a otsus asjas nr 3-3-1-78-11, p 15).
42. Kaebaja tugineb kohtule esitatud hüvitamisnõude alusena sellele, et suure tõenäosusega hoiti kaebajat suhtlemisstandardeid rikkuvates tingimustes. Kohtu hinnangul on võimalik, et eriolukorra ajal vanglas kehtinud piirangud tekitasid kaebajale ebamugavusi, kuid on küsitav, et kaebajale tekitati sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Seda ennekõike seetõttu, et Tartu Vangla direktori
43. märtsi
44. a käskkirja nr 1-1/54 alusel säilis kinnipeetavatel helistamise võimalus, samuti oli kinnipeetavatele tagatud õigus kirjavahetusele. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et Tartu Vangla
45. mai
46. a käskkirjast nr 1-1/73 tulenevalt 2 kehtisid eriolukorra ajal sätestatud piirangud sisuliselt kaks kuud. Eelnevast lähtudes ei nähtu kohtule, et rikutud oleks mõnda RVastS § 9 lg 1 sätestatud põhiõigust määral, mis võiks kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise kaebajale rahas.
47. Eeltoodud põhjendustele tuginedes tagastab kohus V. Fartõgini kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
48. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
49. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3