← Eesti

2-20-185/12

Obsah (5)§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-185 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi L T ja R T hagi M T vastu elati

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealiste laste eest. L T ja R T on M T lapsed. 4 6. Perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 7. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

  1. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
  2. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
  4. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

  1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.
  2. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks

§ 102

lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Hagejad nõuavad elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.
  2. Vaidlust ei ole selles, et kostja on käesoleva ajani tasunud lastele igakuiselt elatist, kuid vaidlus on selles, et kostja tasub elatist ebaregulaarselt ja väiksemas summas, kui seadusega kindlaks määratud.
  3. Kostja väitel, tuleb elatise väljamõistmisel arvestada ka vanema varalist seisundit ning reaalsete kuludega. Kostja on oma kompromissettepanekus märkinud elatise suuruseks kuus 150 eurot. Kostja rõhutab, et ta kannab lisaks veel elatise maksmisele kulutusi telefonile ja internetis mängitavate mängude eest. Hagejatele kannab ta taskuraha ja on tasunud muid makseid. Kostjale teadaolevalt ei käi hagejad tasulistes ringides. Koolitoit on tasuta, bussisõit on tasuta.
  4. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagejad pidid tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hagejate ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. 5
  5. Hageja on lisanud hagiavaldusele perioodi 01.01.
  6. a kuni 06.01.
  7. a M T poolt tasutud elatise, nimetatud perioodil on kostja tasunud elatist kokku 4 150 eurot.
  8. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et M T on tasunud 2019 aastal laste ülalpidamiseks igakuiselt elatist 500 eurot (kahele lapsele kokku), vaid 2019 jaanuar 330 eurot, veebruaris 170 eurot, novembris ja detsembris on tasutud 200 eurot. 2020 aasta jaanuaris on kostja tasunud elatist 550 eurot.
  9. Kostja märkis, et lisaks elatisele maksab ta laste telefoni arved, internetis mängitavate mängude eest. Kohus nõustub, et maksed on alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära, kuid tegelikkusele ei vasta hagejate seadusliku esindaja väited selles, et kostja poolt elatise maksmine on ebapiisav ja mittekorrapärane täitmine kahjustab laste huve ja lisaks laste ema huve.
  10. M T leiab, et arvestades enda majanduslikku olukorda, on tal võimalik

§ 102

lg 2 p 2 ja 3 tulenevalt tasuda iga alaealise lapse ülalpidamiseks 150 eurot, mis on kostja arvates ühele lapsele piisav, millel lisaks kostja kannab lastele veel taskuraha ja teeb muid kulutusi. Samuti tuleb arvestada riiklikku peretoetust (lastetoetust).

  1. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
  2. M T töötab xxx ning töötasu on 2 000 eurot. Kostja on tasunud ühe lapse ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus, va
  3. aasta jaanuar

(330), veebruar
(170), november ja detsember (200 eurot kuus). 2019 . aasta septembris ei ole kostja elatist maksnud.
  1. Hagejate seaduslik esindaja ei ole enda majandusliku olukorra kohta tõendeid esitanud.
  2. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb muuhulgas võtta arvesse hagejatele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega.
  3. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2)
  5. Kohus arvestab käesoleval juhul nii hagejate seadusliku esindaja (ei ole oma majanduslikku olukorra kohta tõendeid esitanud) kui kostja ülalpidamisvõimet ning alaealiste laste huve leiab, et lastetoetuse arvestamine elatise väljamõistmisel on põhjendatud.
  6. Kohus nõustub, et laste kasvades, suurenevad ka nende vajadused ning nõudes elatist miinimummääras, ei pea laste vajadusi eraldi tõendama. Küll aga ei tähenda see, et ei peaks arvestama ja hindama kohustatud isiku võimet elatist tasuda. 6
  7. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 29.

Kohus nõustub, et keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

  1. Kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta ka kostja panust ajal, mil lapsed viibivad tema juures. Kohus nõustub, et ajal, mil lapsed viibivad isa juures, kannab ta eeldatavalt kulud vahetult. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid arvestada tuleb seda, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks.
  2. Kohus on seisukohal, et 250 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 250 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine.
  3. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus on 359 eurot, ühe vanema kohta ca 179,50 eurot, 13–17 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus 412 eurot kuus, ühe vanema kohta ca 206 eurot.
  4. Samas pole hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi mitte millegagi tõendanud. Seetõttu lähtub kohus eeldusest, et lapse vajadused ei ületa ühes kuus 412 eurot.
  5. Kuna kostja on tasunud elatist 500 eurot (250 eurot ühele lapsele) kuus ja oma kirjalikus vastuses märkis ta, et on nõus edaspidi elatist tasuma 150 eurot lapsele kuus.
  6. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel kostja võimekust tasuda elatist seejuures kahjustamata enda tavapäraste vajaduste rahuldamist, mõistab kohus välja elatise 500 (2x250) eurot kuus alates hagi esitamisest ehk alates 06.01.2020.a. Samas tagab 250 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise.
  7. Hagejad nõudsid hagiavalduses elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt elatise võlgnevus 680 eurot.
  8. Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata. 7
  9. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 39.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

  1. Kohus möönab, et elatisemaksed
  2. a on olnud mõnevõrra väiksemad kui miinimumelatis. Millegagi ei ole tõendatud, et pooltel oli kohtuväline kokkulepe elatise tasumises miinimummääras, hageja seaduslik esindaja oleks seda nõudnud või laste huvid oleks saanud kahjustada ebapiisavate elatisemaksete tõttu.
  3. Kui laste ülalpidamisvajadus on ilmne ja kostja ei osale laste ülalpidamises või ei tee seda piisavalt, jääb kohtule selgusetuks hagejate seadusliku esindaja viivitamine elatise nõude esitamisega. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis teeb võimatuks ka jooksva elatise maksmise.
  4. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma).
  5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Menetluskulude jaotus
  6. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  7. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.