Obsah (15)

§ 153§ 162§ 175§ 173§ 164§ 171§ 146§ 125§ 65§ 23§ 124§ 172§ 158§ 165§ 150

Tsiviilasi nr 2-19-19742 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-197

§ 153

lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk nr Võlausaldaja nimi Rahuldamata summa 1 Bigbank AS 3 468,73 € 100% Kokku: 3 468,73 € 100% nõude Jaotis Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 1 3. Axxx Kxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. 4. Vabastada Einar Vallandi Axxxx

Kxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

1. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
2. Kinnitada pankrotihalduri Einar Vallandi poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 198,05 eurot (sh käibemaks).
3. Axxx Kxxxxxxx (pankrotis) anda menetlusabi pankrotihalduri tasu ning kulude hüvitamiseks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) kontole nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank.
4. Algatada Axxx Kxxxxxx(pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Axxx Kxxxxx usaldusisikuks võlgnik ise.
2. Axxx Kxxxxxx kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Axxx Kxxxxxxigapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Axxx Kxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik (Axxx Kxxxxx) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. oktoobril).
4. Kohustada Axxx Kxxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 10.05.2021, järgnev 10.11.2021, jne. Usaldusisikul (Axxx Kxxxxxx) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

1. oktoobril) võlausaldajatele väljamakseid.
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab 2 sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Axxx Kxxxxx esitas 17.12.

1. a Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus kuulutas 21.02.
2. a määrusega välja AxxxxKxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 09.03.
3. a. Axxx Kxxxxx pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 21.05.
4. Pankrotihaldur esitas 22.06.
5. a kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu määrusega 08.07.
6. a. 3 Axxx Kxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses puuduvad kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. 24.09.

1. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada Axxx Kxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) vabastada Axxx Kxxxxx pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest;3) kinnitada Axxx Kxxxxx pankrotivara arvel kantud pankrotimenetluse kulud 198,05 eurot; 4) määrata Axxx Kxxxxx pankrotihaldurile töötasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot ning määrata, et pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduv käibemaks hüvitatakse täies ulatuses riigi vahenditest ja tasutakse OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) kontole nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank; 5) otsustada Axxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. Halduri poolt esitatud aruandele on lisatud võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos vajalike kinnitustega. Kohus on avaldanud 09.10.
2. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 500,00 eurot hiljemalt 30.10.
3. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. ARUANNE
4. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Axxx Kxxxxx pankrotivara koosnes mopeedist ning 1/5 suurusest kaasomaniku osast kinnisasjas. Pankrotivarasse laekus mopeedi müügihind 100 eurot ning kaasomaniku osa müügihind 395 eurot. Lisaks laekus võlgniku jooksvast sissetulekust pankrotivarasse 42,81 eurot. Pankrotivara väärtuseks kujunes 537,81 eurot. Haldur eeldab, et enne pankrotimenetluse lõppemist, 2020. a oktoobri algul laekub võlgniku sissetulekust pankrotivarasse täiendavalt 6,65 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Haldur käsitab kõiki pankrotivarast tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna. 2.
3. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivarast on tasutud Tartu Maakohtu 21.02.2020 määrusega pankrotivarast välja mõistetud ajutise pankrotihalduri kulude hüvitis 84,35 eurot, ajutise halduri töötasust 198,79 euro suurune osa ning käibemaks 56,62 eurot. Lisaks on pankrotivara arvel tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud summas 198,05 eurot, sealhulgas tasu OÜ ÜK Büroo ruumide ja sisseseade kasutamise eest 135 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide maksumus 18,85 eurot, mootorikütuse maksumus 8,36 eurot, käibemaks 32,44 eurot ning panga teenustasud 3,40 eurot. Peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (vara müügi korraldamine, suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega, võlausaldajate nõuete kontrollimine, dokumentide koostamine, koosoleku läbiviimine jms) tarbeks kasutas haldur OÜ ÜK Büroo seadmeid, ruume ja nende juurde 4 kuuluvaid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). Halduri arvates OÜ ÜK Büroo ei ole

§ 125lg 1 ja 2 nimetatud isik.

2.5. Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb pankrotimenetluse kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu võrra.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

Pankrotiavalduses avaldas võlgnik, et tal puudub väärtuslik vara ning ta soovib, et kohus ta kohustustest vabastaks. Võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel ehk eeskätt selleks, et pakkuda võlgnikule võimalust vabaneda oma kohustustest. Vastavalt

§-le 65 lg 11 nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi vaid selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Kohus võib määrata, et tasu ja sellele lisanduv käibemaks hüvitatakse riigi vahenditest. Tasu taotledes lähtub haldur eeltoodust. Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotleb haldur kohtult haldurile 15 töötunni eest 397 euro suuruse töötasu määramist (26,47 eurot tund). Tasule lisandub käibemaks 79,40 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, nõudeavalduste vastuvõtmine - pangakontode (3

1. tk)käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega - suhtlemine muude isikutega seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega - jooksva sissetuleku järelevalve, arvepidamine, menetlusega seotud arveldused - mopeedi müügi korraldamine, dokumentide koostamine, suhtlus asjaosalistega - kaasomandi osa müügi korraldamine, suhtlus asjaosalistega, dokumendid - nõudeavalduste põhjendatuse kontrollimine, suhtlus võlausaldajatega - võlausaldajate üldkoosolekute (2
2. tk)ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine - jaotusettepaneku ja pankrotihalduri aruannete koostamine 0,5 tundi 1 tund 1 tund 1 tund 1 tund 1 tund 3,5 tundi 1,5 tundi 2 tundi 2,5 tundi Praegu ei ole pankrotivara hoidmiseks kasutatud kontol nr EE842200221073342082 raha. Enne pankrotimenetluse lõppemist, 2020. a oktoobri algul laekub sellele kontole tõenäoliselt 6,65 eurot. Pankrotimäärusega pankrotivarast välja mõistetud ajutise halduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust on raha puudumise tõttu seni välja maksmata 181,46 eurot. Edaspidi pankrotivarasse laekuva summa arvel saab seda võlga pisut vähendada. Pankrotivara arvel ei saa mingilgi määral tasuda pankrotihalduri töötasu. Ulatuses, milles kohus peab halduri töötasu taotlust põhjendatuks, saab kohus määrata tasu maksmise riigi vahenditest. AS-is Swedbank avatud kontol nr EE732200001105042182 ja AS-is Coop Pank avatud kontol nr EE424204278614319407 olevat raha ei käsita haldur pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste kulude katmiseks. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid võlausaldaja jaotise katteks. 4. Andmed pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162

lg 2 p 4) Tunnustatud pandiõigusi ega laekumisi pandieseme müügist käesolevas asjas ei ole. 5 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur tegi iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) korraldas võlgniku vara müügi; 2) viis läbi koosolekuid, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning fikseeris kogutud tõendite alusel võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 4) suhtles võlgnikuga, pidas arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivara ja võlgniku vahel. 6.

1. Võlgnikule kuulunud mopeedi müümiseks viis haldur läbi kaks avalikku elektroonilist enampakkumist. Haldur suhtles vara ostuhuvilistega, korraldas müüdud vara ostjale üleandmise ja liiklusregistris omaniku andmete muutmise. Esimesel, 100 euro suuruse alghinnaga oksjonil osales kaks isikut, kuid kumbki ei teinud pakkumist. Teisel, 80 euro suuruse alghinnaga oksjonil osales kolm isikut ning ülepakkumise tulemusena kerkis müügihind 100 euroni. 6.
2. Kinnisasjas (registriosa nr 4322508) võlgnikule kuuluva 1/5 suuruse osa müümiseks viis haldur läbi seitse avalikku elektroonilist oksjonit Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatavas oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee. Ostuhuviliste puudumise tõttu nurjusid oksjonid alghindadega 2400 eurot, 2000 eurot, 1600 eurot, 1200 eurot, 800 eurot ja 495 eurot. Viimasel, 395 euro suuruse alghinnaga oksjonil osales kaks ostuhuvilist, kuid alghinnast kõrgemat hinda ei pakutud. Müümise käigus suhtles haldur kaasomanikega (kellel ostuhuvi puudus) ja vara ostuhuvilistega ning korraldas müüdud vara kinnistusraamatus ostja nimele kandmise. 6.
3. Ajavahemikus 21.02.2020 – 24.09.2020 on võlgnik saanud ametlikku sissetulekut vaid Eesti Töötukassalt, kokku 1 863,29 eurot. Sellest on töövõimetoetus 1 730,89 eurot ning koolituse stipendium ja sõiduraha 132,40 eurot. Enne pankroti väljakuulutamist ei olnud võlgnikul palju aastaid ametlikult üldse sissetulekut. Väidetavalt elatus ta ise ja pidas abikaasa lastki üleval n.ö mitteametlikust sissetulekust, mille täpne suurus ja päritolu on teadmata. Pankrotiavalduse menetluses avaldas võlgnik, et ajal, kui tal üldse sissetulekut ei olnud, kulus tal enda ja abikaasa lapsega seotud vältimatute kulude katmiseks iga kuu umbes 500 eurot ebaselge päritoluga raha. Pankroti väljakuulutamisele eelnenud viie aasta jooksul ei kasutanud võlgnik enda arvelduskontot, sest see oli kohtutäiturite poolt arestitud. Arveldamise vajaduse korral kasutas muu isiku nimele avatud arvelduskontot. Kuna haldurile tundub väheusutav, et aastaid olemas olnud ja võlgniku eksistentsi jätkumiseks piisava mahuga mitteametliku tulu teenimise võime
4. aastal täielikult kadus, palus haldur võlgnikul esitada tutvumiseks tema poolt enne pankroti väljakuulutamist kasutatud arvelduskonto väljavõte
5. aasta kohta. Seda väljavõtet võlgnik ei ole esitanud. Väidetavalt ei ole võimalik. Alates
6. a märtsist laekub võlgniku ametlik sissetulek (seni vaid Eesti Töötukassa maksed) tema nimele AS-is Swedbank avatud arvelduskontole nr EE732200001105042182, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Lisaks avas võlgnik endale AS-is Coop Pank arvelduskonto nr EE424204278614319407, millega seotud pangakaardi abil teeb 6 enamiku oma igapäevastest arveldustest. Ka selle konto suhtes on halduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks ja sellega arveldamiseks avas haldur võlgniku nimele AS-is Swedbank arvelduskonto nr EE
7. Võlgniku ametlik sissetulek on laekunud ning jagunenud võlgniku ja pankrotivara vahel järgmiselt: Kuu Koolituse Töövõimetoetus Sissetulek Sissetulekust Sissetulekust stipendium kokku võlgniku osa pankrotivara märts 2020 188,65 188,65 188,65 0,00 aprill 2020 243,67 243,67 239,21 4,46 mai 2020 254,62 254,62 247,97 6,65 juuni 2020 263,11 263,11 254,76 8,35 juuli 2020 254,62 254,62 247,97 6,65 79,44 263,11 342,55 334,20 8,35 sept 2020 52,96 263,11 316,07 307,72 8,35 KOKKU: 132,40 1730,89 1863,29 1820,48 42,81 august 2020 TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei või sissenõuet pöörata Eesti Töötukassa kaudu makstud stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele. 6.
8. Võimalikele võlausaldajatele pankrotiteateid saates palus haldur neil pöörata tähelepanu nõude aegumisega seotud asjaoludele ja hoiduda aegunud nõuete esitamisest. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi kahe võlausaldaja nõuded summas 6 512,81 eurot. Haldur esitas vastuväite ühe võlausaldaja nõudele täies ulatuses ehk summas 2 444,83 eurot ja teise võlausaldaja nõudele osaliselt, summas 599,25 eurot. Tunnustati ühe võlausaldaja nõue summas 3 468,73 eurot. Võlausaldajad ei esitanud hagi tunnustamata jäänud nõuete tunnustamiseks. 6.
9. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis muuhulgas teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Võlausaldajad ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Halduri tähelepanekute kohaselt võlausaldajad reeglina ei ole soovinud pakkuda usaldusisikuks oma kandidaati ning on leppinud sellega, et kohus kohustab usaldusisiku ülesandeid täitma kas võlgnikku või mõnd muud kohtu poolt sobivaks peetavat, selleks nõusoleku andnud isikut. Võlgnik on andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) 7 Võlgniku ainsa võlausaldaja tunnustatud ja

§ 153

lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku arvatud nõue, mille katteks ta ei ole raha saanud, on järgmine: Jrk nr Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõude summa 1 3 468,73 € Bigbank AS Bigbank AS on palunud tema nõude rahuldamiseks tasutava summa kanda arvelduskontole nr EE317575110004299143 ja märkida selgituseks „Lepingu 0600111/95TT võlgnevus“. Võlgnik ei esitanud võlausaldaja nõudele vastuväidet. 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162

lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktides 4 ja 5. 10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Arvatavasti nõude aegumise tõttu jätsid pankrotimenetluses nõude esitamata mitu isikut, kelle võlgnik pankrotiavaldust esitades arvas olevat enda võlausaldaja. Arvestades eeskätt võlgniku pankrotieelseid varalisi suhteid puudutava teabe nappust ei anna haldur siin arvamust talle teadmata suuruse, sisu ja tekkimise ajaga kohustuste täitmata jäämise põhjuste kohta. Ainus pankrotimenetluses tunnustatud nõudega võlausaldaja Bigbank AS andis võlgnikule laenu

1. aasta algul, võib-olla ka millalgi hiljem. Mingi aja jooksul pärast laenu saamist suutis võlgnik teha kokkulepitud tagasimakseid, kuid see võime kadus tõenäoliselt hiljemalt siis, kui võlgnik kaotas töö. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik viimati töötasu Päästeametilt
2. aastal (netotasu 6 761,33 eurot).
3. ja
4. aastal sai võlgnik sissetulekut vaid Eesti Töötukassalt (netotasu kokku 2 917,27 eurot).
5. aastal sai võlgnik Avinurme Vallavalitsuselt tasu 30,29 eurot. Aastatel 2014 – 2019 ei saanud võlgnik üldse ametlikku sissetulekut. Eesti Töötukassa hakkas võlgnikule regulaarseid makseid tegema
6. a märtsis. Pelgalt võlgniku ametliku sissetuleku kohta teadaoleva info alusel võib väita, et juba väga pikka aega ei ole võlgnik tahtnud tööd teha ning see tõenäoliselt ongi tema maksejõuetuse põhjus. Siiski - võlgnik ei ole küll ametlikult juba aastaid töötanud, kuid ta on möönnud mitteametliku sissetuleku olemasolu (mida võib järeldada ka sellest, et võlgnik on elus). Pankrotiavalduse menetluses avaldas võlgnik, et ajal, kui tal üldse sissetulekut ei olnud, kulus tal enda ja abikaasa lapsega seotud vältimatute kulude katmiseks iga kuu umbes 500 eurot ebaselge päritoluga raha. Kui võlgnik tegelikult teenib sissetulekut, kuid ei avalda selle suuruse ja päritolu kohta teavet, siis ei ole pankrotihalduril mõtet siin spekuleerida selle üle, kas võlgniku kohustus on täitmata seetõttu, et võlgnik ei suuda seda täita, või seetõttu, et võlgnik ei taha seda täita. Selle üle spekuleerimine tähendaks rääkimist sellest, mille kohta rääkijal teavet ei ole. Haldur piirdub arvamusega, et võlgnik on suhtunud tema võlgadega seonduvasse ükskõikselt. Pankrotimenetluses on võlgnik olnud sisuliselt pealtvaataja. Haldur saab võlgniku seletustest aru nii, et kuni pankroti väljakuulutamiseni tal olemas olnud umbes 500 euro suuruse mitteametliku kuusissetuleku hankimise võime kadus pankroti väljakuulutamisel viivitamatult ja täielikult. Näib nii, et võlgnik näeb enese rolli lihtsalt 8 olemas olemises ning arvab, et tema varaliste probleemide lahendamise eesmärgil töötamine on kellegi teise ülesanne. Miski ei viita, et võlgnik tajuks end osana probleemi lahendusest. Võlgniku suutmatus täita nõuetekohaselt kõiki enesele võetud kohustusi võis tekkida krediidi kasutamisega olemuslikult kaasneva riski realiseerumise tõttu hiljemalt
7. aastal. Pärast viimase ametliku töökoha kaotust võlgnik kas ei soovinud või ei suutnud oma varaliste kohustuste täitmise nimel pingutada. Haldur ei pea võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuritegu. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Axxx Kxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 17.12.2019. a esitas võlgnik Axxx Kxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Täiendav avaldus on lisatud ka halduril poolt esitatud raugemise aruandele.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxx Kxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 9

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas ära võlgniku

1. oktoobril
2. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et ta otsib endale tegevust Töötukassa kaudu. Ta eelistab leida töö, mida teha igapäev ja oleks kindel tegevus, see võiks olla ka ettevõtlus. On käinud Jõgeva Töötukassa koolitustel. Võlgnik kinnitas, et ta on valmis olema iseenda usaldusisik ja esitab kohtule nõutavad aruanded. Kohus selgitas võlgnikule tema enda rolli kohustustest vabastamise menetluses, samuti tagajärgi, kui ta neid kohustusi ei täida. Kohus leiab, et Axxx Kxxxxx tuleb nimetada Axxx Kxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Axxx Kxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada

1. mail
2. a. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. oktoobril väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt käesolevas määruses kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on 10 otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxx Kxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi, Pank

S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Axxx Kxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. oktoobril).

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 15. Kohus peab menetluses kulunud tööaega 15 tundi põhjendatuks. Haldur on vähendanud oma tunnitasu, piirdudes summaga 26,47 eurot tund.

§ 65

lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 150

lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 198,05 eurot, sh käibemaks. Kulud kujutavad endast bürookulusid (tasu ruumide ja sisseseade kasutamise eest 135 eurot), koopiate ja arvutiväljatrükkide maksumus 18,85 eurot, mootorikütuse maksumus 8,36 eurot, lisanduv käibemaks 32,44 eurot, panga teenustasud 3,40 eurot. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud summas 198,05 eurot, sh käibemaks. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.

§ 65

lõike 11 kohaselt, 11 halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Tasu hüvitis maksta välja Õigusbüroole Faktootum, mille kaudu haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 12