lg 2 alusel mõista nimetatud summa Jarno Tomsonilt (ik 37212174210) kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Jarno Tomsonile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Jarno Tomson mõisteti Rootsi Kuningriigi Malmö Maakohtu 28.11.2019.a otsusega süüdi narkootikumide salakaubaveos raskendavatel asjaoludel. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest 1
lg 1 p 1 alusel lubatavaks Jarno Tomsoni suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Malmö Maakohtu 28.11.2019.a otsuse nr B6881-19 täitmine Eesti Vabariigis ning loeti Jarno Tomsoni poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 5 aastat 3 kuud. Jarno Tomsoni karistuse kandmise alguseks loeti 13.07.2019. Maakohus märkis, et Eestile esitatud tunnistuse kohaselt on Jarno Tomson süüdi mõistetud narkokuriteos, s.o
p-s 5 nimetatud kuriteos, mille osas tehtud otsused kuuluvad täitmisele ilma topeltkaristamise nõudeta. Samas on nimetatud tegu karistatav kuriteona ka Eestis. Seega on täidetud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused
Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on Jarno Tomson enda Eestisse ületoomise vastu.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kuivõrd Jarno Tomson on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht asub Eestis. Samuti nähtub tunnistusest, et Rootsi Kuningriik on 28.11.2019.a otsusega määranud Jarno Tomsonile ka riiki sisenemisekeelu kuni 26.11.2034, mistõttu puudub Jarno Tomsonil ka õiguslik alus Rootsi Kuningriigis viibimiseks ning esinevad mõlemad
lg-s 1 nimetatud kohtuotsuse tunnustamise kriteeriumid.
§-s 50839 sätestatud kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus märkis, et Jarno Tomsoni mittenõustumine karistuse kandmise ületoomisega ei ole tunnustamist takistav asjaolu
Kuivõrd Jarno Tomsonile mõisteti Rootsi Kuningriigis vangistus 5 aastat ja 3 kuud, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, siis ei kuulu temale Rootsi Kuningriigis mõistetud karistus muutmisele. Eeltoodu alustel asus maakohus seisukohale, et
lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Rootsi Kuningriigi Malmö Maakohtu 28.11.2019.a otsuse nr B6881-19 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks, määrates Jarno Tomsonile ärakantavaks karistuseks vangistus 5 aastat ja 3 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.07.2019 ning lõpp on 13.10.
lg 1 tingimustele, kuid ei ole arvestanud, et Jarno Tomsonil puudub igasugune seos Eestiga, oma endise abikaasaga ning lapsega ta ei suhtle. Kohus ei ole arvestanud, et Jarno Tomson kuulub küll väljasaatmisele Rootsist, kuid seda alles pärast vangistuse ärakandmist, mistõttu ei ole see põhjuseks tema karistuse kandmise ületoomiseks praegusel ajal. Seega ei vasta Jarno Tomson
lg 1 p 1 ja 2 tingimustele, mille alusel Eesti saaks tunnustada ja mõistetud karistust täide viia. Kohus ei ole motiveerinud ka Rootsi kohtuotsuse tunnustamist
lg 3 sättest, mille kohaselt kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamine on lubatud juhul kui isikule on mõistetud vabaduskaotuslik karistus ning süüdimõistetud isiku üleandmine karistuse kandmiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile on vajalik isiku sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Antud juhul Jarno Tomsonil puudub igasugune side Eestiga, järelikult tema rehabiliteerimise hõlbustamiseks on vajalik tema viibimine Rootsi vanglas.
lg 4 alusel ei ole liikmesriigis mõistetud karistust ületoomisel lubatud raskendada. Teadaolevalt Rootsi seaduste kohaselt toimub kinnipeetavate ennetähtaegne vabastamine automaatselt. Eestis sellist võimalust ei ole. Igakordne ennetähtaegne vabastamine Eestis toimub kohtuniku otsuse alusel pärast sellekohast kohtulikku arutamist ning paljudel juhtudel isikut ennetähtaegselt ei vabastata. Selline asjaolu raskendab kahtlemata Jarno Tomsoni karistust. Järelikult on kohus kaitsja hinnangul rikkunud mitmeid kriminaalmenetluse norme, mis on viinud ebaõige otsuse tegemisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt
lg-st 1 kehtib
lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu
lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3 1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 7. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega, kuivõrd maakohus on kõikide määruskaebuses toodud vastuväidete osas juba seisukoha esitanud ning maakohtu määrus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Kaitsja kordab kaebuses juba maakohtu istungil märgitut, et Jarno Tomson on enda Eestisse ületoomise vastu. Maakohus on juba selgitanud, et
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kuivõrd Jarno Tomson on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht asub Eestis. Seega on alusetu kaitsja väide, et Jarno Tomson ei vasta
lg 1 p 1 ja 2 tingimustele, mille alusel Eesti saaks tunnustada ja mõistetud karistust täide viia. Jarno Tomsoni puhul on täidetud
lg 1 p 1 kriteeriumid, seega tuleb Eestil tunnustada Jarno Tomsoni suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi süüdimõistvat kohtuotsust ja viia mõistetud karistus täide. Isegi, kui maakohus on täiendavalt viidanud ka Jarno Tomsoni suhtes tehtud väljasaatmise otsustusele, ei kuulu
lg 1 p-s 2 sätestatud alternatiiv kohaldamisele, kuivõrd kohus on tuvastanud, et Jarno Tomsoni alaline elukoht on Eestis. Sellele, et Jarno Tomsonil puuduks Eestis alaline elukoht, ei ole esitatud menetluse jooksul ühtegi vastuväidet ega esitatud ka tõendeid, 3
lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.