KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2020.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-8317 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kriminaalasi V Pi kahtlustuse

§ 202lg. 1 alusel V Pi (ik: xxx) kahtlustuses Kar

S § 209 lg. 2 p. 4 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.

§ 202lg.

2 p. 2 alusel kohustada V Pit maksma kindla summana riigituludesse 360 eurot, mille tasumise tähtajaks määrata 2 (kaks) kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o hiljemalt 20.01.2021.a. Kindla summa riigituludesse tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtumääruse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Tulenevalt

§-st 385 p.-st 10 ei ole määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KRIMINAALMENETLUSE KÄIK JA TAOTLUS: Harju Maakohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse kohaselt alustati kriminaalasja 18230100718 menetlust 16.05.2018 Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt KarS § 209 lg 2 p 4 tunnustel selles, et V P, tegutsedes grupis koos H-E Ti (T) ja A Kga (K), pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, nimelt: A K, töötades

1. aastal xxx OÜ-s ja saades selle eest töötasu, samuti olles teadlik oma rasedusest, eesmärgiga saada varalist kasu ehk riiklikke hüvitisi, mille maksmisel võetakse aluseks tööandja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu summad, lõi ühiselt ja kooskõlastatult koos V Pi ja H-E Tiga Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmeid esitades väära ettekujutuse A Kalmõlova töötamisest K OÜ-s ja K Grupp OÜ-s ning A Kle väljamakstud deklareerimisele ja tasumisele kuuluvatest sotsiaalmaksuga maksustatavatest summadest. K OÜ poolt deklareeriti töötasu väljamakse 20.03.2017 A Kle perioodi eest 01.12.201631.12.2016 summas 5835,06 eurot ja K Grupp OÜ poolt deklareeriti töötasu väljamakse 27.02.2017 A Kle perioodi eest 01.07.2016-31.12.2016 summas 21937.25 eurot. Tegelikkuses ei ole A K kunagi K OÜ-s töötanud ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. Samuti ei ole A K kunagi töötanud K Grupp OÜ-s ega saanud sealt ka deklareeritud suuruses tulu. Eesti Haigekassa, võttes aluseks maksudeklaratsioonidest tuleneva A Kle arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, maksis A Kle töövõimetuslehtede nr 1000232380, nr 1000262642 ja nr 1000273373 alusel hüvitist (perioodi eest 24.02.2017-02.09.2017) kokku 12636.40 eurot. Maksu-ja Tolliameti poolt OÜ K ja K Grupp OÜ maksumenetluste läbiviimise tulemusena tegi Eesti Haigekassa A Kle ümberarvestuse ja ettekirjutuse nr 5-3.3/3182607 enammakstud töövõimetuse hüvitise tagasinõudmiseks summas 10442,
2. Sotsiaalkindlustusamet määras A Kle pärast 25.06.2017 lapse sündi vanemahüvitise summas 2907.15 eurot kuus, hiljem summas 2435.58 eurot kuus. Tegelikult kuulunuks talle õigete andmete alusel maksmisele vanemahüvitis summas 500 eurot kuus. Maksu-ja Tolliameti poolt OÜ K ja K Grupp OÜ maksumenetluste läbiviimise tulemusena tegi Sotsiaalkindlustusamet A Kle ettekirjutuse nr 9.EM-2/11980 perioodil 01.09.2017-30.04.2018 alusetult makstud vanemahüvitise summas 14777.37 tagasinõudmiseks. Oma tegevusega tekitas A K grupis V Pi ja H-E Tiga riigile varalise kahju kogusummas 24886.49 eurot (10109.12 ja 14777.37). Seega pani V P toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikute grupis, s.o KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, olles analüüsinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et V Pile esitatud kahtlustus on põhjendatud ja tema süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega: Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksumenetluse dokumentidega, mis tõendavad toimepandud kuriteo asjaolusid, aega, kohta ja viisi: MTA 19.03.2018 kontrollakt nr 12.2-3/040014-3; MTA 12.03.2018 kontrollakt nr 12.2-3/039926-11; MTA 04.05.2018 kontrollakt nr 12.2-3/039926-16; 21.08.2018 MTA vastus nõudekirjale koos lisadega; 04.05.2017 A K seletuste protokoll, 20.07.2017 ja 14.03.2018 V Pi seletuste protokollid, 19.02.2018 H E Ta seletuste protokoll, 01.07.2016 ja 01.11.2016 A. K töövõtulepingud; 10.09.2018 Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutus A. Kle maksta tagasi alusetult välja makstud vanemhüvitis summas 14777,37 eurot; 15.01.2020 Eesti Haigekassa ettekirjutus nr 5-3.3/3182607 A Kle alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summas 10 442,60 eurot kinnipidamine kohta; 15.02.2019 Tallinna Halduskohtu otsus, millega jäeti A K kaebus rahuldamata; 20.06.2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus, millega jäeti 15.02.2019 Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-18-1876 muutmata.

§ 202

lg 1 kohaselt võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles süüdistatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama tekitatud kahju, võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud või tasuda kindel summa riigituludesse ning menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. V Pit kahtlustatakse KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb ette karistuseks ühest kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Sellest määrast (s.o viiest aastast) väiksem sanktsioonimäär viitab teo toimepanija 2 väiksemale süüle. V Pi süü etteheidetavas süüteos ei ole piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. V P on varasemalt kriminaalkorras karistamata, omab kindlat elukohta, töötab, ülalpidamisel on kolm alaealist last, on abielus. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud V Pi elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Samuti puuduvad V Pil kehtivad väärteokaristused. Pooleliolevaid kriminaalmenetlusi tema suhtes rohkem käimas ei ole. Avalik menetlushuvi puudub, kuna V P etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Samuti puudub alus arvata, et V P jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et V Pi suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks V Pi suhtes ning

§ 202sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada.

Arvestades V Pi isikut, leiab prokurör, et tema karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega temale on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, seega ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine juhul, kui V Pi poolt täidetakse temale pandud kohustused. Prokurör leiab, et V Pi suhtes

§ 202sätestatud tähtajalise kohustuse panemine on piisava preventiivse mõjuga.

V P nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202

alusel ning andis oma nõusoleku

§-s 202 lg 2 p 2 sätestatud kohustuste täitmiseks, s.o maksta riigituludesse kindel summa – 360 eurot tähtajaga 2 kuud. Nimetatud rahalise kohustuse panemisega on prokuröri arvates tagatud hukkamõistev hinnang toimepandud kuriteole. V Pile on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Harju Maakohtusse kuni kohustuste täitmiseni. Kui V P ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel

§ 202lg 6 alusel kriminaalmenetluse oma määrusega.

Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 202lg 1 taotleb ringkonnaprokurör lõpetada kriminaalasjas nr 18230100718 menetluse V Pi kahtlustuses Kar

S § 209 lg 2 p 4 järgi ning panna V Pile kohustuseks maksta riigituludesse 360 eurot, kohustuse täitmise tähtajaks määrata 2 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED: Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202lg. 1 alusel V Pi kahtlustuses Kar

S § 209 lg. 2 p. 4 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu on põhistatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 202lg.

1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama 3 kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 202lg.

2 p. 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju,

§ 202lg.

2 p. 2 alusel aga määrata kohustuseks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava V Pi suhtes ülalmärgitud ning prokuröri poolt esile toodud alustel takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega täielikult ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ka kahtlustatav V P on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202lg.

1 alusel ning nõustunud maksma kindla summana riigi tuludesse 360 eurot 2 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Arvestades seda, et V Pi süü antud kriminaalasjas ei ole suur, samuti seda, et V P on varem kriminaalkorras karistamata ning ta on isikuks, keda kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse võib lõpetada

§ 202sätete alusel.

Avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse jätkamiseks nii eri – kui üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt puudub. Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Haigekassa avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei esitanud. Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel

§ 202lg.

2 p. 2 alusel on V P kohustatud maksma kindla summana riigituludesse 360 eurot, mille tasumise tähtajaks määrab kohus 2 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, seega tuleb nimetatud summa tasuda hiljemalt 20.01.2021.a. Kohus selgitab, et

§ 202lg.

6 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ 4