← Eesti

1-19-8511/35

1-19-8511 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-8511 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola XX süüdistuses KarS § 348 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. juuni
  4. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Kaitsja Prokuratuur Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg XX – isikukood XXXXXXXXXXX; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX, valdab inglise keelt; haridus: XXX; elukoht: XXX; töökoht: X; kriminaal- ja väärteokorras karistamata Vandeadvokaat Mirjam Frey Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  5. juuni
  6. a kohtuotsus XX suhtes jätta muutmata ning prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. XX on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema esitas 22.02.2019 Tallinnas, Heli 6, asuvas Maanteeameti Tallinna teenindusbüroos teenindajale teadvalt võltsitud Nigeeria Liitvabariigi mootorsõiduki juhiloa nr XXXXXXXXXXX XX nimele, eesmärgiga tõendada mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu päritoluriigis ja vahetada see Genfi
  8. aasta teeliikluse konventsiooni alusel Eesti Vabariigi mootorsõiduki juhiloa vastu ilma autokooli läbimata, sooritades ainult liiklusteooria- ja sõidueksami. Mootorsõidukijuhi juhiluba on KarS § 350 kohaselt tähtis isiklik dokument. Sellega pani XX toime teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, s.o KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
  9. Harju Maakohtu
  10. juuni
  11. a otsusega mõisteti XX KarS § 348 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Maakohus asus seisukohale, et tõendatud ei ole, et XX oli teadlik temale väljastatud juhiloa võltsitusest ehk XX käitumises puudub KarS § 348 järgi kuriteo subjektiivne koosseis. ESITATUD APELLATSIOON
  12. Apellatsiooni esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör, kes leiab, et kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt, mis on viinud kogumis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni tahtluse tõendamisel. Prokuratuur ei saa nõustuda maakohtuga selles, et XX ei olnud teadlik temale väljastatud juhiloa võltsitusest. 3.
  13. Kohus on jõudnud sellisele seisukohale järgnevatel põhjendustel. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 348 süüteokoosseis dokumendi võltsimise osas süüdlase teadmist, et dokument on võltsitud. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et tema on läbinud Nigeerias autokooli ning taotlenud ametlikult Nigeerias ka juhiluba, mis talle ka vastava ametiasutuse poolt väljastati. Kohus ei nõustunud prokuröri käsitlusega, et kuna Nigeeria avalik veebiregister ja ka Nigeeria ametivõimud on eitanud süüdistatavale juhilubade väljaandmist ning süüdistatava poolt esitatud juhiluba ei ole ametlik, siis süüdistatava ütlused selle dokumendi saamisest seaduslikul teel ei vasta tõele, kuna süüdistatav on juhiload saanud ebaseaduslikult, oli ta ka teadlik, et tegu on võltsitud dokumendiga. Kohus on väljendanud seisukohta, et kriminaalasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatav teadis talle väljastatud juhiloa võltsitusest. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused sõidukijuhi koolituse läbimise ja seaduslikul teel juhiloa saamise kohta tõendamist leidnud. XX on oma ütluste kinnituseks esitanud ka dokumentaalsed tõendid, luues sellega kohtule võimaluse oma väidete kontrollimiseks. XX on kohtule esitanud dokumendid, mis näitavad, et süüdistatav on juhiloa saamiseks vajalikud tingimused täitnud ning juhiloa väljastamisel tekkinud eksimuste eest ei vastuta tema. Kohtule on esitatud õiend, milles Föderaalse Maanteeohutuse korpuse RS 2.25 Sagamu Üksuse Komando juhiloakeskuse üksuse juht kinnitab, et XX on läbinud nõuetekohase protsessi juhilubade nr XXXXXXXXXXX väljastamiseks tema büroos ning ta tunnistab, et võimalikud vead või mittevastavused, mis võivad selles ilmneda, tulenevad büroo inimlikust eksimusest (tl 68-69). Kõnealuse dokumendi on süüdistatav hankinud Nigeeria Kiievis asuva suursaatkonna kaudu ning saatkonna töötaja on dokumendi ärakirja õigsust oma allkirjaga ka 11.03.2020 kinnitanud. Eesti Vabariigi Välisministeerium on legaliseerinud eelpool märgitud dokumendi 19.03.2020 (tl 68 pöördel, 70 pöördel). Välisministeeriumi kodulehel oleva teabe kohaselt on legaliseerimine formaalsus, millega pädev ametiasutus kinnitab avaliku dokumendi allkirja ja dokumendil oleva pitseri või templi ehtsust või allakirjutanud isiku pädevust. Legaliseerimine kui formaalsus ei tähenda muud, kui dokumendil oleva allkirja ja vajaduse korral pitseri või templi ehtsuse kinnitamist. Legaliseerimine ei kinnita dokumendi sisu ega õiguspärasust ning ei määra ette ära dokumendi kasutatavust Eesti õigusruumis. 2

(5)Seega on välisministeerium läbi legaliseerimise kinnitanud, et Föderaalse Maanteeohutuse korpuse õiendi nõuetekohase kinnituse on andnud Nigeeria suursaatkonna töötaja, mis kohtu jaoks kinnitab, et tegemist ei ole võltsinguga. Kuna Föderaalse Maanteeohutuse korpuse õiendi ehtsust on kinnitanud Nigeeria suursaatkond, siis ei ole kohtul alust kahelda selle dokumendi õiguspärasuses. Seega juhiloakeskuse üksuse juhi poolt allkirjastatud dokument tõendab, et süüdistatavale antud juhiloa nr XXXXXXXXXXX väljastamisega seotud eksimused ei ole põhjustanud süüdistatav, vaid Föderaalse Maanteeohutuse korpuse töötajad. Esitatud dokument annab aluse järelduseks, et Nigeeria Liitvabariigis esineb juhilubade väljastamise ja arvestusega probleeme. Segadust juhtimisõiguse olemasolu kinnitava dokumendi ümber tõendavad ka XX poolt Harju Maakohtule esitatud tõendid, mis näitavad, et süüdistatav on
  1. a novembris pöördunud Nigeerias Sagamu linnas, Ogunu piirkonnas magistraadikohtu ja politseidiviisi peakorteri poole eesmärgiga likvideerida puudujäägid ning vead, mis seonduvad temale väljastatud juhiloaga (tl 77-81). Kohtu veendumust, et süüdistatav ei olnud teadlik, et temale väljastatud juhiloa puhul on tegemist võltsitud dokumendiga, kinnitavad ka Ajikadi Autosõidukooli tunnistused. Kohtule esitatud tunnistuste kohaselt käis süüdistatav
  2. aastal Nigeerias Sagamu linnas, Ogunu piirkonnas autokoolis (tl 72-76). Kuna XX on läbinud vastava kursuse ning omandanud sõiduki juhtimiseks vajalikud oskused ja teadmised, siis protsessi järgnev loogiline käik on juhiloa saamise taotluse esitamine Nigeeria vastavale ametiasutusele. Tal puudus vajadus juhiloa hankimiseks ebaseaduslikul teel. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kes on täitnud eeldused ametlikult juhtimisõiguse saamiseks, hangiks juhiloa, kasutades selleks mitteametlikke kanaleid. Kohus ei saa ka märkimata jätta, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei oska selgitada eksimusi temale väljastatud juhiloaga, on arusaadavad. Seda põhjusel, et kandeid registritesse teevad ametnikud ning isikul on põhjendatud alus eeldada, et ametkondade töötajad täidavad oma ülesandeid kohusetundlikult. Kuna paljudes riikides ei ole veel kasutusel elektroonilisi andmebaase, kuhu andmed kantakse või viiakse üle automaatselt, siis on usutav, et süüdistataval puudub teave registrites olevatest vigadest, mis võivad olla tekkinud juba varasemalt ning mille tekkimise eest ei vastuta tema. 3.
  3. Prokuratuur on seisukohal, et kohus on selle seisukoha kujundamisel hinnanud tõendeid ühekülgselt ning prokurör vaidleb sellele seisukohale vastu alljärgnevatel põhjustel. Prokurör leiab, et XX poolt 22.02.2019 Maanteeametis esitatud juhiloa seaduslik väljastamine Nigeeria ametiasutuse poolt ei ole eluliselt usutav ja seetõttu XX teadis, et juhiluba on võltsitud. XX poolt esitatud juhiluba on oma olemuselt odav ja hooletult valmistatud võltsing, teistmoodi ei ole võimalik seletada lisaks muudele võltsimise tunnustele ka kahe erineva isiku andmete esitamist samal juhiloal. Oluline on vahet teha dokumendil, millele on selle väljastanud ametiasutuse eksituse tõttu sattunud ebaõiged andmed ja dokumendil, mis on ametliku dokumendi imitatsioon, võltsing. Prokurör ei nõustu kohtuotsusest tuleneva järeldusega, et Nigeeria ametiasutused võivad väljastada dokumendi uurimise aktis ja dokumendiekspertiisi aktis kirjeldatud võltsimistunnustega dokumente. Kohtuotsuses viidatud Föderaalse Maanteeohutuse korpuse RS 2.25 Sagamu Üksuse Komando juhiloakeskuse üksuse juhi kinnitusest, et XX on läbinud nõuetekohase protsessi juhilubade nr XXXXXXXXXXX väljastamiseks tema büroos ning võimalikud vead või mittevastavused tulenevad büroo inimlikust eksimusest ei nähtu, et see kinnitus käib nimelt 22.02.2019 Maanteeameti Tallinna teenindusbüroos esitatud 23.04.2015 väljastamise kuupäevaga võltsitud juhiloa kohta. Kinnitus „Asjaomastele isikutele“ on väljastatud 04.12.2019 (dokumendi originaalil käsikirjaliselt „04/12/2019“), samas on XX saanud 30.10.2019 uue sama numbriga juhiloa, millele oli kirjutatud juhilubade esmase väljastamise kuupäevaks 30.10.2019, mitte 23.04.
  4. XX on 30.10.2019 kuupäeva kui ekslikult dokumendile kantud kuupäeva Nigeeria Ogunu piirkonna Sagamu linna magistraadikohtu ja politseidiviisi peakorteri poole pöördudes vaidlustanud, ent vaidlustamise tulemuste kohta igasugune informatsioon puudub. 3
(5)Seega puudub vastuolu Nigeeria ametivõimude poolt 08.10.2019 süüdistatavale juhilubade väljaandmise eitamise ja ülalkirjeldatud kinnituse „Asjaomastele isikutele“ vahel, millest tulenevalt on süüdistatavale siiski sama numbriga juhiluba väljastatud. Kinnitusest „Asjaomastele isikutele“ ei nähtu, mis kuupäeval (kas 23.04.2015 või 30.10.2019) kinnituses viidatud juhiluba väljastatud on. Kuupäevi vaadates on selge, et 30.10.2019 väljastatud juhilubade kohta ei saanudki Nigeeria ametivõimud 08.10.2019 kinnitust anda, kuna sel hetkel ei olnud neid veel väljastatud. 04.12.2019 olid uued sama numbriga juhiload juba väljastatud ja seetõttu on õige ka kinnitus „Asjaomastele isikutele“. Prokurör leiab, et Harju Maakohtu 29.06.2020 otsusega on XX materiaalõiguse olulise rikkumise tõttu õigeks mõistetud ning palub tühistada Harju Maakohtu 29.06.2020 otsus kriminaalasjas nr 1-198511
(19230300011)XX õigeks mõistmises KarS § 348 lg 1 järgi; teha süüdimõistev kohtuotsus, mõista XX süüdi ja karistada teda KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest rahalise karistusega 300 päevamäära, mis päevamääraga 21,73 eurot arvestades on 6519 eurot; mõista XX’lt välja dokumendiekspertiisi kulu 77 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 669 eurot ning 2 astme kuriteo sundrahad 876 eurot. KAITSJA JA SÜÜDISTATAVA VASTUSED
  1. Kaitsja ja süüdistatav leiavad esitatud apellatsioonivastustes, et Harju Maakohtu XX õigeksmõistev otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis õigesti ja objektiivselt. Kaitsja ja süüdistatav paluvad jätta Harju Maakohtu 29.06.
  2. a otsus muutmata ja prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, prokuratuuri apellatsioonis ja kaitsja ning süüdistatava vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna otsus on seaduslik ning põhjendatud.
  4. Esitatud apellatsioonis palub ringkonnaprokurör sisuliselt maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning põhitaotlusena süüdistatava süüditunnistamist ning talle karistuse mõistmist KarS § 348 lg 1 järgi. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud veenvaid põhjendusi süüdistatava käitumisele antud juriidilise hinnangu osas. Kohtukolleegium leiab, et prokurör kordab oma apellatsioonis valdavas osas samu väiteid ja seisukohti, milliseid on ta varem esitanud maakohtus. Seejuures osundab kriminaalkolleegium ühele järgnevale tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli õigele järeldusele, et kaitseversioon kaalub veenvalt üles süüdistusversiooni sellest, et süüdistatav teadis, et tema juhiluba on võltsitud. 4
(5)
  1. Nõustudes täielikult maakohtu poolt tõendikogumi analüüsi tulemusena tehtud järeldustega süüdistatava käitumises KarS § 348 lg 1 järgi kuriteo subjektiivse koosseisu puudumise osas, lisab kohtukolleegium vastuseks prokuröri apellatsioonile järgmist. Subjektiivsest küljest dokumendi võltsituse osas peab süüdlane tegutsema otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) – teadma, et dokument on võltsitud. Prokuröri apellatsiooni põhiargumendiks on sisuliselt asjaolu, et XX poolt 22.02.2019 Maanteeametis esitatud juhiloa seaduslik väljastamine Nigeeria ametiasutuse poolt ei ole eluliselt usutav ja seetõttu XX teadis, et juhiluba on võltsitud. XX poolt esitatud juhiluba on oma olemuselt odav ja hooletult valmistatud võltsing, teistmoodi ei ole võimalik seletada lisaks muudele võltsimise tunnustele ka kahe erineva isiku andmete esitamist samal juhiloal. Kohtukolleegium märgib, et ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 26). Kohtukolleegium juhib tähelepanu kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et subjektiivse koosseisu realiseerumise faktilisi asjaolusid tuleb sarnaselt objektiivsele koosseisule prokuratuuril tõendada. Kohtukolleegiumi veendumusel puuduvad menetletavas kriminaalasjas mistahes tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava teadmist, et temale väljastatud juhiluba on võltsitud. Seejuures kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Käsilolevas kriminaalasjas on aga süüdistatav asunud ennast aktiivselt kaitsma ning sisuliselt tõendama oma süütust, esitades kohtule hulgaliselt dokumentaalseid ning maakohtu poolt põhjendatult usaldusväärseks tunnistatud tõendeid, et XX on läbinud nõuetekohase autojuhi kursuse, temale on väljastatud juhiluba ning süüdistatavale antud juhiloa nr XXXXXXXXXXX väljastamisega seotud eksimused ei ole põhjustanud süüdistatav, vaid Föderaalse Maanteeohutuse korpuse töötajad (juhiloakeskuse üksuse juhi poolt allkirjastatud dokument, tlk 69). Asjaolu, et süüdistatavale väljastatud juhiloal esinevad kahe erineva isiku andmed, ei saa olla etteheidetav süüdistatavale, eriti olukorras, kus on tõendatud, et süüdistatav on
  2. a novembris pöördunud Nigeerias Sagamu linnas, Ogunu piirkonnas magistraadikohtu ja politseidiviisi peakorteri poole eesmärgiga likvideerida puudujäägid ning vead, mis seonduvad temale väljastatud juhiloaga (tl 77-81). Eeltoodud ning maakohtu poolt õigesti hinnatud kaitseverisooni toetav tõendikogum kaalub veenvalt üles prokuröri poolt esitatud elulise mitteusutavuse argumendi ning loob sellise kvaliteediga kõrvaldamata kahtluse süüdistatava süüdiolekus, et XX tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, mida maakohus on ka ainuõigesti teinud.
  3. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.06.
  4. a otsuse XX suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.