2-20-7510/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-7510 Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX avaldus Ühendriikidesse Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. augusti 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus laste tagastamiseks Ameerika Menetlusosalised ja nende Avaldaja: XX (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Karina Maasikleht esindajad määruskaebemenetluses Puudutatud isik I YY, isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele I ja II määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Puudutatud isik III WW (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Hääl Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. augusti 2020 määrus ja saata asi maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
5. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
7. XX (isa) esitas 25.05.2020 Harju Maakohtule avalduse laste tagastamiseks Ameerika Ühendriiki (USA). Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku III (ema) kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku III abielust, mis registreeriti 24.11.2012 Tallinnas, sündinud kaks last (puudutatud isikud I ja II). Esimene laps sündis Tartus XX.XX.XXXX ja teine laps XX.XX.XXXX Illinoisis, USA-s. Mõlemal lapsel on nii Eesti kui USA kodakondsus. Vanemad omavad ühist hooldusõigust laste suhtes, kuid
10. USA kohtus on hetkel menetluses avaldaja esitatud avaldus laste hooldusõiguse üle, sest avaldaja on olnud alates laste sünnist nende peamine hooldusõiguslik isik. 2015.a juulis kolisid vanemad koos esimese lapsega lõplikult elama Eestist USA-sse. Pere alaline elukoht on XXX, USA-s ja lapsed on tihedalt integreeritud USA sotsiaalsesse keskkonda. Lapsed käivad seal koolis ning omavad USA kodakondsust, sotsiaal- ja hambakindlustuskaarti, sõprussuhteid omavanuste lastega ja sidemeid avaldaja pereliikmetega. 09.01.2020 tuli pere koos lastega Eestisse külastama vanavanemaid (ema vanemaid) ning 24.02.2020 pidid kõik koos lendama tagasi oma elukohta USA-s. Lennupiletid osteti edasi-tagasi lennuna. Laste ema otsustas aga ühepoolselt ja vastu avaldaja tahtmist, et jääb koos lastega elama Eestisse oma vanemate juurde. Avaldaja ei ole andnud oma nõusolekut laste elukohariigi muutmiseks. Laste ema peab alates 24.01.2020 lapsi kinni Eesti Vabariigis. Avaldaja on korduvalt püüdnud jõuda laste emaga kokkuleppele laste nende elukohariiki tagastamiseks, kuid tulutult. Lapsed tuleb viivitamatult tagastada USA-sse Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni (Haagi 1980.a konventsioon) artiklite 8-12 alusel. Puudutatud isikute seisukohad
13. Lastele määratud esindaja leidis, et tegemist ei ole lapserööviga rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguste kohaldamise konventsiooni (Haagi 1980.a konventsioon) tähenduses. Pere on korduvalt kolinud Eestist USA-sse ja vastupidi. Laste elukohana on alates 2017.a Eesti rahvastikuregistrisse kantud Eesti aadress. 2020.a alguses tuli pere üksmeelselt Eestisse. Eelnevalt võeti vanem laps USA-s X kooli nimekirjast välja ning Eestis otsustasid vanemad ühiselt laste Eesti haridusasutustes (X lasteaed ja X Gümnaasium) õppetegevuste jätkamise. Seega on laste isa andnud nõusoleku laste äraviimiseks USA-st Eestisse Haagi 1980.a konventsiooni tähenduses. Tegemist ei ole lapserööviga ja asja menetlus tuleb lõpetada. Sisulisel läbivaatamisel tuleb avaldus jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Eestkosteasutus leidis, et usutavad ei ole avaldaja väited vaid Eesti külastamise kohta 2020.a alguses, sest vanemad panid lapsed Eestisse tulles ühisel nõusolekul Eesti haridusasutustesse ja võtsid samal ajal USA haridusasutuse nimekirjast ära. Esitatud asjaoludel ei ole veenev, et tegemist on lapserööviga. Laste ema taotles avalduse läbi vaatamata jätmist, sest avalduse rahuldamine ei ole objektiivsetel asjaoludel võimalik. Alternatiivselt palus ema jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Vanemad otsustasid ühiselt tulla lastega 2020.a alguses Eestisse elama. Laste ema tegi avaldaja teadmisel otsustused vanema lapse USA kooli nimekirjast väljavõtmise ja Eestis laste haridusasutuste valiku kohta, sest laste isa ei tundnud selliste otsustuse vastu huvi. Paraku tekkisid Eestis vanematel omavahelised konfliktid, kooselu lõppes ja laste isa otsustas naasta USA-sse. Kuna laste isa nõustus eelnevalt kolimisega Eestisse ning andis nõusoleku laste elukoha registreerimiseks Eestis, siis ei ole tegemist lapserööviga ja laste õigusvastase kinnipidamisega Haagi 1980.a konventsiooni tähenduses. 2 Maakohtu määrus Maakohus jättis avalduse TsMS § 423 lg 2 p 1 läbi vaatamata, lõpetas asja menetluse ja jättis menetluskulud avaldaja kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
14. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et pere elas aastatel 2012-2015 Eestis ja 2015.a juulis koliti USA-sse, kus elati 2017.a sügiseni. 2017.a sügisest kuni 2018.a jaanuarini elas pere taas Eestis. 2018.a jaanuaris kolis pere USA-sse, kus elas kuni 2020.a jaanuarini, mil kogu pere tuli taas Eestisse.
15. Laste isa väited ei ole veenvad. Kui isa väitel tuldi Eestisse ainult ajutiselt paariks nädalaks, siis ei taotleta Eesti riigilt lastetoetust. Rahvastikuregistri toimingu käigus selgus, et laste Eesti elukohaandmed on registrisse kantud juba 2017.a, kui pere elas Eestis.
16. Kuna pere elas vahelduvalt nii Eestis kui USA-s, siis oli lastel kaks viibimiskohta. Alates jaanuarist 2020.a on laste viibimiskoht püsivalt Eestis.
17. Avaldaja tegevus laste tagastamise taotluse esitamisel on tingitud pigem vanemate kooselu lõppemisest, mille tulemusel naasis isa üksi USA-sse, kuid seda konventsioon ei kaitse ning pelgalt selle tõttu lapsi teise riiki ei tagastata.
18. Määruskaebus
19. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema avaldus rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku III kanda.
20. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, sest täitmata on nii selgitamiskohustus kui ka hagita asjades kohalduv uurimisprintsiip, samuti on määrus olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus tugines ebaõigesti ainuüksi sellele, et avaldaja väited ei ole veenvad. Puudutatud isikute seisukohad
21. Laste ema ja lastele määratud esindaja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
22. Eestkosteasutus leiab, et ta ei ole pädev hindama, kas konventsiooni kohaldamise tingimused on täidetud. Menetluse edasine käik
23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
25. Kohus võib TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb, et avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele ajaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. 3
26. Avaldaja õiguste rikkumise võimalikkuse all nimetatud sätte tähenduses mõeldakse nõude õiguslikku põhjendatust, st selle sätte kohaldamiseks peab olema tegemist perspektiivitu nõudega, mille puhul ei saa avalduses toodud faktiliste asjaolude alusel avaldust mitte ühegi õigusnormi alusel rahuldada.
27. Avalduses tugines avaldaja asjaoludele, et pere tuli 2020.a alguses Eestisse külastama vanavanemaid, laste harilik elukohariik on USA ja avaldaja ei ole andnud nõusolekut laste elukoha riigi muutmiseks.
28. Haagi 1980.a konventsiooni art 1 punkti a kohaselt on konventsiooni eesmärgiks tagada konventsiooni osalisriiki õigusvastaselt viidud või seal kinnihoitavate laste viivitamatu tagasitoomine tema hariliku viibimiskoha riiki.
29. Avalduse läbivaatamata jätmise otsustamisel tuleb avalduses esitatud faktiliste väidete õigust eeldada. Maakohus ei võinud jätta avaldust läbi vaatamata üldsõnaliste väidetega, et kohtu arvates ei ole laste isa poolt esitatud asjaolud veenvad ja laste tagastamise taotluse esitamise on tinginud vanemate kooselu lõppemine, mida konventsioon ei kaitse.
30. Arvestades avalduses esitatud asjaolusid ja konventsiooni kohaldamise eeldusi, ei ole ringkonnakohtu hinnangul isa avaldus õiguslikult perspektiivitu. Maakohtu poolt avalduse läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel on ebaõige. Kohtul tuleb anda hinnang avalduses ja teiste menetlusosaliste seisukohtades toodud asjaoludele ja nende tõendatusele asja sisulisel läbivaatamisel.
31. Muudele määruskaebuse väidetele ja määruskaebuses esitatud tõendite kogumise taotlusele ringkonnakohus tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) hinnangut ei anna. Seda teeb maakohus asja edasise menetluse käigus.
32. Menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 4