← Eesti

2-13-56711/230

Obsah (5)§ 74§ 72§ 15§ 16§ 22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2020.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-13-56711 Tsiviilasi R

§ 74lg-l 1 ja VÕS §-l 115.

  1. Hageja leiab, et kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Ametipositsiooni omakasu eesmärgil ärakasutamine ning konfidentsiaalse informatsiooni müümine toimus järjepidevalt ja süstemaatiliselt vähemalt alates
  2. aastast. Kostja tegevuses väljendub selge soov teenida hageja arvelt ebaseaduslikku tulu ning teadlikkust sellest, et tema tegevus on keelatud ja tekitab hagejale kahju. Kostjate õigusvastane tegevus on tekitanud hagejale kahju seeläbi, et hageja on pidanud tasuma tarnijatele/töövõtjatele rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma olukorras, kus oleks toiminud aus konkurents tarnijate vahel, st kus kostja poleks vastutasu eest teatud tarnijaid eelistanud, kus tarnijatel puudunuks kostjalt saadud konfidentsiaalne ja salastatud informatsioon ning kus E poleks võtnud vastu altkäemakseid tarnijatelt. Seega on kostjad oma tegevusega tekitanud hagejale otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes.
  3. Kostja tegevus on võimaldanud tarnijatel muuta kostjale edastatud esialgsete pakkumiste hinda kõrgemaks. Kostja müüdud informatsioon võimaldas tarnijatel tõsta pakkumisi selliselt, et pakkumised jäid hageja eelarve piiridesse ning olid seega hagejale vastuvõetavad. Kui kostja poleks konfidentsiaalset informatsiooni müünud, poleks tarnijad teadnud hageja hangete eelarveid ega konkurentide pakkumisi. Järelikult väljendub hagejale tekitatud kahju ühelt poolt selles, et tarnijad esitasid põhjendamatult kõrgeid pakkumisi, kui kostja poolt teatavaks tehtud hageja hangete eelarved ning konkurentide pakkumiste hinnad seda võimaldasid.
  4. Teisalt võimaldas kostja tarnijatel vähendada oma pakkumisi, kui ilmnes, et konkurendid on paremaid pakkumisi esitanud. Valdavas osas juhtudel väljusid tarnijad projekti teostamisel lõpuks pakkumise piiridest. Ehitushangete juures reeglina pole tellijal muud valikut kui lisanduvad kulud töövõtjale hüvitada, kuna vastasel juhul oleks ohtu seatud projekti tähtaegne valmimine. Seega võimaldas kostja vastutasu eest tarnijatel hange igal juhul võita ning hiljem vajadusel väidetavalt töö teostamise ajal tekkinud suurenenud kulutusi näidates soovitud tulu siiski hageja arvelt välja teenida.
  5. Järelikult väljendub hagejale tekitatud kahju teiselt poolt selles, et hageja on teatud juhtudel pidanud teenuste ja kaupade eest maksma põhjendamatult palju seeläbi, et tarnijad on võitnud hankeid kostjalt saadud informatsiooni tõttu moonutatud pakkumistega. Ehk hanke võitmise eesmärgil esitatud madalam pakkumine on lõppkokkuvõttes osutunud hagejale kallimaks, kui olid hankel osalenud teiste tarnijate pakkumised. Tarnijad, kes ei saanud kostjalt konfidentsiaalset infot, arvestasid oma pakkumisi eeldatavalt vastavuses tegelike kuludega. Viimased ei osutunud aga edukaks, kuna kostjalt edastatud informatsioon võimaldas teatud hankijatel vastavalt vajadusele pakkumisi kunstlikult madalamana esitada.
  6. Viimaks väljendub hagejale tekitatud kahju kostja E kaudu makstud altkäemaksu summades. Kostja ainuisikuline äriühing E on hageja lepingulistelt partneritelt saanud 5 suures ulatuses rahalisi hüvesid. E arvete nr 1-130 koondtabelist nähtuvalt on E esitanud perioodil 28.07.2006 kuni 04.07.2013 hageja tarnijatele kokku 122 arvet, millest Rimi projektidega on selgesti seostatavad 106 arvet kogusummas 612 108 EUR. Kuivõrd hageja tarnijad on eraõiguslikud äriühingud ning kasumi teenimisele suunitletud, pole eluliselt usutav, et tarnijad maksid enda vahenditest Ele üle poole miljoni euro ainult eesmärgiga hageja hankeid võita. Ele makstud summad olid tarnijate pakkumistesse ja kuludesse sisse kalkuleeritud ning Ele ülekantud summad maksis lõppkokkuvõttes kinni hageja.
  7. Hagejale tekkinud kahju ületab tõenäoliselt eelnimetatud altkäemaksete summat. Näiteks Mustakivi (Lasnamäe Centrumi Rimi) ja Sõpruse Rimi hangete puhul võimaldas kostja tõsta XXX OÜ-l pakkumisi kokku 90 700 EUR võrra, millest altkäemaksuna sai kostja endale „vaid“ 54 000 EUR. Hagejale tekkinud kahjuks tuleks aga lugeda 90 700 EUR. Samas on hagejal võimatu tõendada kahju täpset kogusuurust ning seda, kui suures ulatuses täpselt hagejale iga erineva hankega kahju on tekitatud. Seda muuhulgas põhjusel, et hageja on mitmete tarnijatega sõlminud mitmeid erinevaid lepinguid pika aja vältel, mistõttu on tarnijatel olnud võimalik kostjate tegevuse jätkuvusele tuginedes hajutada hagejale tekitatud kahju erinevate tehingute vahel. Hageja kahjuna tuleb aga igal juhul käsitleda vähemalt nende maksete summat, mida hageja tarnijad/töövõtjad on kostja poolt juhitavate Rimi projektidega seoses maksnud kostja ühemehefirmale Ele ehk altkäemaksete kogusummat, milline on vähemalt 685 708 EUR. Seda põhjusel, et see summa sisaldus varjatuna nendes tasudes, mida hageja oma tarnijatele/töövõtjatele projektide raame tasus, kuid mis ei kulunud tegelikult projekti teostamiseks, vaid läksid vastutasuna kostjale läbi E. Seega on hageja pidanud lõppkokkuvõttes maksma tarnijatele kostjate tegevuse tulemusel põhjendatust rohkem vähemalt Ele ülekantud summade ulatuses. Seetõttu tuleb kostjatelt mõista hageja kasuks kahjuhüvitisena välja igal juhul vähemalt 685 708 EUR.
  8. Kostja on leidnud, et

§ 74

lg 4 välistab kostja vastu nõuete maksmapanemise, mis on tekkinud ajavahemikul 28.07.2006 kuni 05.01.2011. Hageja vaidleb aegumise kohaldamise taotlusele vastu.

§ 74

lõikes 4 sätestatud aegumistähtaeg ei ole praegusel juhul kohaldatav.

§ 74lg 4 näol on tõepoolest tegemist erisättega Ts

ÜS § 146 lg 1 ja § 147 suhtes. Kui töötaja on tekitanud tööandjale kahju oma kohustuste tahtliku rikkumisega, siis allub töötaja vastu suunatud tehinguline kahjunõue TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10aastasele aegumistähtajale. Kostja on oma tehingulisi kohustusi hageja ees rikkunud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, kuivõrd kostja ja E tegevus oli kooskõlastatud, süstemaatiline ning suunatud hageja tarnijatelt altkäemaksete saamisele ning seeläbi hagejale kahju tekitamisele. Järelikult on kostja aegumise vastuväide materiaalõiguslikult põhjendamatu.

  1. Hageja esitas 21.02.2020 kohtule taotluse võtta vastu haginõude vähendamine ja mõista välja T Eelt Rimi Eesti Food AS-i kasuks 466 639 eurot ja viivis 30.01.2020 seisuga 82 425,56 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhinõudelt summas 466 639 eurot alates 31.01.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
  2. Seega hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis 466 639 eurot ja viivised ning jäta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA SEISUKOHT
  3. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
  4. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja leiab, et

§ 74

lg 4 kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Hageja väitel on kostjad tegelenud hagejale kahju tekitava tegevusega 6 alates 28.07.2006.a. Arvestades, et kostja vastu on nõue esitatud

§ 74

lg 1 alusel ning arvesse võttes

§ 74

lg-s 4 sätestatut, on aegunud hageja nõuded kostja vastu, mis on tekkinud ajavahemikul 28.07.2006.a kuni 05.01.2011.a. Kostja palub kohtul kohaldada aegumist hageja nõuete osas, mis on tekkinud ajavahemikul 28.07.2006.a kuni 05.01.2011.a.

  1. Hageja on enda poolt esiletoodud asjaoludega loonud mulje, nagu oleks kostja ainuisikuliselt vastutanud kõigi kinnisvaraprojekte puudutavate ehitusalaste hankemenetlustega seotud küsimuste eest. Kostja ei ole sellise tõlgendusega nõus. Hageja on väitnud, et alates 2007.a täitis kostja projektijuhi ametijuhendi alusel projektijuhi ülesandeid. Ametijuhendi punktist 2 nähtuvalt oli kostjal aruandekohustus kinnisvarajuhi ees. Lõpliku otsuse hankelepingute sõlmimise osas võttis samuti vastu kinnisvarajuht. Tegeliku otsustuse, missuguste tarnijatega ja missugustel tingimustel hankelepingud sõlmitakse, langetas hageja kinnisvarajuht ning et ehitusalase hankemenetluse eest ei vastutanud kostja ainuisikuliselt. Lisaks ei vasta tõele hageja väide, nagu oleks kostja projektijuhina töötamise ajal valinud välja parimad pakkumised ja võtnud vastu otsused ning viinud läbi kogu hanke algusest lõpuni, vastutades kogu hanke protseduuri eest. Lõplikud otsused võttis vastu kinnisvara osakonna juhataja, mitte projektijuht. Samuti allkirjastas arved vastavalt hageja juures kehtestatud arvete kinnitamise protseduurile vähemalt kaks inimest, kelleks ehitusalaste arvete puhul olid kostja I ja kinnisvaraosakonna juht.
  2. Aastatel 2007 kuni 2010 esitati hangete hinnapakkumised kinnistes ümbrikutes. Need toimetati hageja Põrguvälja kontori valvelauda ning avati kindlal kellaajal kinnisvara osakonnajuhi P R või kellegi kolmanda juuresolekul. Aastatel 2005 – 2006 ei korraldanud hankeid kostja. Perioodil 2007-2008 tegeles ehitusalaste hangete korraldamisega ehitusspetsialist A L. Tõele ei vasta ka hageja väide, nagu oleks kostjal ülevaade kõigist hankega seotud eelarvelistest piirangutest ja pakkumiste sisulistest nõuetest. Ehitusprojektide kinnitatud eelarvetest oli teadlik kinnisvaraosakonna juhataja, kes osales arendusprojektide koostamise ja kinnitamise protsessis. Kostjani jõudis eelarve summa alles konkreetse projekti tegeliku eelarve koostamisel.
  3. Kuigi hangete korraldamiseks oli hageja ette näinud iga valdkonna jaoks protseduurireeglid, ei olnud neid enamuse kinnisvaraprojektide hangete käigus võimalik täita erinevatel põhjustel, peamiselt seetõttu, et kaupluste tehnoloogilised joonised ei olnud lõplikult valmis. Samuti puudusid ehituslikud projektid, mille järgi oleks saanud arvestada reaalsed ehitustööde mahud. Pakkumised tehti tarnijate poolt enamasti enne konkreetset objekti üle vaatamata tehnoloogiliste jooniste, mis olid koostatud kaupluse disaineri poolt vastavalt kaupluseformaadi arendusjuhi/formaadijuhi juhistele ja eskiisidele, ja hinnapäringu alusel. Tehnoloogilised joonised sisaldasid hageja kaupluste sisustuse paigutust. Pärast objekti ülevaatamist selgus tihti, et tegelikult on projekt hoopis mahukam, kui tarnija oli pakkumist tehes eeldanud. Sellest tulenevalt oli hinnapakkumiste võrdlemine praktiliselt võimatu ja ehitustööde käigus lisandusid lisatööd, millega ei olnud arvestatud hinnapakkumistes. Samuti jäi hanke korraldamise aeg liialt lühikeseks.
  4. Uute kaupluste ja kaubanduskeskuste projekteerimisel kaasati alati hageja töövõtjaid, et eriosade projektide lähteandmed (mõõdud, mahud) oleksid õiged. See ei välistanud tegelikkuses muudatust tööde sisus ja mahus, kuivõrd reeglina vahepealsel ajaperioodil projekteerimisest reaalse ehitustegevuseni muudeti hageja poolt kaupluse tehnoloogilist joonist. Projekteerimisprotsessis osales peale kostja I ka kinnisvaraosakonna juhataja, kes oli teadlik kõigist projekteerimisse kaasatud töövõtjatest. Kõik kinnisvara arendust puudutavad juhised, korraldused projektidele esitatavate nõudmiste, töömahtude ja töökorralduse kohta, ajagraafikud ning muud nõudmised sai kostja I projektijuhina 7 kinnisvaraosakonna juhatajalt. Perioodil 2006-2010 oli osakonna juhiks P R ja perioodil 2011-2013 september E L (S).
  5. Perioodil 2011 kuni 2013 oli uute kaupluste ehitamisel ja olemasolevate kaupluste ümberehitamisel tavaline olukord, kus kaupluse ehituse ja sisustamise lõppfaasis tuli seadmeid ümber paigutada ja muuta ümber juba paigaldatud tehnosüsteeme. Mõistagi tõi see endaga kaasa lisatöid ja planeerimata lisakulutusi. Samuti ei saanud selliseid lisanduvaid töid ja kulutusi ette 5/17 näha kaupluse ehitamise/ümberehitamise eelarve koostamisel, kuna muudatused ei kajastunud kaupluse tehnoloogilisel joonisel. Korraldused täiendavateks töödeks sai kostja kaupluseformaadi arendusjuhilt P R`lt. Sellest olukorrast olid teadlikud ka kinnisvaraosakonna juhataja E L (S) ning Rimi Baltic Grupp OÜ kinnisvaradirektor R L.
  6. Hangetel ei kehti alati madalaima hinna põhimõte, vaid pakkumise edukus sõltub mitmetest erinevatest kriteeriumitest. Kuivõrd projektide läbiviimiseks ettenähtud aeg oli viidud miinimumini, siis tuli hangete tegemisel lähtuda kriteeriumitest nagu kiirus, paindlikkus, usaldus, järjepidevus, kvaliteet. Lõplik otsus hanke osas langetati koos kinnisvaraosakonna juhiga ja üldjuhul arvestati tarnijate pakkumiste parimaks tunnistamisel eelnevaid koostöö kogemusi.
  7. Kostja ülesanne projektijuhina oli ehitada, ümber kujundada, sisustada kauplusi vastavalt hageja kvaliteedistandardile ja tehnoloogilisele joonisele, pidades sealjuures kinni tööandja poolt ette nähtud ajagraafikutest ja eelarvetest. Enamikel juhtudel oli ehitustöödega juba alustatud või isegi töödega juba lõpetatud, enne kui jõuti lepingu sõlmimiseni töövõtja/tarnijaga. Lepingud allkirjastas kinnisvara osakonna juht, kelleks olenevalt ajaperioodist oli kas P R või E L (S). Suuremahulised lepingud allkirjastas lisaks Rimi Baltic Grupp OÜ kinnisvaradirektor R L.
  8. Hageja on oma nõude üles ehitanud väitele, nagu oleksid kostja hagejale tekitanud kahju seeläbi, et ehitusalaste hangete esialgsed hinnapakkumised erinesid lõplikest hinnapakkumistest, kuivõrd kostja väljastas hankijatele informatsiooni hanke eelarve kohta, mis võimaldas hankijatel teha pakkumised, mis sobisid eelarvega. Kostja väitel pakkumised erinesid esialgsetest pakkumistest seetõttu, et algselt ei olnud teada, missugune olukord valitseb objektil tegelikult ning et tegelik tööde maht selgus alles pärast objekti ülevaatamist töövõtja poolt. Samuti muudeti tehnoloogilisi jooniseid, kohati olid need vananenud ja puudulikud, tihiti tekkis lisatööde teostamise vajadus. Hageja on märkinud, et sisekontrolli raames tuvastati, et kostja on oma kohustusi hageja suhtes pikaajaliselt ja järjepidevalt omakasu saamise eesmärgil tahtlikult rikkunud. Mittte kordagi perioodil 2006 kuni 2013 ei ole siseaudiitor ega keegi teine kostja tööülesannete täitmise üle kontrolli teostav isik tõstatanud küsimusi ega teinud ettekirjutusi kostja juhitud ehitusprojektide osas. Hageja väited kostja rikkumistest on paljasõnalised, oletuslikud ja tõendamata.
  9. Samuti ei ole olnud kostjale etteheiteid otseste juhtide poolt teostatud iga-aastase töötulemuste hindamise protsessi käigus, kus analüüsiti eelmise tööaasta tulemusi.
  10. Hageja väited kostja E C OÜ majandustegevuse puudumise kohta on vastuolulised. Ühest küljest väidab hageja, et E C OÜ-l puudus majandustegevus, kuid teiselt poolt märgib, et E C OÜ on esitanud arveid ning tema arveldusarvetel on märkimisväärne summa raha. Ilma majandustegevuseta ei ole äriühingul võimalik käivet omada. E C OÜ on oma põhitegevusest tulenevalt osutanud tellijatele teenust ning esitanud neile selle eest arved.
  11. Kõik korrigeeritud pakkumised hankijate poolt olid põhjendatud ja tulenesid enamasti sellest, et hagejal endal ei olnud hankemenetluse raames esitada korrektseid ehitusprojekte, vaid hankijad pidid esialgsed pakkumised esitama ilma tegelikke tingimusi teadmata. 8 Konkreetsete kinnisvaraobjektide ja kaupluste ülevaatusel selgus, et tegelikult on tarvis teostada tunduvalt rohkem töid, kui oli hinnapakkumist tehes teada.
  12. Hageja väited selle kohta, et kostja viis kogu ehitusalase hanke läbi algusest lõpuni ning vastutas kogu hanke protseduuri eest, ei vasta tõele. Projektide eelarvete maht, s.t rahaline ulatus, millises oli hageja valmis töövõtjatele tööde eest maksma, oli konfidentsiaalne ja seda teadis osakonna juhataja, kuna tema osales arendusprojektide koostamisel ja kinnitamisel. Kostja koostada ja jälgida oli kogu projekti tegelik eelarve, mis sisaldas kõigi ehitusprojektis osalevate osakondade valdkondi, nagu ehitus, külmseadmed, kauplusesisustus, kontorimööbel, IT, turvaseadmed, marketing jne. Tegelikkuses oli kostjal I kontroll ainult tema valdkonna 13/17 kulutuste üle, milleks olid ehitustööd ja kaupluse sisustus. Ülejäänud osas oli kostja kohustus jälgida, et erinevate osakondade kulutused jääksid eelarve piiridesse, kuigi iga osakond tegeles ise oma hangetega. Pärast projekti lõppu koondas kostja kokku erinevate osakondade tegelikud kulutused projektile ja koostas võrdlustabeli esialgse eelarvega.
  13. Hageja väidab, et talle tekkis kahju kostja tegevusest, kuivõrd kostja, kes hageja väitel teadis hanke eelarvet ja muid tingimusi, edastas tarnijatele/töövõtjatele info, mis võimaldas viimastel teha pakkumised, mis olid eelarve piirides, kuid siiski sellised, et võita konkureerivaid pakkumisi. Hageja esitatud teoorias jääb lahtiseks ja seletamatuks mitu aspekti. Kui kostja teadis algusest peale, missugune on iga kinnisvaraprojekti ehitusalane eelarve, siis miks ei öelnud ta seda koheselt tarnijatele/töövõtjatele, vaid n.ö lasi neil teha mitu pakkumist?
  14. Samuti, kui hagejal oli iga kinnisvaraprojekti ehitamiseks/ümberehitamiseks ette nähtud konkreetne eelarve, siis oli hageja järelikult arvestanud, et tal on võimalik kulutada projektile eelarves ettenähtud summa. Seega, kui tarnijate/töövõtjate pakkumised jäid eelarve piiridesse, siis kuidas sai hagejale üldse tekkida kahju? Hageja oli teadlik, et tal tuleb vajadusel (kui tehakse sellises ulatuses pakkumine) tarnijatele/töövõtjatele maksta kogu eelarves projektile ette nähtud summa.
  15. Hageja maksis kostja tegevuse tulemusena hankijatele enamasti vähem, kui eelarves oli ette nähtud. Hageja on ise korduvalt hagiavalduses kinnitanud, et hankijate pakkumised jäid eelarve piiridesse.
  16. Asjaolu, et hankemenetluste käigus on ühe hankija poolt tehtud erinevaid pakkumisi, ei tõenda, et kostjad oleks hagejale tekitanud kahju.
  17. Hageja on hagis leidnud, et kostja tegevus on talle tekitanud kahju seeläbi, et hageja on pidanud tasuma töövõtjatele rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma olukorras, kus oleks toiminud aus konkurents tarnijate vahel. Hageja ei ole mitte kuidagi tõendanud, et ausat konkurentsi ei toimunud, vastupidi, hageja enda tõenditest nähtub, et ühe hanke raames erinevate töövõtjate poolt esitatud pakkumised on hinnaklassilt sarnased. See tähendab, et hinnapakkumised olid koostatud turuhindu arvestades ja vastasid tegelikkusele. Samuti on hageja ise kinnitanud, et kõik pakkumised jäid hageja poolt ettenähtud hangete eelarvete piiresse.
  18. Hageja on mitmel juhul märkinud, et tarnijad esitasid põhjendamatult kõrgeid pakkumisi ja said seetõttu märkimisväärselt rohkem tulu. Ometi on hageja tasunud pakkumiste alusel esitatud arved ega ole pidanud neid põhjendamatult kõrgeteks hangete korraldamise ja tööde teostamise ajal. Mitmetel juhtudel on hageja tasunud tunduvalt vähem, kui eelarve ette nägi, selle kohta on kostja pidanud isegi andma selgitusi oma otsesele juhile. Väärib ka märkimist, et lõplikku otsust, missuguse tarnijaga ja missugustel tingimustel leping sõlmida, ei võtnud vastu kostja, vaid hageja kinnisvara osakonna juht, kes oleks pidanud aru saama, et pakkumised on põhjendamatult kõrged. 9
  19. Hageja arvab, et kostja ja tarnijate koostöö tõttu on tarnijad esitanud talle põhjendamatult kõrgeid arveid, kuid kahju tekitajaks peab hageja üksnes kostjaid. Hageja teooriast lähtudes oleksid kahju tekitajateks ka hageja koostööpartnerid, hangete võitjad.
  20. Hageja väidetest selgub, et kostja lepingurikkumine seisneb hageja hinnangul töölepingust tulenevas konfidentsiaalsuskohustuse, lojaalsus- ja teavitamiskohustuse ning ärieetika poliitika juhiste rikkumises. Samas ei ole hageja esile toonud ja tõendanud, kui suur on nimetatud kohustuste väidetava rikkumisega tekitatud kahju, vaid ta seob täiesti alusetult kahju suuruse E C OÜ majandustegevusega.
  21. Hageja väidab hagis pidevalt, et on kostja õigusvastase tegevuse tõttu pidanud maksma tarnijatele/töövõtjatele rohkem tasu kostja tõttu, kes väidetavalt edastas tarnijatele konfidentsiaalset informatsiooni hangete kohta. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Veel enam, hageja ei ole tõendanud ka seda, et talle on üldse kahju tekkinud.
  22. Hageja hinnangul on tema kahjuks E C OÜ poolt oma tellijatele esitatud arved. Kostja on seisukohal, et kui E C OÜ ei oleks oma klientidele arveid esitanud, siis ei oleks hageja olukorras midagi muutunud. Hageja oli tasunud oma tarnijatele/töövõtjatele pakkumistes toodud ja eelarvetega kooskõlas olevad summad ning ta ei tasunud oma koostööpartneritele seetõttu rohkem, et E C OÜ esitas oma tellijatele arveid. Hageja ei oleks pidanud oma tarnijatele maksma E C OÜ esitatud arvete summa), vaid pidi ikkagi tasuma tarnijatega sõlmitud lepingute ja esitatud arvete alusel tarnijatega kokkulepitud summa. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  23. 14.07.2020 toimunud kohtuistungil lõpetas kohus asja sisulise arutamise ja andis pooltele tähtaja kirjalike kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on 31.01.2018 esitanud kohtule tõendid, mida väidetavalt kohtutoimikuga tutvudes ei leidnud.
  24. TsMS § 237 lg 1 kohaselt tuleb kõik tõendid esitada eelmenetluses. Juhul, kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on hageja esitanud tõendid pärast kohtukõnesid. TsMS § 402 lg 6 kohaselt pärast kohtukõnesid võib menetlusosaline vastata teise menetlusosalise kohtukõnele repliigiga. TsMS § 402 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Uusi asjaolusid või tõendeid ei saa esitada pärast eelmenetluse lõppu, rääkimata sellest, et neid oleks õigus esitada pärast kohtukõnesid. Nagu nähtub hageja taotlusest, olid tõendid varem olemas ja nende esitamine ei olnud kuidagi takistatud. Eeltoodust tulenevalt kohus keeldub hageja poolt 31.08.
  25. a esitatud tõendite vastuvõtmisest, kuna pärast kohtuvaidlusi ei saa enam tõendeid esitada.
  26. Hageja esitas 21.02.2020 kohtule taotluse võtta vastu haginõude vähendamine ja mõista välja kostjalt hageja kasuks 466 639 eurot ja viivis 30.01.2020 seisuga 82 425,56 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhinõudelt summas 466 639 eurot alates 31.01.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
  27. Hageja taotluse kohaselt on ta sõlminud vaidluste lahendamiseks kohtuvälised kokkulepped (edaspidi kompromiss) järgmiste isikutega: 28.08.2017 xxx AS ja V B, 28.09.2017 Xxx OÜ ja E P, 18.02.2018 xxx OÜ, Xxx OÜ ja J L, 19.12.2018 Xxx Xxx OÜ ja U S, 30.01.2019 XXX XXX OÜ ja T P, 20.09.2019 I U , 03.10.2019 E C OÜ (likvideerimisel), 16.12.2019 10 T P ja Osaühing S E. Hageja vähendatud põhinõude suuruseks on 466 639 eurot. Hageja on põhinõuet vähendanud 26.03.2018 menetlusdokumendis seoses E-Xxx AS-i ja Xxx OÜ-ga sõlmitud kohtuväliste kokkulepetega. Hageja vähendab täiendavalt põhi- ja kõrvalnõuet ulatuses, milles teised kaaskostjad on osaliselt hüvitanud hagejale tekkinud kahju. Hageja on kahju hüvitatuks lugemisel ehk nõude täitmisel lähtunud solidaarvõlgnikega kokkulepitud kohustuse täitmise järjekorrast, st esmajärjekorras loeti kokkuleppelise hüvitise maksmisega tasutuks hageja õigusabikulud (kohtuvälised õigusabikulud ja kriminaalasja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud), teisena hageja põhinõudelt arvestatud viivisenõue kuni kompromissi sõlmimiseni ja viimaks osaliselt hageja põhinõue. Hageja vähendab oma nõuet kohtuvälistes kokkulepetes märgitud E C OÜ arvete ulatuses, mis on loetud tasutuks. Hageja nõudes ei kajastu enam episoodid ja E arved, mis on hagejale hüvitatud.
  28. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Haginõude vähendamine on hagi osaline tagasivõtmine ehk nõude kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks (vt Riigikohtu
  29. septembri
  30. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 24). Kostja ei ole hageja nõude osalisele vastuvõtmisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab läbi vaatama hageja põhinõude summas 219 069 euro ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise nõude seoses hageja poolt nimetatud nõuete tagasivõtmisega.
  31. Pärast haginõude vähendamist on kohtu menetluses järgmine nõue: mõista välja kostjalt hageja kasuks 466 639 eurot ja viivis 30.01.2020 seisuga 82 425,56 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhinõudelt summas 466 639 eurot alates 31.01.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
  32. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  33. Käesoleva vaidluse sisu on selles, kas töötaja (kostja) on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ja millise ulatusega on lepingurikkumisega kaasnenud kahju hagejale.
  34. Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: T E (edaspidi kostja) töötas Rimi Eesti Food AS (edaspidi hageja või Rimi) õiguseelneja juures alates 12.10.
  35. Alates 14.02.2005 töötas kostja hooldusjuhi ametikohal (II kd tl 37). Alates
  36. aastast täitis kostja hageja juures projektijuhi ülesandeid ning viis läbi ehitustöövõttudega ja – tarnetega seotud hankeid ( I kd tl 16-20). 23.04.2012 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu uues redaktsioonis (I kd tlk 21-22) ning kostja jätkas töötamist projektijuhi ametikohal (I kd tlk 21-22).Vastavalt ametijuhendile kostja kui projektijuhi ülesannete hulka kuulus hageja kaupluste või muude hageja tegevuseks vajalike rajatiste avamise, ümberkujundamise ja/või rekonstrueerimise arendusprojektide juhtimine (ametijuhendi p 3 ja 4.1), projektide eelarvestamine ning tegelike kulude ja investeeringute kontroll (ametijuhendi p 4.2), projektide teostamisega seotud varade ja teenuste ostmise korraldamine, lepingute läbirääkimine (ametijuhendi p 4.6) jne (I kd lk 16-20).
  37. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu järgi pidi kostja oma tööülesannete täitmisel lähtuma töölepingust, ametijuhendist, hageja töökorralduslikest dokumentidest ning hageja poolt antavatest korraldustest ja juhistest. Töölepingu p-s 6.2.1 määratleti ärisaladused, mida kostja kohustus hoidma. Ärisaladusena määratleti muuhulgas teave tööandja poolt sõlmitavate lepingute sisu kohta ning tööandja juures töötamise ajal kogutud, saadud, hangitud igasugune teave, mida tööandja ei avalda üldiseks kasutamiseks. Hageja ja kostja vaheline töösuhe lõppes 02.12.2013 (IV kd tl 22-52). 11
  38. Kohus leiab, et poolte vahel 12.10.1998 sõlmitud ja 2007 ning 2012 uues redaktsioonis sõlmitu leping vastab töölepingu tunnustele. Nimelt näeb töölepingu seaduse (

) § 1 lg 1 ette, et töölepingu järgi teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

  1. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 466 639 eurot ja viivise nõude.
  2. Riigikohus on oma 21.07.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 leidnud järgmist: Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 14): · töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72

); · tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); · töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

§‑s 16 sätestatut (

§ 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.

novembri

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); · kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); · kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu
  2. novembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).
  4. Eelnevat arvestades on töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks see, et töötaja oleks rikkunud töösuhtest tulenevat kohustust ja teinud seda tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu.
  5. VÕS § 101 lg 1 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 järgi eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.

§ 15

lg-s 2 p-de 1 ja 5 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara.

§ 16

lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

§ 22

lg 1 sätestab, et vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ja lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. 61. Hageja väitel kostja töötas hageja juures täiskohaga ja juhtivpositsioonil, omades ligipääsu konfidentsiaalsele siseinformatsioonile. Kostja viis läbi kogu ehitusalase hanke n-ö algusest lõpuni ning ühtlasi vastutas kogu hanke protseduuri eest. Kostja on oma ametipositsiooni ning konfidentsiaalset informatsiooni omakasu eesmärgil ära kasutanud ja vastutasu eest hageja tarnijatele/töövõtjatele avaldanud ning sellega rikkunud seadusest ja pooltevahelisest töölepingust ja hageja ettevõttesisestest reeglitest tulenevaid lojaalsus- ja konfidentsiaalsuskohustusi. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on küsinud ning temale kuuluva 06.06.2006 registreeritud nö ühemeheühingu E C OÜ kaudu võtnud vastu makseid 12 Rimi tarnijatelt/töövõtjatelt, kes on vastutasuks võitnud kostja poolt korraldatud Rimi hanke või saanud ilma hanketa endale kostja poolt juhitava projekti teostamise lepingu. Hageja väitel kostja andis Rimi alltöövõtjatele juhiseid muuta Rimile esitatud hinnapakkumisi keskmiselt paarituhande euro võrra suuremaks, et kindlustada alltöövõtja valimine konkreetse objekti alltöövõtjaks. Kuna suurenesid hinnapakkumised, suurenesid vastavalt ka Rimi poolt makstud arved. Kostja on nimetatud summa ulatuses võtnud raha Rimi lepingupartneritelt seoses töödega, mida lepingupartnerid on Rimile teinud ja mille eest Rimi on neile tasunud. Hageja arvates tuleb sellisel juhul eeldada, et tegemist oli altkäemaksuga ning tehingu hind, mida Rimi lepingupartneritele maksis, oli mõjutatud altkäemaksust ning seetõttu on Rimi kandnud otsest varalist kahju. 62. Kostja väidab, et hageja ehitusalaste hangete läbiviimise ja hangete võitjate üle otsustamise eest ei vastutanud kostja ainuisikuliselt, seega ei saanud kostja mõjutada tarnijate pakkumusi ja tööde hindade muutumist selliselt, nagu on väitnud hageja. Kostja osales küll ehitusalaste hangete korraldamisel ja nendele järgnenud kaupluste ehitusprotsessides, aga ei otsustanud, missugune tarnija või ehitaja hanke võidab. Sellise lõpliku otsustuse tegi hageja kinnisvarajuht, kelleks olid erinevatel perioodidel E S (L) ja P R. Kostja ei koostanud ka hageja kaupluste ehitamise või ümberehitamise aluseks olnud jooniseid ja dokumente, mille põhjal tarnijad ja ehitajad oma esialgsed pakkumused tegid, ja mida oli hiljem vaja mitmeid kordi muuta. Jooniste muutmine ja hilisem täpsustamine tõid kaasa ka tööde hinna muutumise. Samuti ei sõlminud kostja töövõtulepinguid hangete võitjatega, seda tegi hageja kinnisvarajuht. Hageja on väitnud, et kostja andis hanke toimumise ajal pakkujatele vihjeid, mis aitasid neil pakkumusi muuta selliselt, et hange oleks võimalik võita. Mitmetel objektidel tellisid lisatöid hageja kinnisvarajuht ja tööde hinnad ning pakkumused muutusid seetõttu. Kostja ei vastutanud üksi hanke tulemuste ja läbiviimise eest ning kostjal ei olnud hangete korraldamise ja nende tulemuste üle otsustamisel sellist ainupädevust ja mõjuvõimu, nagu hageja on püüdnud näidata. Hangete võitjad valiti välja vastava komisjoni poolt, mitte kostja poolt. Kostja väitel hangete aluseks olevaid dokumente ja jooniseid tuli hanke käigus korduvalt muuta, see tõi kaasa lisatööde tellimise vajaduse ning sellest tulenevalt muutusid ka pakkumised tööde hindadele. Ehitusalaste hangete aluseks olnud dokumentatsioon, sh joonised olid puudulikud ja ei vastanud enamasti tegelikult olukorrale. Samas tehti töövõtjate poolt pakkumused neile andmetele tuginedes ilma konkreetset objekti üle vaatamata ja tegelikku olukorda teadmata. Pärast tegeliku olukorra ülevaatamist või uute jooniste saamist tegid tarnijad uued pakkumised. Seega erinesid pakkumised seetõttu, et algselt ei olnud teada, missugune olukord valitseb objektil tegelikult ning tegelik tööde maht selgus alles pärast objekti ülevaatamist töövõtja poolt. Samuti muudeti tehnoloogilisi jooniseid, kohati olid need vananenud ja puudulikud, tihti tekkis lisatööde teostamise vajadus. Enamikel juhtudel oli ehitustöödega juba alustatud või isegi töödega juba lõpetatud, enne kui jõuti lepingu sõlmimiseni töövõtja/tarnijaga. Ehitusalased hanked jäid hageja poolt koostatud eelarvete piiridesse, mis tähendab, et hageja oli eelarveliste summade töövõtjatele maksmisega arvestanud ning neid summasid ei saa pidada hageja kahjuks. Kostja osutas E C OÜ kaudu tarnijatele konsultatsiooniteenust ning see oli vajalik, et tarnijatel oleks võimalik töid teostada ning need lõpuni viia. 63. Kohtule esitatud tõendeid igakülgselt ja kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi. 64. Kohus tuvastab, et kostja on 06.06.2006 registreeritud OÜ E C ainuosanik ja oli ainuke juhatuse liige. OÜ E C tegevusvaldkonnaks on märgitud kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel (I kd tl 32-34). OÜ E C 2006-2012 majandusaastaaruannete kohaselt tuleneb OÜ E C käive konsultatsiooni-, kinnisvarahaldus- ja projektijuhtimisteenuste osutamisest. Samas pole OÜ-l E C majandusaasta aruannete järgi olnud kunagi ühtegi töötajat ning tööjõukulud puuduvad täielikult, sh pole kunagi tasu makstud hagejale kui ainsale juhatuse 13 liikmele. Majandusaruannete järgi puuduvad ka mistahes otseselt põhitegevusega seonduvad kulud – märgitud on ainult „mitmesugused tegevuskulud“. Ilma ühegi töötajata on OÜ E C äriregistrile esitatud majandusaastaaruannete järgi aastatel 2006-2012 teeninud müügitulu kokku 539 023 EUR (I kd lk 40-131). 65. Vaidlust pole selle üle, et ajavahemikus 28.07.2006 kuni 21.12.2013 on E C OÜ esitanud Rimi tarnijatele/töövõtjatele arveid kogusummas 685 808 eurot. E C OÜ poolt esitatud arved kajastuvad ka hageja poolt kohtule esitatud E C OÜ arvete koondtabelis (II kd lk 4344). E C OÜ pangakonto väljavõttest nähtub, et E C OÜ kontole on laekunud raha Rimi tarnijatelt/alltöövõtjatelt (V kd tl 147-201, VI kd tlk 6-91). 66. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja on küsinud ja kostjale kuuluva 06.06.2006 registreeritud OÜ E C kaudu võtnud Rimi tarnijatelt/töövõtjatelt altkäemaksu, kes on vastutasuks võitnud kostja poolt korraldatud Rimi hanke ja saanud ilma hanketa endale kostja poolt juhitava projekti teostamise lepingu. Kohus põhjendab oma seisukohata järgnevalt. 67. Vaidlust pole selle üle, et kostja viibis Rimi objektidel Rimi projektijuhina ning suhtles projektijuhi ametikohuseid täites ka alltöövõtjatega. Kuigi erinevad alltöövõtjad on esitanud arveid OÜ-le E C, siis tõendamist pole leidnud, et E C OÜ oleks tegelikkus Rimi objektidel mingeid teenuseid alltöövõtjatele osutanud. Seda on kinnitanud ka 13.07.2020 toimunud kohtuistungil üle ülekuulatud tunnistajad L K, T V ja V V oma ütlustega. OÜ S E projektijuht L K on 13.07.2020 istungil tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et ei tea, millega on E Ci puhul tegemist, tema jaoks oli kostja tellija (ehk hageja) esindaja ning tema suhtles kostjaga kui tellijaga. Sealjuures ei suhelnud L K Rimi kui tellija poolelt kellegi teisega peale kostja (XVIII kd tl 49-49 pöördel). OÜ S E tööline, endine objektijuht T V kinnitas 13.07.2020 istungil antud ütlustes, et talle ei ütle midagi nimi E C OÜ (XVIII kd tl 52). OÜ S E projektijuht V V vastas 13.07.2020 istungil kahel korral jaatavalt küsimusele, kas kostja tegutses objektidel tellija ehk Rimi esindajana. Samuti kinnitas V V, et Võru ja Paide Säästumarketi objektidel ei suhelnud ta E C OÜ-ga, vaid Rimiga (XVIII kd 53 pöördel-54). Rimis kostja otsese juhina töötanud E S kinnitas 13.07.2020 tunnistajana istungil, et kostja firmal E C OÜ ei olnud õigust Rimi objektidel töövõtjatele konsultatsiooniteenust osutada, vaid töövõtjate ja ehitajate konsulteerimine tööobjektil oli kostja otsene töökohustus Rimi töölepingu raames tegutsedes Rimi projektijuhina. 68. Kriminaalmenetluse raames Politsei-ja Piirivalveameti poolt 02.06.2015 tunnistajana ülekuulamisel on E S kinnitanud, et kostjal ei olnud õigust pakkuda Rimi objektidel tarnijatele konsultatsiooniteenust. Kõik tööd, mis objektil tehti ja kõik konsultatsioonid seoses objektil teostatud töödega olid kostja tööülesanded. Kostja ülesandeks oli iga objekti puhul kogu projekti koordineerimine algusest lõpuni. Kostja tööülesannete hulka kuulus ka hanke võitja nõustamine objektil (XVII tl 180-184). Seega on tunnistajate ütlustega leidnud kinnitust, et kostja ei saanud Rimi objektidel viibida ja alltöövõtjaid konsulteerida E C OÜ esindajana konsultatsiooniteenust pakkudes, sest kostja tegutses kõigil Rimi objektidel Rimi projektijuhina ja tal ei olnud õigust Rimi objektidel konsultatsiooniteenust osutada. 69. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja osutas E C OÜ kaudu alltöövõtjatele konsultatsiooni- vm teenust, mis ei oleks olnud kostja otseseks töökohustuseks Rimis. Harju Maakohus 27.03.2020 otsuses kriminaalasjas nr 1-17-3920, mida kohus hindab TsMS § 272 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina, on kohus tuvastanud, et tegelikkuses OÜ E C OÜ arvetel märgitud teenused ei osutanud. Kostja esitas OÜ E C nimelt arveid tegelikkuses mittetoimunud tehingute dokumenteerimiseks eesmärgiga varjata raha saamise kokkulepet teise osapoole vahel, millest kostja tööandja hageja ei olnud teadlik (otsuse lk 8) (XVII kd lk 157 pöördel). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et mingeid dokumente oleks koostatud E C OÜ poolt või töövõtjatele vahendatud läbi E C OÜ. Projektdokumentatsiooni 14 muutmisest jäänuks maha kirjalik jälg. Puuduvad kostja e-kirjavahetused töövõtjaga, millega edastatakse muudetud tehnoloogilised joonised, lepitakse kokku lisatööde maht vms. Ainuüksi joonise või ehitusprojekti muutmine ei oma eraldivõetuna mingit tähtsust, kui seda pole võimalik siduda E C OÜ poolt teenuse osutamisega. Eluliselt on ebausutav, et E C OÜ poolt 8 aasta vältel ehitussektoris teenuse osutamine toimus ilma ühegi kirjaliku jäljeta, v.a E C OÜ poolt esitatud arved. 70. Kostja väidab, et ta ei otsustanud, milline tarnija või ehitaja hanke võidab. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja tegelikult otsustas sisuliselt, milline tarnija või ehitaja hanke võidab. Kriminaalasjas Politsei- ja piirivalveameti poolt 31.04.2014 tunnistajana ülekuulamisel on E S on mh kinnitanud, et projektijuhina vastutas kostja projekti üldjuhtimise eest otsast kuni lõpuni alates hinnapakkumise võtmisest kuni objekti vastuvõtmiseni. Sinna vahele jäi ehitusprotsessi jälgimine ja kogu tehnilise poole koordineerimine, tellimuste tegemine, nende kinnitamine,, lõpuks kohapeal töö koordineerimine, kuhu, mis seadmed paigutada ms. Kostja suhtles hankijatega, võttis hinnapakkumised ja kinnitas tellimused. Kostja valmistas ette hankedokumentide sisu ning hankijad saatsid pakkumised kostjale. Hankekomisjon lähtus kostja professionaalsusest ja tema poolt antud infost. Kostja tegi pakkumistest kokkuvõtte ja presenteeris seda E Sle. Kui pakkumine oli eelarves, ei toimunud sisulist arutelu ja E S ei süvenenud pakkumistesse. Komisjonis lähtuti kostja professionaalsusest ja tema poolt antud infost. Ka sisendmaterjal komisjoni protokollideks tuli kostjalt. Väiksemate tellimuste puhul, mille puhul polnud vajalik hankekomisjoni kokkukutsumine, jagas kostja E Sle infot (XIII kd tl 185-187). Ka 13.07.2020 istungil kinnitas tunnistaja E S, et kostja võttis kokku, millised olid hangete tulemused, kuid hangete puhul oli primaarne hinnaprintsiip ning võitis odavaim pakkuja. Sellest eelinfost lähtudes sõlmiti ka lepingud, eeltöö tegi kostja. Ka eelarvete koostamine sündis koostöös kostjaga, kes käis objektidel sageli kaasas, et hinnata ehituse suurusjärku (XVIII kd tl 42-42 pöördel). Tunnistaja E S kinnitas, et sisulise töö tegi kostja ning E S lähtus infost, mille kolleeg ette andis. Kostja oli osakonnas E S usaldusisikuks, keda E S usaldas (XVIII kd 46-46 pöördel). Seega on tõendatud, et hangete algdokumendid koostas kostja, kes koostas ka pakkumistest kokkuvõte, mida presenteeris E Sle ja hankekomisjonile. Kuna hanked võitis odavam pakkuja ning kokkuvõtte pakkumistest koostas kostja, kinnitaski komisjon kostja sisulise eelinfo pinnalt võitjana odavaima pakkumise esitanud alltöövõtja. Kogu sisulise töö (hangete ettevalmistamise, alltöövõtjatega suhtlemise, pakkumiste küsimise ja saamise, pakkumistest kokkuvõtete tegemise ja hinna järgi reastamise) tegi kostja, keda tema otsene ülemus E S selles küsimuses täielikult usaldas. 71. Tõendamist on leidnud, et kostjal oli võimalik hinnapakkumistega manipuleerida. Rimis kostja otsese juhina töötanud E S on 13.07.2020 istungil tunnistajana andnud ütlusi selle kohta, et kostja järgis projektijuhina, kas Rimi objektid püsivad eelarves (XVII kd 42 pöördel). Tunnistaja ütluste kohaselt kostja tegeles pakkumistega, konsulteerimistega, muudatuste elluviimisega, tunnistaja lähtus infost, mille tema kolleegist kostja talle ette andis. Sisulisi läbirääkimisi töövõtjatega töövõtulepingu tingimuste üle pidas kostja. E. S ütlustest selgub, et ka lisatööd kooskõlastas töövõtjatega kostja (XVIII kd tl 46). 03.2014 ja 02.06.2015 kriminaalasjas nr 13221000063. tunnistajana ülekuulatud E S on kinnitanud, et kostja pidas läbirääkimisi alltöövõtjatega ning valmistas ette lepingud, pannes neile ka esimese allkirja ( XVII kd tl 180-184). E S on selgitanud, et objektide lisatööde üle läbirääkimine oli kostja pädevus ning muude tööde lisandumine andis võimaluse projekti raha juurde panna (XIII kd tl 185-187). Kostja võis mängida lisatöödega või jätta mõne odavama pakkumise hagejale esitamata, samuti võis kostja enda e-mailile avatud pakkumisi avada enne pakkumiste tähtaja saabumist (XVIII kd tl 183). Seega kinnitavad tunnistaja E S ütlused, et kostjal oli võimalik anda alltöövõtjatele juhiseid hinnapakkumiste kunstlikuks suurendamiseks, kuna kostja pidas üksi sisulisi läbirääkimisi töövõtjatega. 15 72. Kostja tugineb oma vastuväidetes asjaolule, et kostja ei sõlminud töövõtulepinguid hangete võitjatega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hangete võitja, kellega töövõtuleping allkirjastati, otsustas sisuliselt kostja. Tunnistaja E S ütluste kohaselt tegutses ta kostja poolt ette antud sisulisest eelinfost lähtuvalt, samamoodi allkirjastati lepingud hageja poolt kostja sisulisest ettevalmistustest lähtuvalt. Seega tähtsust ei oma, kes lepingud allkirjastas. 73. Kostja väitel tõi pakkumiste hinnatõusu kaasa hangete aluseks olevate dokumentide ja jooniste korduv muutmine. Kostja väidab, et pakkumised erinesid seetõttu, et algselt ei olnud teada, missugune olukord valitseb objektil tegelikult ning tegelik tööde maht selgus alles pärast objekti ülevaatamist töövõtja poolt. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pakkumiste hinda tõsteti kostja otseste juhiste alusel ning hinnatõus ei olnud seotud täiendavate tööde või objektiga tutvumisega. Kohus põhjendab oma seisukohta hiljem analüüsides iga episoodi eraldi. Samuti on kostja väitnud, justkui toonuks igasugused muudatused dokumentatsioonis ja joonistes kaasa hinnatõusu. Tunnistaja E S on 13.07.2020 istungil kinnitanud, et kõik muudatused ei mõjutanud eelarvet (XVIII kd tlk 43 pöördel). Tunnistaja E S ütluste kohaselt lisatööde tegemine on tavaline osa ehitusprotsessist ning osa töid jäi ka ära. Hangetel osalejate puhul oli tegu professionaalsete ehitusettevõtjatega, kes pidid olema teadlikud lisatööde võimalikkusest ning sellega oma pakkumisi tehes arvestama. 74. Kohus tuvastab alljärgnevalt kostja poolt Rimi tarnijatelt/alltöövõtjatelt altkäemaksu võtmise episoodide kaupa. 75. Episood nr 1. Hageja väidab, et seonduvalt Postimaja Rimi supermarketi (Narva mnt 1, Tallinn) külmaseadmete valmistamise ja paigaldusega võttis kostja 2013.a teisel poolaastal Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane andis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 12 500 eurot. 76. Hageja on soovinud oma väidete kinnitamiseks esitada 31.08.2020 menetlusdokumendiga tõenditena Xxx xxx OÜ, kostja e-kirja, xxx OÜ arved, Xxx Xxx OÜ arved ja maksekorraldused arvete tasumise kohta. Kuna hageja esitas nimetatud tõendi kohutule pärast asja sisulist arutamist, siis kohus keeldus eelnevalt nimetatud tõendite asja materjalide juurde võtmast. 77. Hageja on esitanud nimetatud väite tõendamiseks U. S 18.12.2018 selgituse milles U. S Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmena on kinnitanud, et hagejale esitatud hinnapakkumiste sisse oli arvestatud kostja tasu, mille kohta esitas E C OÜ Xxx Xxx OÜ-le tasumiseks arved summas 80 467 eurot (XVII tl 10) ja E C OÜ 30.09.2013 arve nr 141 summas 4000 + km, E C OÜ 15.11.2013 arve nr 150 summas 8500 + km, E C OÜ 02.12.2013 arve nr 155 summas 5000 + km (XII kd tl 75,79,82). E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendamist leidnud ning konsultatsioonid ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et seonduvalt Postimaja Rimi supermarketi (Narva mnt 1, Tallinn) külmaseadmete valmistamise ja paigaldusega võttis kostja 2013.a teisel poolaastal Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane andis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 12 500 eurot. 78. Episood nr 2. Kohus tuvastab, et seonduvalt Postimaja Rimi supermarketi (Narva mnt 1, Tallinn) sissepääsureklaamiga võttis kostja 2013. II poolaastal XXX XXX OÜ-lt ja viimane andis hagejale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele summas 1 000 eurot (lisandus km). 79. Seda kinnitavad järgmised tõendid: XXX XXX OÜ arve nr 2013076, maksekorraldus XXX XXX OÜ arve tasumise kohta, XXX XXX OÜ esindaja T Pi 23.10.2013 e-kiri koos hinnapakkumisega, XXX XXX OÜ esindaja T Pi 24.10.2013 e-kiri koos hinnapakkumisega (VI kd lk 142-145), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kl lk 5-21), 16 24.03.2014 jälitustoimingu protokoll (V Kd lk 49-146), E C OÜ 06.11.2013 arve nr 146 summas 1000 + km (XII kd tl 77). 80. Nimetatud tõenditest nähtuvalt 23.10.2013 saatis T P XXX XXX OÜ esindajana esialgse pakkumise Rimi Postimaja supermarketi sissepääsu valgusreklaamile summas 3891,08 eurot + km. Päev hiljem 24.10.2013 kell 17:42 saatis sama isik lõpliku pakkumise hinnaga 4891,08 eurot + km. Seega XXX XXX OÜ on tõstnud oma pakkumist 1000 euro võrra, ilma et oleks muutunud pakkumise tegelik sisu. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 24.10.2013 kl 17:09:24 helistas kostja T Pile ning palus T Pil tõsta pakkumise hinda 1000 euro võrra („pane … pane üks juurde“, jälitustoimingu protokoll lk 39-40), mida T P tegigi. Lõplik pakkumine oli esialgsest täpselt 1000 euro võrra kõrgem ning sellele vastavalt esitas XXX XXX AS Rimile arve, mille kostja aktsepteeris ning Rimi tasus. Kostja on kriminaalasjas toimunud ülekuulamisel kinnitanud arvete kunstlikku suurendamist Postimaja Rimi objektil. E C OÜ on esitanud XXX XXX OÜ-le 06.01.2013 arve nr 146 selgitusega „Projekti juhtimine kooskõlastused Narva mnt 1“. Tõendamist pole leidnud, et E C OÜ oleks XXX XXX OÜ-le teenust osutanud ja arve summa vastab hinnapakkumise suurendamise mahule ja kostja on võtnud XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu summas 1000 eurot. 81. Episood 3. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Rimi hüpermarketi (Papiniidu tn 8/10, Pärnu) kaubandusseadmete ümberehitustööde lisatöödega võttis hageja 2013.a teisel poolaastal Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane andis hagejale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele summas 5 000 eurot (lisandus km). 82. Seda kinnitavad järgmised tõendid: Xxx Xxx OÜ esindaja U S 02.10.2013 kl 12:24 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 7873 eurot + km, Xxx Xxx OÜ esindaja U S 02.10.2013 kl 15:31 e-kiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega summas 12 873 eurot + km, Xxx Xxx OÜ raamatupidaja K S 03.10.2013 kl 16:35 e-kiri koos arvega summas 7873 eurot + km, Xxx Xxx OÜ raamatupidaja K S 04.10.2013 kl 14:03 e-kiri koos „parandatud“ arvega summas 12 873 eurot + km, kostja 04.10.2013 kl 14:32 e-kiri Rimi raamatupidajale, Maksekorraldus Xxx Xxx OÜ arve tasumise kohta (VI kd lk 153-160), 24.03.2014 jälitustoimingu protokoll lk 10 (VII kd lk 58), E 27.09.2013 arve nr 140 summas 5000 + km (XII kd tl 74), U. S 18.12.2018 selgitus (XVII kd tlk 10). 83. Nimetud tõenditest nähtub, et Xxx Xxx OÜ esindaja U S saatis 02.10.2013 kl 12:24 esialgse pakkumise summas 7873 eurot + km ja samal päeval 2 tundi hiljem saatis samas isik lõpliku hinnapakkumise summas 12 873 eurot + km. Jälitustoimingu protokollis nähtub, et 02.10.2013 kell 10:06 alanud telefonivestluses palub kostja, et Xxx Xxx OÜ juhatuse liige U S saadaks talle Pärnu Rimi hüpermarketi tööde pakkumise (jälitustoimingu protokolli lk 10). 02.10.2013 kell 12:24 saadab U S kostjale e-kirjaga pakkumise Pärnu Rimi ümberehituse lisatöödele summas 7873 eurot + km. 02.10.2013 kell 12:51 helistab kostja U Sle ning palub pakkumist 4000 euro võrra tõsta („Nii, vaatasin üle selle, OK, aga nüüd mõtlesin, et sinna saab tegelikult natuke liita. […] Et, nii et pane sinna neli juurde, kaks mulle, kaks sulle“, jälitustoimingu protokolli lk 10-11). Kümmekond minutit hiljem, so 02.10.2013 kell 13:02 alanud telefonivestluses palub kostja, et U S tõstaks Xxx Xxx OÜ pakkumist siiski 5000 euro võrra („Kuule, ma veel mõtlesin, et … pane … e-ee … viis. […] Kaks ja pool, kaks ja pool. […] Ma vaatasin siin kuradi see … e-ee … mul siin annab välja, on ju“, jälitustoimingu protokoll lk 11). 02.10.2013 kell 15:31 saadab U S kostjale uue „parandatud“ pakkumise summas 12 873 eurot + km ehk siis vastavalt eelnenud telefonivestlusele tõsteti pakkumist 5000 euro võrra. Seega kostja korraldusel tõstis Xxx Xxx OÜ oma pakkumist 5 000 euro võrra, ilma et oleks muutunud pakkumise tegelik sisu. 17 84. E C OÜ on esitanud Xxx Xxx OÜ-le arve selgitusega „Projekti juhtimine, konsultatsioonid Papiniidu, Pärnu“. Tõendamist pole leidnud E C OÜ teenuse osutamine. See kostja on võtnud Xxxe Xxx OÜ-lt altkäemaksu 5000 eurot. 85. Episood 4. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Rimi hüpermarketi (Papiniidu tn 8/10, Pärnu) elektritöödega võttis hageja 2013. II poolaastal E-Xxx AS-ilt ja viimane andis hageja E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 10 000 eurot (lisandus km). Seda kinnitavad järgmised tõendid: E-Xxx AS 04.10.2013 arve nr 32601 summas 19 200 + km, E-Xxx AS 11.10.2013 arve nr 32651 summas 6757 + km, E-Xxx AS 22.10.2013 arve nr 32673 summas 7077 + km, Maksekorraldused E-Xxx AS arvete tasumise kohta (VI kd lk 161-166), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kd tlk 20), E C OÜ 17.10.2013 arve nr 142 summas 5000 + km, E C OÜ 04.11.2013 arve nr 145 summas 5000 + km( XII kd tl 75-77). Arvetest ja maksekorraldustest nähtub, et EServise on esitanud hagejale oktoobris 213 kokku 3 arvet, mille hageja on tasunud. Kostja on kriminaalasjas toimunud ülekuulamisel kinnitanud arvete kunstlikku suurendamist Pärnu Rimi Hüpermarketi objektil. E C OÜ on esitanud E-Xxx AS-le 2 arvet selgitusega „Eriosade projektijuhtimine, konsultatsioonid kooskõlastused Papiniidu 8/10, Pärnu“. Tegelikkuses pole E C OÜ poolt teenuse osutamist tõendatud ning projekti juhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega kostja võttis E-Xxx AS-lt altkäemaksu 10 000 eurot. 86. Episood 5. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Rimi hüpermarketi (Papiniidu tn 8/10, Pärnu) välireklaami töödega võttis hageja 2013.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ning viimane andis hagejale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 6 000 eurot (lisandus km). 87. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: XXX XXX OÜ 21.10.2013 arve nr 2013077, XXX XXX OÜ 21.10.2013 arve nr 2013078, Maksekorraldus XXX XXX OÜ arvete tasumise kohta, XXX XXXOÜ esindaja T P 12.07.2013 kl 10:39 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 15 317,73 + km, XXX XXX OÜ esindaja T P 26.08.2013 kl 20:08 e-kiri koos parandatud hinnapakkumisega summas 21 546 + km, XXX XXX OÜ esindaja T P 10.09.2013 kl 17:17 e-kiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega summas 24 541,30 + km, XXX XXX OÜ esindaja T P 24.10.2013 kl 17:51 e-kiri koos veelkord „parandatud“ hinnapakkumisega summas 27 541,30 + km (VI kd tl 167-170), 24.03.2014 jälitustoimingu protokoll lk 41-42 (V kd tl 89-90), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll( V kd tlk 20), E C OÜ 07.11.2013 arve nr 147 summas 6000 + km (XII tl 78). 88. Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja juhendamisel tõstis XXX XXX OÜ Pärnu Rimi välitööde pakkumust 6 000 euro võrra, ilma et oleks muutunud pakkumise tegelik sisu ja kostja aktsepteeris kõrgeima pakkumise. Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et hindu tõsteti kostja palvel. Jälitusprotokollist nähtub, et 24.10.2013 kell 17:09:46 alanud telefonivestluses tunnistab XXX XXX OÜ juhatuse liige T P, et tööde teostamise lõplik hind oli 26.08.2013 hinnapakkumisega kooskõlas olev summa 21 546 eurot + km ning 10.09.2013 hinnapakkumisele oli juurde lisatud 3000 eurot altkäemaksu („2,4,5,1 jah. Nii, see on see lõplik jah. […] Ei, seal oli ka see mingi osa. […] Jah, selles oli ka see…oota, vaata, kui sa seda sama kirja vaatad eraldi veel. […] Vot see, jah. Et vaata tegelikult noh… minu oma oleks nagu see 2,1,5.“, jälitustoimingu protokolli lk 41-42). Samast telefonivestlusest tuleneb ka, et T P ja kostja lisasid kokkuleppel juurde veel 3000 eurot, mille põhjal saatis T P ka 24.10.2013 kl 17:51 esitatud hinnapakkumise summas 27 541,30 + km („mhm-mhm-mhm…OK, nii…nüüd…siin on…ütleme kolm. […] On see… ja nüüd tuleb sul tõehetk…nüüd on see, et…pluss kolm. Veel pluss kolm, jaa? Jaa, jaa. OK… nii et kaks, seitse.“, jälitustoimingu protokolli lk 41-42). Kostja on kriminaalasja kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel tunnistanud arvete kunstlikku suurendamist Pärnu Rimi hüpermarketi objektiga seoses. E C OÜ on esitanud XXX XXX OÜ-le arve summas 18 6000 eurot selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Papiniidu 8/10, Pärnu“. Tõendamist pole leidnud, et tegelikkuses oleks E C OÜ teenuse osutamist tõendatud. Lisas olid projekti juhtimine ja kooskõlastused kostja otsesteks tööülesanneteks. Seega võttis kostja XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu 6000 eurot. 89. Episood 6. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Rimi hüpermarketi (Papiniidu tn 8/10, Pärnu) ümberehitustöödega küsis kostja 2013.a teisel poolaastal Xxx OÜ-lt E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele summas 4 500 eurot (lisandus km). 90. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: Xxx OÜ 26.09.2013 20:32 e-kiri koos hinnapakkumistega nr 201334 summas 5585 + km ja nr 201335 summas 4867 + km, Xxx OÜ 30.09.2013 08:32 e-kiri koos arvega nr 1321 summas 7276 + km ja 15.08.2013 hinnapakkumisega nr 201334 summas 7276 + km, Xxx OÜ 28.10.2013 22:17 e-kiri koos hinnapakkumistega nr 201335 summas 5567 + km ja nr 201341 summas 1317 + km, Xxx OÜ 09.11.2013 08.37 e-kiri koos arvetega 08.11.2013 arve nr 1331 summas 2367 + km ja 08.11.2013 arve nr 1332 summas 6517 + km, Xxx OÜ 12.11.2013 12:09 e-kiri koos hinnapakkumistega nr 201335 summas 6517 + km ja nr 201341 summas 2367 + km , Maksekorraldused Xxx OÜ arvete tasumise kohta ( VI kd tl 172-190). E C OÜ 25.11.2013 arve nr 152 summas 4500 + km (XII kd tl 80), E C OÜ 25.11.2013 arve nr 152 summas 4500 + km (V kd tl 52-53). 91. Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja juhendamisel tõstis Xxx OÜ Pärnu Rimi hüpermarketi ehitustöödega seoses esitatud hinnapakkumisi ning kostja aktsepteeris tõstetud pakkumised ja nendele vastavalt esitatud arved. Nii nähtub kostja ja Xxx OÜ juhatuse liikme J Le vahelisest e-kirjavahetusest, et Xxx OÜ saatis kostjale Pärnu Rimi hüpermarketi ehitustöödega seoses kolm pakkumist, millest igaühte tõsteti kostja täpsete juhiste alusel. Hinnapakkumisi tõsteti 1691 + 1650 + 1050 = 4391 euro võrra. 24.03.2014 jälitustoimingu protokollist nähtuvalt 30.09.2013 helistab kostja Xxx OÜ juhatuse liikmele J. Lele ja ütleb talle ette, kuidas hinnapakkumisi tõsta. E C OÜ on esitanud Xxx OÜ-le arve selgitusega „Eriosade projekti juhtimine. Konsultatsioonid kooskõlastused Papiniidu 8/10, Pärnu“. Kohtumenetluse käigus pole tõendamist leidnud E C OÜ poolt teenuse osutamine, lisas oli projekti juhtimine ning konsultatsioonid ja kooskõlastused kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kosjta Xxx OÜ-lt altkäemaksu 4500 eurot. 92. Episood 7. Kohus tuvastab, et seonduvalt XL Säästumarketi objekti (Tammsaare tee 55, Tallinn) fassaaditöödega võttis kostja 2013.a S OÜ-lt ning viimane maksis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 2 000 eurot (lisandus km). 93. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: S OÜ 13.06.2013 arve nr 1991 summas 27 585,20 + km, S OÜ 21.06.2013 arve nr 1991 summas 3123 + km, Maksekorraldused S OÜ arvete tasumise kohta, S OÜ 16.05.2013 14:15 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 25 585,20 + km, S OÜ 20.05.2013 e-kiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega summas 27 585,20 + km (VI kd tl 189-206), E C OÜ 28.06.2013 arve nr 129 (XIII tl 189). 94. Nimetatud tõenditest nähtub, et 16.05.2013 saatis S OÜ hinnapakkumise ning et 20.05.2013 saatis S OÜ kostjale sellesama hinnapakkumise uuesti, kuid 2000 euro võrra suuremas summas. E C OÜ on esitanud S OÜ-le arve selgitusega „konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Tammsaare tee 55, Tallinn“. Tõendamist pole leidnud E C OÜ poolt teenuse osutamist ning lisas olid projekti juhtimine ja konsultatsioonid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja S OÜ-lt altkäemaksu 2000 eurot. 95. Episood 8. Kohus tuvastab, et seonduvalt Sõle Rimi supermarketi (Paavli tn 10, Tallinn) reklaamitöödega võttis kostja 2013.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ja viimane maksis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele 2 600 eurot (lisandus km). 19 96. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: XXX XXX OÜ arve nr 2013055 summas 9961 + km, XXX XXX OÜ arve nr 2013063 summas 6137,68 + km, Maksekorraldused XXX XXX arvete tasumise kohta, T P ja kostja e-kirjavahetus (VII kd tl 19-23), E C OÜ 28.06.2013 arve nr 133 summas 1600 + km (XII kd tl 71-72). 97. Nimetatud tõenditest nähtub, et 20.06.2013 on T P saatnud hinnapakkumise välireklaamile summas 8 361 eurot + km. Seevastu Rimile esitas XXX XXX OÜ arve nr 2013055 summas 9 961 eurot + km ehk täpselt 1600 euro võrra suuremas summas kui pakkumine. Samas summas esitas E XXX XXX OÜ-le arve nr 13. E on esitanud XXX XXX OÜ-le arve selgitusega „projekti juhtimine, kooskõlastused Paavli 10 Tallinn“. Arve summa vastab hinnapakkumise suurendamise mahule. Tõendamist pole leidnud E poolt teenuse osutamine ning projekti juhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu 2600 eurot. 98. Episood 9. Kohus tuvastab, et seonduvalt Sõle Rimi supermarketi (Paavli tn 10, Tallinn) külmaseadmete ostu ja paigaldustöödega võttis kostja 2013.a Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 21 000 eurot (lisandus km). 99. Seda kinnitavad järgmised tõendid: U S 14.02.2013 15:45 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 187 324 (0% km), U S 15.02.2013 14:39 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 176 819 (0% km), U S 06.03.2013 15:56 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 187 324 (0% km), U S 11.06.2013 13:50 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 202 766 (0% km), Xxx Xxx OÜ raamatupidaja 06.05.2013 11:54 e-kiri koos arvega summas 33 660 + km, Xxx Xxx OÜ raamatupidaja 07.05.2013 15:21 e-kiri koos arvega summas 98 470 + km, Xxx Xxx OÜ raamatupidaja 04.06.2013 11:33 e-kiri koos arvega summas 55 194 + km, Xxx Xxx OÜ raamatupidaja 11.06.2013 14:07 e-kiri koos arvega summas 15 442 + km, E arve nr 130 summas 10 500 + km ( II kd tl 75-95), Maksekorraldused Xxx Xxx OÜ arvete tasumise kohta (VII kd tl 24-27), E C OÜ 18.07.2013 arve nr 132 summas 10 000 + km( XII tl 70), U. S 18.12.2018 selgitus (XVII tl 10). 100. Nimetatud tõenditest nähtub, et Xxxe Xxx OÜ poolt on hinnapakkumisi tõstetud korduvalt ning lõplik pakkumine oli madalaimast 25 947 euro võrra kõrgem ilma, et teenuse sisu oleks muutnud. Maksekorraldused kinnitavad hageja poolt Xxx Xxx OÜ arvete tasumist. Arvete summa 10 000 + 10 500 = 20 500 eurot vastab hinnapakkumise suurendamise mahule 25 947 eurot. Xxx Xxx OÜ juhatuse liige U. S on kinnitanud, et hinnapakkumiste sisse oli arvestatud kostjale tasu, mille kohta esitas E C OÜ hiljem arve, E C OÜ on esitanud Xxx Xxx OÜ-le 2 arvet selgitusega „Eriosade projekti juhtimine. Konsultatsioonid Paavli 10, Tallinn“. Tõendamist pole leidnud E C OP poolt teenuse osutamist tõendatud ning projekti juhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Arvete summa 10 000 + 10 500 = 20 500 eurot vastab hinnapakkumise suurendamise mahule 25 947 eurot. Seega võttis kostja Xxxe Xxx OÜ-lt altkäemaksu 21 000 eurot. 101. Episood 10 . Kohus tuvastab, seonduvalt Tatari mini-Rimi (Tatari tn 64, Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 34 800 eurot (lisandus km). Seda kinnitavad järgmised tõendid: E C OÜ 30.11.2012 arve nr 109 summas 19 800 + km, E C OÜ 27.12.2012 arve nr 116 summas 15 000 + km, Xxx xxx OÜ 17.10.2012 arve nr 168/12 summas 418 573 + km , Xxx xxx OÜ 31.12.2012 arve nr 219/12 summas 2445 + km, Teostatud tööde akt, maksekorraldused Xxx xxx OÜ arvete tasumise kohta (VII tl 33-33-39), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kd tlk 16 ja 20), Ehituse töövõtuleping, Xxx xxx OÜ 01.08.2012 hinnapakkumine nr 106/12 summas 416 105 + km, Xxx xxx OÜ 01.08.2012 „parandatud“ hinnapakkumine nr 106/12 summas 436 539 + km, 102. 20 Xxx xxx OÜ 01.08.2012 „parandatud“ hinnapakkumine nr 106/12 summas 418 573 + km, Hankeprotokoll - S OÜ 01.08.2012 hinnapakkumine nr 12052 summas 443 763,5 + km( XII kd 128-151), J Le 20.02.2019 selgitus (XV kd tl 12). 103. Nimetatud tõenditest nähtub, et Xxx xxx OÜ hinnapakkumist võrreldes esialgse hinnapakkumisega 2 korda suurendanud. Xxx xxx OÜ on esitanud tööde eest arve summas 418 573 eurot, millele lisandub arve lisatööde eest summas 2445 eurot. 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt kostja on omaks võtnud korduva pistise võtmise, dokumentide võltsimise ja nende dokumentide kasutamise. Kostja on tunnistanud, et Tatari Rimi supermarketi objektil toimus arvete kunstlik suurendamine kokkuleppel Xxx xxx OÜ esindaja J Lega. Xxx xxx OÜ juhatuse liige J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Eriosade konsultatsioonid, projektijuhtimine Tatari 64, Tallinn“ summas 19 800 + 15 000 = 34 800 eurot. Samas E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 34 800 eurot. 104. Episood 11. Kohus tuvastab, et seonduvalt Lasnamäe Centrumi Rimi hüpermarketi (objekt aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn) ja Sõpruse Rimi hüpermarketi (objekt aadressil Sõpruse pst 174/176, Tallinn)ventilatsiooni ja jahutustöödega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal ja 2013.a esimesel poolaastal XXX OÜ-lt ja viimane andis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 54 000 eurot (lisandus km). 105. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: 10.07.2012 pakkumine, 11.09.2012 pakkumine, 05.10.2012 pakkumine, 14.06.2012 pakkumine, 22.12.2012 arve, 15.12.2012 arve, 20.12.2012 arve, 28.12.2012 arve, - 10.07.2012 pakkumine, 11.09.2012 pakkumine, 05.10.2012 pakkumine, 14.06.2012 pakkumine, 30.05.2012 konkureeriv pakkumine, 24.01.2013 E arve, 26.02.2013 E arve ( II kd tl 133-200), 08.10.2012 töövõtuleping (XII tl 152-158), maksekorraldused (VII kd tl 49-53), E C OÜ arve nr 114 summas 20 000 + km ( VII kd tl 40), I. U 03.12.2013 ütlused (V kd tl 37-39), I. U 20.09.2019 kinnitus (XVI kd tl 66). 106. Nimetatud tõenditest nähtub, et XXX OÜ esitas 10.07.2012 kostjale pakkumise seisuga 27.06.2012 Mustakivi tee kaupluses remonttööde teostamiseks. 11.09.2012 esitati uus pakkumine seisuga 27.08.2012 sama projekti jaoks, kus väidetavalt oli arvestatud lisanduvaid töid, kuid mis pidi olema lõplik. XXX OÜ edastas kostjale sama projekti jaoks kolmanda, 28.09.2012 seisuga pakkumise. 05.10.2012 e-kirjaga edastati neljas pakkumine sama projekti jaoks, mille kuupäevaks oli märgitud samuti 28.09.2012. Analoogselt Mustakivi tee kauplusega on ka Sõpruste Rimi hanke käigus XXX OÜ esitanud kaks 28.09.2012 kuupäevaga, kuid erinevate hindadega pakkumist. Ka Sõpruse Rimi puhul esitas XXX OÜ kokku 4 erinevat pakkumist. XXX OÜ ja hageja vaheline oli sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 10-12, mille maksumuseks on lepingu p-s 5 märgitud 196 600 eurot + km. XXX OÜ tõstis esialgu kolm korda pakkumist, jõudes kolmanda pakkumisega summani 196 600 eurot + km. Kuna see aga ületas konkureeriva ettevõtte pakkumist (193 000 eurot + km), vähendas XXX OÜ oma pakkumist summale 185 850 eurot + km. Selliselt õnnestus XXX OÜ-l pakkumine võita maksumusega 185 850 eurot + km, kuid tegelikkuses oli juba lepingus ette nähtud, et XXX OÜ saab tegelikult hagejalt 196 600 eurot+km. XXX OÜ juhatuse liikme I U ütlused kinnitavad altkäemaksu tasumist kostjale läbi E C OÜ ning altkäemaksusumma ulatuses hinnapakkumiste ja Rimile esitatud arvete suurendamist. Vastuseks uurija küsimusele, et kuidas kujunes E arvetel välja toodud hind, vastas I U, et „T E ütles“. Täiendaval ülekuulamisel on I U kinnitanud veelkord, et kostja ütles need summad, mille võrra tuleb hinnapakkumisi tõsta ning et ta tegi seda kõigi kolme XXX OÜ 21 poolt Rimile teostatud objekti puhul, st Tartu Rimi hüpermarket (Tartu Rebase Rimi), Tallinnas Mustakivi ja Sõpruse Rimi. Maksekorraldused kinnitavad XXX OÜ arvete tasumist hageja poolt. E C OÜ on XXX OÜ-le esitanud 3 arvet selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine, projekti kooskõlastused Mustakivi tee 13, Tallinn ja Sõpruse pst 174“ summas 20 000+30 000+4000 = 54 000 eurot. Tõendamist pole leidnud E C OÜ poolt teenuse osutamine ning lisaks olid konsultatsioonid, projektijuhtimine ja kooskõlastused kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja XXX OÜ-lt altkäemaksu 54 000 eurot. 107. Episood 12. Kohus tuvastab, et seonduvalt Viimsi mini-Rimi (Randvere tee 1B, Viimsi) ümberehitustöödega võttis kostja 2013.a esimesel poolaastal S OÜ-lt ja viimane andis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku 27 000 eurot (lisandus km). 108. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: xxx OÜ 28.01.2013 10:02 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 202 997 + km, S OÜ 28.01.2013 10:58 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 187 752 + km, S OÜ 28.03.2013 16:01 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 7582 + km, xxx 28.01.2013 09:44 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 178 396 + km , S OÜ 28.02.2013 arve nr 13030 summas 153 520 + km , S OÜ 13.03.2013 arve nr 13042 summas 31 231 + km - S OÜ 25.03.2013 arve nr 13047 summas 7582 + km, S OÜ lisatööde hinnapakkumine 04.03.2013 summas 7582 + km, E arve nr 123 summas 15 000 + km - E arve nr 125 summas 10 000 + km - E arve nr 126 summas 2000 + km ( III kd tl 9-29), - S OÜ 28.01.2013 hinnapakkumine nr 13005 summas 177 751,6 + km (XII kd tl 159-15) ,maksekorraldused S OÜ arvete tasumise kohta (VII kd tl 54-56). 109. Nimetatud tõenditest nähtub, et algselt esitas S OÜ madalama hinnapakkumise kui lõplik hinnapakkumine summas 187 752 + km, millele lisandusid arved lisatööde eest. OÜ S võitis küll hanke pakkumisega, mis oli ligi paar tuhat eurot konkureerivast pakkumisest madalam, kuid esitas hiljem hinnapakkumise lisatööde teostamiseks, mille tulemusel kujunes OÜ S pakkumine lõppkokkuvõttes ligi 6 000 EUR võrra kallimaks kui konkureeriv pakkumine. Hageja on arve tasunud. E C OÜ on S OÜ-le esitanud 3 arvet selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine, kooskõlastused Randvere tee 1B, Viimsi“ summas 15 000+10 000+2000 = 27 000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning konsultatsioonid, projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja OÜ-lt S altkäemaksu 27 000 eurot. 110. Episood 13. Kohus tuvastab, et seonduvalt Saue Rimi (PärnS tn 31, Saue) ümberehitustöödega võttis kostja 2012.a lõpus/2013.a alguses Xxx xxx OÜ-lt ning viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 6 000 eurot (lisandus km). 111. Seda kinnitavad järgmised tõendid: Xxx xxx 09.11.2012 13:46 e-kiri koos hinnapakkumistega nr 143/12 summas 46 495 + km ja nr 143/12 summas 46 990 + km, maksekorraldus Xxx x arvete tasumise kohta (VII kd tl 62-71), J Le 27.12.2012 08:34 ekiri hinnapakkumisega summas 46 990 + km, J Le 04.01.2013 09:27 e-kiri akti ja arvega summas 55 426 + km, E 08.03.2013 arve nr 122 summas 6000 + km (III kd tl 49-56), Xxx xx 09.11.2012 hinnapakkumine nr 143/12 summas 55 426 + km (XII kd tl 161), kostja 28.11.2012 e-kiri koos ehituse töövõtulepinguga (XII kd tl 2014-211), J Le 20.02.2019 selgitus (XVII tl 12), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll ( V kd tl 16 ja 20). 112. Nimetatud tõenditest nähtub, et Xxx xxx OÜ esitas kokku kolm pakkumist, mis kõik kandsid sama pakkumise numbrit 143/12 ning olid kõik dateeritud 09.11.2012. Kostjas saatis 28.12.2012 e-kirjaga J. Lele (Xxx xxx OÜ) 22.11.2012 dateeritud lepingu projekti, milles on hinnaks märgitud vastavalt 09.11.2012 hinnapakkumisele 46 495 eurot. Kostja 22 palub J. Lel selle hinna ära muuta „Saadan Saue lepingu, vaata summa üle ja paranda ära“. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtumise teenuse osutamise eest. Kostja on kriminaalasjas nr 13221000063 andnud kahtlustatava ütlusi, milles tunnistab, et vastutasu eest eelistas ta 2012.a lõpus Xxx xxx OÜd Saue Rimi supermarketi ümberehitustööde teostajana Rimi jaoks ja sai selle eest pistist kokku summas 6 000 eurot + km, vastavalt E poolt esitatud arvele, ning et Saue Rimi supermarketi objektil toimus arvete kunstlik suurendamine kokkuleppel Xxx xxx OÜ esindaja J Lega. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega „Eriosade projektijuhtimine, konsultatsioonid PärnaS 31, Saue“ summas 6000 eurot. Tõendamist pole leidnud E C OÜ poolt teenuse osutamine ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 6000 eurot. 113. Episood 14. Kohus tuvastab, et seonduvalt Tartu Rimi hüpermarketi (Rebase tn 10, Tartu) ventilatsiooni ja jahutustöödega võttis kostja 2012.a lõpus ja 2013.a alguses XXX OÜ-lt ning viimane andis kostjale altkäemaksu E kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 23 000 eurot (lisandus km). 114. Seda kinnitavad järgmised tõendid: XXX OÜ 04.12.2012 06:23 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 105 750 + km, kostja 20.12.2012 15:17 e-kiri koos ehituse töövõtulepinguga - XXX OÜ 20.12.2012 16:16 „parandatud“ pakkumine summas 140 750 + km, E arve nr 121 summas 20 000 + km (II kd tlk 45-60), Hankeprotokoll, kostja ja I U kirjavahetus, OÜ D hinnapakkumine summas 148 200 + km, E arve nr 121 summas 20 000 + km, kostja ja I U kirjavahetus, XXX OÜ hinnapakkumine summas 238 700 + km, XXX OÜ 05.12.2012 arve nr 212083 summas 63 338 + km, XXX OÜ 15.12.2012 arve nr 212086 summas 35 188 + km, XXX OÜ 28.12.2012 arve nr 212095 summas 28 150 + km, xxx OÜ 31.12.2012 arve nr 212096 summas 14 075 + km ( XII tlk 162-170), maksekorraldused XXX OÜ arvete tasumise kohta (VII kd tlk 68-71), I. U 03.12.2013 ütlused, I. U 20.12.2013 täiendavad ütlused (V kd tlk 34-48), I. U 20.09.2019 ütlused ( XVII tl 66), E 01.09.2013 arve nr 136 summas 3000 + km (XII tlk 72). 115. Nimetatud tõenditest nähtub, et XXX OÜ tõstis kostjaga kooskõlastatult pakkumise hinda 35 000 euro võrra kõrgemaks ilma pakkumise sisu muutmata. XXX OÜ esitas arveid summas 140 750 eurot (millele +

  1. km)ehk vastavalt „parandatud“ pakkumisele ning Rimi tasus need. Esitatud kirjavahetusest nähtub, kuidas kostja ütleb I Ule kui XXXi OÜ esindajale, et ta muutis lepingus summa ära ning et XXX OÜ saadaks uue summaga uue pakkumisega, st summaga, mille ütles kostja. Hageja on arved tasunud. Esitatud kirjavahetusest nähtub, kuidas kostja ütleb I Ule kui XXXi OÜ esindajale, et ta muutis lepingus summa ära ning et XXX OÜ saadaks uue summaga uue pakkumisega, st summaga, mille ütles kostja XXX OÜ juhatuse liikme I Ulme ütlused kinnitavad altkäemaksu tasumist kostjale läbi E ning altkäemaksusumma ulatuses hinnapakkumiste ja Rimile esitatud arvete suurendamist. Vastuseks uurija küsimusele, et kuidas kujunes E arvetel välja toodud hind, vastas I U, et „T E ütles“. Samuti kinnitavad I. U täiendavad ütlused, et E arvetel olevad summad olid XXX OÜ poolt Rimi Eesti Food AS-ile esitatud hinnapakkumistesse sisse arvestatud, st kallinesid samas suurusjärgus, mille eest esitas E hiljem arve XXX OÜ-le tasumiseks. Seda, kui suures summas tuleb hinnapakkumisi suurendada, ütles kostja. E C OÜ on XXX OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine, projekti kooskõlastused Rebase 10, Tartu“ summas 20 000+3000=23 000 eurot. E poolt teenuse osutamine pole tõendatud ning konsultatsioonid, projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Kohtu hinnangul nähtub kohtule esitatud tõenditest selgelt, et tasu maksmine oli seotud sellega, et kostja oli nende lepingute puhul teise poole ehk tellija esindaja ja tegeles projektiga Rimis töötamise tõttu, 23 mitte seetõttu, et OÜ XXX vajas täiendavat konsultatsiooniteenust kui sellist. Seega võttis kostja OÜ-lt XXX altkäemaksu summas 23 000 eurot. 116. Episood 15. Kohus tuvastab, et seonduvalt Kesklinna mini-Rimi (Küüni tn 7, Tartu) ehitustöödega võttis kostja 2012.a lõpus, 2013.a alguses Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 32 000 eurot (lisandus km). 117. Seda kinnitavad järgmised tõendid: Xxx xxx 07.03.2013 arve nr 27/13 summas 145 500 + km, Xxx xxx 11.03.2013 arve 28/13 summas 145 500 + km, Xxx xxx 11.03.2013 arve nr 29/13 summas 1405 + km, maksekorraldused Xxx xxx arvete tasumise kohta (VII kd tl 72-75), Xxx xxx 07.03.2013 arve nr 27/13 summas 145 500 + km, Xxx xxx 11.03.2013 arve 28/13 summas 145 500 + km, Xxx xxx 11.03.2013 arve nr 29/13 summas 1405 + km - maksekorraldused Xxx xxx arvete tasumise kohta ( II kd tlk 110-119), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kd tl 16), J Le 20.02.2019 selgitus (XVII tl 12), 118. Nimetatud tõenditest nähtub, et Xxx xxx OÜ on esitanud kaks identset pakkumist 40 284 euro võrra erineva tööde hinnaga. Hageja on arved tasunud. Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt kostja on korduva pistise võtmise, dokumentide võltsimise ja nende dokumentide kasutamise omaks võtnud. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtumise teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „eriosade konsultatsioonid, projekti kooskõlastused, projektijuhtimine Küüni 7, Tartu“ summas 15 000+17 000=32 000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine pole tõendatud ning konsultatsioonid, projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 32 000 eurot. 119. Episood 16. Kohus tuvastab seonduvalt Vikerlase mini-Rimi (Vikerlase tn 19, Tallinn) reklaamitöödega võttis kostja 2012.a XXX XXX OÜ-lt ja viimane andis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 1 000 eurot (lisandus km). Seda kinnitavad järgmised tõendid: E 27.12.2012 arve nr 115 summas 1000 + km, XXX XXX OÜ 04.12.2012 arve nr 2012085 summas 6176,38 + km, XXX XXX OÜ 04.12.2012 arve nr 2012087 summas 19 721,83 + km, maksekorraldused XXX XXX arvete asumise kohta - XXX XXX OÜ hinnapakkumine summas 18 719,67 + km ( VII kd tl 7680). 120. Nimetatud tõenditest nähtub, et T P XXX XXX OÜ esindajana saatis 06.12.2012 kl 19:47 kostjale Vikerlase mini-Rimi välireklaami kalkulatsiooni summas 18 719,67 eurot + km. Samas on XXX XXX OÜ esitanud Rimile välireklaami tööde eest arve nr 2012087 summas 19 721,83 eurot ehk 1002,16 euro võrra suuremas summas kui oli pakkumine. Rimile esitatud välireklaami arvet tõsteti kostja teadmisel ja heakskiidul põhjendamatult 1 002,16 euro võrra kõrgemale ning kostja aktsepteeris sellise arve . E C OÜ on XXX XXX OÜ-le esitanud arve selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Vikerlase 19, Tallinn“ summas 1000 eurot. E poolt teenuse osutamist pole tõendatud ning projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Arve summa vastab hinnapakkumise suurendamise mahule. Seega võttis kostja XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu 1000 eurot. 121. 122. Episood 17. Kohus tuvastab, et seonduvalt Vikerlase mini-Rimi (Vikerlase tn 19, Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2012.a lõpus S OÜ-lt ning viimane maksis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 12 000 eurot (lisandus km). 123. Seda kinnitad järgmised tõendid: S OÜ 16.10.2012 10:18 e-kiri koos hinnapakkumisega nr 12062 summas 44 471,60 + km, S OÜ 07.12.2012 arve nr 12180 24 summas 46 621,60 + km, maksekorraldus S OÜ arvete tasumise kohta ( VI kd tl 84-88), S OÜ 16.10.2012 10:18 e-kiri koos hinnapakkumisega nr 12062 summas 44 471,60 + km, S OÜ 07.12.2012 arve nr 12180 summas 46 621,60 + km, maksekorraldus S OÜ arvete tasumise kohta (II kd tl 64-78). 124. Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja aktsepteeris S OÜ kallima pakkumise ning lisatööde pakkumise kokku summas 53 182,1 eurot + km, so 12 397,1 euro + km võrra suuremas summas kui oli samas asjas esitatud konkureeriv pakkumine. E C OÜ on esitanud S OÜ-le arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Vikerlase 19, Tallinn“ summas 12 000 eurot. E C poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Arve summa vastab hinnapakkumiste vahele. Seega võttis kostja altkäemaksu 12 000 eurot. 125. Episood 18. Kohus tuvastab, et seonduvalt Ülemiste Rimi (Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn) põrandatöödega küsis kostja 2013.a xxx-lt E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele summas 1 000 eurot (lisandus km). 126. Seda kinnitavad järgmised tõendid: seda kinnitavad järgnevad tõendid: xxx OÜ 10.07.2012 arve nr 410313 summas 12 897,50 + km, teostatud tööde akt , xxx OÜ 24.07.2012 arve nr 410326 summas 12 120,30 + km, Teostatud tööde akt, maksekorraldused xxx arvete tasumise kohta (X kd tl 165-170), xxx OÜ 29.05.2012 09:13 ekiri koos hinnapakkumisega 20 569,25 + km,xxx OÜ 15.06.2012 10:40 ekiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega summas 21 968 + km , xxx 15.06.2012 13:43 e-kiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega summas 22 997,75 + km, E 07.05.2013 arve nr 127 summas 1000 + km . 127. Nimetatud tõenditest nähtub, et 15.06.2012 esitati kaks pakkumist, mis olid mahtude mõttes identsed, kuid erinesid üksteisest 1 029,75 euro + km võrra. Kostja aktsepteeris kallima pakkumise ning E C OÜ kaudu esitas hinnavahe ulatuses arve xxx OÜ-le. E C OÜ on xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega „Eriosade projektijuhtimine Suur-Sõjamäe 4“ summas 1000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning projektijuhtimine oli kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Arve summa vastab hinnapakkumiste vahele. Seega võttis kostja AEV XXX OÜ-lt altkäemaksu 1000 eurot. 128. Episood 19. Hageja väidab, et kostja võttis 2012.a teisel poolaastal seoses Viljandi Rimi (Tallinna mnt 41, Viljandi) reklaamitöödega XXX XXX OÜ-lt ja viimane andis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 2 000 eurot (+ km). 129. Hageja on soovinud oma väidete kinnitamiseks esitada 31.08.2020 menetlusdokumendiga tõenditena E C OÜ arvet nr 112 summas 2000 eurot+km, maksekorraldust XXX XXX arve tasumise kohta, T Pi 11.10.2012 20:28 e-kirja hinnapakkumisega summas 10 484 + km, T P 05.11.2012 19:31 e-kiri koos arvega ( XVIII kd tl 118-120). Kuna hageja esitas nimetatud tõendi kohutule pärast asja sisulist arutamist, siis kohus keeldus eelnevalt nimetatud tõendite asja materjalide juurde võtmast. Hageja on kohtule esitanud tõenditena XXX XXX OÜ 30.10.2012 arve nr 2012067 summas 13 484 + km ( XVIII kd tl 171), 13.07.2020 istungil tunnistaja E S poolt antud ütlused ( XVIII tlk 3947). Kohus leiab, et eelnimetatud kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et kostja võttis XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu 2000 eurot. 130. Episood 20. Kohus tuvastab, et seonduvalt Viljandi Rimi (Tallinna mnt 41, Viljandi) rullukse tarnega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal Xxx OÜ-lt ja viimane tasus kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele kokku 1 000 eurot (lisandus km). 131. Seda kinnitavad alljärgnevad tõendid: Xxx OÜ 15.02.2012 13:24 hinnapakkumine summas 2350 + km, Xxx OÜ 24.04.2012 16:34 hinnapakkumine summas kokku 8450 + km, Xxx OÜ 26.04.2012 16:24 ekiri koos arvega summas 8450 + km, kostja ja Xxx vaheline 25 kirjavahetus koos Xxx hinnapakkumisega summas 6150+ km (II kd tl 96-109), E C OÜ arvelduskonto väljavõte lk 17 ( VI kd tl 55jj), 13.07.202 istungil üle kuulatud tunnistaja E S ütlused ( XVIII tl 39-40). 132. Nimetatud tõenditest nähtub, et võrreldes varasema hinnapakkumisega, mis tehti Magistrali Rimiga seoses samale uksetüübile, tõsteti Viljandi Rimi puhul sama uksetüübi hinda kokku 950 euro + km võrra. Kõnealusel juhul on tõendatud põhjendamatu hinna tõstmine vähemalt 950 euro võrra ja kostja poolt selle aktsepteerimine. Hageja on Xxx OÜ poolt esitatud arve tasunud. Tunnistaja E S kinnitas istungil, et Viljandi Uku keskuse objektil ei olnud asju, mille osas oleks kostja saanud konsulteerida Rimi töövõtjaid, kuna poe õigeaegseks avamiseks probleemide lahendamine oli kostja ülesanne projektijuhina. E C on Xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega „Eriosade projektijuhtimine Tallinna mnt 41, Viljandi“ summas 1000 eurot. 11.09.2012 on Sigma XXX OÜ teinud Ele makse summas 1200 eurot (millest 200 eurot on
  2. km)selgitusega arve nr 101 Tegelikkuses pole E poolt teenuse osutamine kohtumenetluses tõendamise leidnud ning projektijuhtimine oli kostja otseseks tööülesandeks Rimi. Seega võttis kostja altkäemaksu Xxx OÜ-lt 1000 eurot. 133. Episood 21. Hageja väidab, et seonduvalt Nurmenuku Rimi (Ehitajate tee 107, Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal Xxx Tallinn OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku 30 200 eurot (lisandus km). 134. Hageja on soovinud oma väidete kinnitamiseks esitada 31.08.2020 menetlusdokumendiga tõenditena J Le 16.06.2012 17:35 ekiri koos hinnapakkumisega summas 132 963 + km, J Le 22.06.2012 08.24 ekiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega summas 184 939 + km, J Le 30.07.2012 09:07 ekiri koos hinnapakkumisega summas 33 119 + km, Xxx Xxx 09.08.2012 arve nr 134/12 summas 184 939 + km, Xxx XXX teostatud tööde akt nr 126/12, Maksekorraldus Xxx xxx arve tasumise kohta, Xxx xxx 22.11.2012 arve nr 186/12 summas 34 619 + km, Xxx xxx teostatud tööde akt nr 177/12, Maksekorraldus Xxx xxx arve tasumise kohta - E arved 102 ja 10, kuid kohus keeldus eelnevalt nimetatud tõendite vastuvõtmisest. Hageja on esitanud tõendina E C arvelduskonto väljavõte lk 18 ja lk 22 ( VI kd tlk 50jj) ja J Le 20.02.2019 kinnitus ( XVII tl 12). J L on kinnitamud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et kostja võttis Xxx xxx OÜ-lt seonduvalt Nurmenuku Rimi ehitustöödega altkäemaksu 30 200 eurot. Episood 22. Kohus tuvastab, et seonduvalt Nurmenuku Rimi (Ehitajate tee 107, Tallinn) reklaamitöödega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ja viimane tasus kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 1 000 eurot (lisandus km). 135. 136. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: XXX XXX OÜ 22.06.2012 15:43 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 4941,86 + km , XXX XXX OÜ 07.08.2012 18:34 e-kiri koos arvega summas 5941,86 + km, E arve nr 101 summas 1000 + km( III kd tl 57-61), Maksekorraldus XXX XXX OÜ arve tasumise koht ( IX kd tl 212). 137. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et XXX XXX OÜ esitas arve nr 2012050 1 000 euro võrra kõrgemana kui oli tema pakkumine. Hageja on arve tasunud. E C OÜ on XXX XXX OÜ-le esitanud arve selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Ehitatajate tee 107, Tallinn“ summas 1000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. E arve summa vastab XXX XXXi pakkumise ja tegelikult esitatud arve vahel. Seega võttis kostja altkäemaksu XXX XXX OÜ-lt 1000 eurot. 26 138. Episood 23. Kohus tuvastab, et seonduvalt Juhkentali mini-Rimi (Juhkentali tn 35, Tallinn) välireklaami töödega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 1000 eurot (lisandus km). 139. Seda kinnitavad järgevad tõendid: E C OÜ 09.08.2012 arve nr 100 summas 1190 + km, XXX XXX 03.07.2012 arve nr 2012043 summas 4140 + km, XXX XXX 10.07.2012 arve nr 2012045 summas 3722 + km, Maksekorraldused XXX XXX arvete tasumine kohta - T P 13.07.2012 15:12 e-kiri, T P 13.07.2012 16:59 e-kiri koos arvega nr 2012045 summas 3722 + km (IX kd tl 213-220). 140. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et 13.07.2012 kell 15:12 saadab T P XXX XXX OÜ esindajana kostjale e-kirja, milles teatab, et Juhkentali Rimi välireklaami (kuup ja varikatus) hinnaks on 2531,98 + km. Samal päeval veidi hiljem, so 13.07.2012 kell 16:59 saadab T P sellesama töö kohta arve nr 2012045 dateeritud 10.07.2012, kuid nüüd juba summas 3 722 eurot + km. Seega tõusis hind pooleteise tunni jooksul 1 190 euro võrra, mis vastab summale, mille XXX XXX OÜ maksis kostjale. E C OÜ on XXX XXX OÜ-le esitanud arve selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Juhkentali 35, Tallinn“ summas 1190 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja altkäemaksu XXX XXX OÜ-lt 1000 eurot. 141. Episood 24. Kohus tuvastab, et kostja võttis 2012.a seoses Juhkentali mini-Rimi (Juhkentali tn 35, Tallinn) ümberehitustöödega S OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku 20 000 eurot (+ km). 142. Seda kinnitavad tõendavad alljärgnevad tõendid: E 11.07.2012 arve nr 74 summas 10 000 + km, E 09.08.2012 arve nr 99 summas 10 000 + km, S OÜ 19.06.2012 arve nr 12078 summas 62 905,70 + km, Teostatud tööde aktid, S OÜ 11.07.2012 arve nr 12091 summas 115 256,90 + km, (IX tl 221-231), Maksekorraldused S OÜ arvete tasumise kohta, ( X kd tl 4-5), ´13.07.2020 kohtuistungil tunnistaja L Ke ütlused ( XVIII kd tl 49-50). 143. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et Juhkental mini-Rimi projektis jäi ära töid väärtuses 11 022 eurot + km. Lõplik hind sellest siiski Rimi jaoks ei vähenenud, sest kostja kooskõlastas samas väärtuses lisatöid. L K on tunnistajana kirjeldanud, et suhtles Juhkentali Rimi objektil kostjaga kui tellija esindajaga. E C OÜ on S OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Juhkentali 35, Tallinn“ summas 10 000+10 000=20 000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja S OÜlt altkäemaksu 20 000 eurot. 144. Episood 25. Kohus tuvastab, et seonduvalt Magistrali Rimi (Sõpruse pst 201/203, Tallinn) elektritöödega võttis kostja 2012.a esimesel poolaastal E-Xxx AS-ilt ja viimane tasus kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku 12 000 eurot (lisandus km). 145. Seda kinnitavad alljärgnevad tõendid: E-Xxx AS 30.04.2012 arve nr 21102 summas 20 977 + km, Tööde üleandmis-vastuvõtmisakt, E-Xxx AS 22.06.2012 arve nr 21563 summas 977 + km, Tööde teostamis-vastuvõtmisakt, E-Xxx AS 31.07.2012 arve nr 21941 summas 370 + km , Tööde teostamis-vastuvõtmisakt, Maksekorraldused E-Xxx ASi arvete tasumise kohta (X kd tlk 6-14), E-Xxx ASi 11.04.2012 11:44 e-kiri koos hinnapakkumisega nr 7/2310 summas 11 377,88 + km, E-Xxx AS 01.03.2012 „parandatud“ hinnapakkumine nr 7/2310 summas 20 977 + km, E-Xxx AS arve nr 21102 summas 20 977 + km, E arve nr 95 summas 6800 + km - E arve nr 97 summas 5200 + km (II kd tl 69-74), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kd tl 16 ja 20). 27 146. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt E-Xxx AS esitas sama kuupäeva ja sama numbriga kaks pakkumist, millest viimane oli 9 599,23 euro + km võrra kallim, kusjuures pakkumistest nähtub, et valdavalt oli tõstetud ühiku hindasid. Kostja aktsepteeris kallima pakkumise ja sellele vastavalt esitatud arve nr 21102 ning täiendavalt veel lisatöid. Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt kostja on tunnistanud, et ta eelistas vastutasu eest 2012.a esimesel poolaastal E-Xxx AS-i Magistrali Rimi elektritööde teostajana Rimi jaoks ja sai selle eest pistist kokku summas 12 000 eurot + km, vastavalt E poolt esitatud arvetele, ning et Magistrali Rimi objektil toimus arvete kunstlik suurendamine kokkuleppel V Biga, s.o E-Xxx AS projektijuhiga. E C OÜ on E-Xxx AS-le esitanud 2 arvet selgitusega „Eriosade projektijuhtimine, konsultatsioonid Sõpruse pst 201/203, Tallinn“ summas 6800+5200=12 000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimi. Seega võttis kostja altkäemaksu E-Xxx AS-ilt 12 000 eurot. 147. Episood 26. Kohus tuvastab, et seonduvalt Kaubahalli Rimi (Aia tn 7, Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2012.a esimesel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane andis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 25 900 eurot (lisandus km). 148. Seda kinnitava järgnevad kohtule esitatud tõendid: Kostja e-kirjad jooniste saatmise kohta, J Le 23.12.2011 09:18 ekiri koos hinnapakkumisega nr 199/11 summas 150 959 + km, Kostja e-kiri uute jooniste ja ajagraafiku saatmise kohta, Kostja 06.01.2012 14:55 ekiri pakkumise küsimine, Xxx xxx 29.02.2012 arve nr 34/12 summas 191 920 + km ja teostatud tööde akt, Maksekorraldus Xxx xxx arve tasumise kohta, E arved nr 90 ja 94 (X kd tl 15, XVIII kd tl 104-105), E C arvelduskonto väljavõte lk 6 ja lk 10 (VI kd tl 50jj), . Xxx xxx 09.01.2011 hinnapakkumine nr 199A/12 summas 191 920 + km (XII kd tl 172173), J Le 20.02.2019 selgitus (XVII kd tl 12). 149. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et Kaubahalli Rimi ümberehitustööde hanke puhul oli kostja juba enne pakkumiskutse saatmist avaldanud Xxx Tallinn OÜ-le hanke toimumise kohta informatsiooni ning Xxx xxx OÜ-ga tööde teostamises juba ette kokku leppinud. Xxx xxx OÜ esitas esimese hinnapakkumise juba 23.12.2011, so on kaks nädalat enne hanke väljakuulutamist. 09.01.2012 esitas Xxx xxx OÜ uue pakkumise summas 191 920 eurot + km, mis oli 40 961 euro + km võrra kõrgem esmasest pakkumisest, tõstetud on mahtusid ning lisatud uusi kuluridasid. Xxx xxx OÜ ja Rimi vaheline tehing hinnaga 191 920 eurot + km oli altkäemaksust mõjutatud ja seda vähemalt altkäemaksu summa ehk 25 900 euro ulatuses. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Eriosade konsultatsioonid, projektijuhtimine Aia 7, Tallinn“ summas 12 900+13 000=25 900 eurot. 05.04.2012 on Xxx xxx OÜ teinud Ele makse summas 12 900 eurot (+
  3. km)selgitusega a.90 (ehk arve 90) ning 25.05.2012 makse summas 13 000 eurot (+
  4. km)selgitusega a. 94 (ehk arve 94) konsultatsioonid. Kokku on Xxx xxx Ele teinud arvete 90 ja 94 eest makseid summas 25 900 eurot. E poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 25 900 eurot. 150. Episood 27. Kohus tuvastab, et seonduvalt Laagri Rimi hüpermarketi (Pärnu mnt 556a, Laagri) külmasüsteemide ehitustöödega võttis kostja 2011.a lõpus, 2012. a alguses Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane tasus kostjale altkäemaksu E kaudu C OÜ vastavalt esitatud arvele 6 000 eurot (lisandus km). 151. Seda kinnitavad järgnevad kohtule esitatud tõendid: E 23.02.2012 arve nr 88 summas 6000 + km, Xxx Xxx OÜ 26.09.2011 arve nr 20113604 summas 39 287 + km, Xxx 28 Xxx OÜ 28.09.2011 arve nr 20113638 summas 91 744 + km, Xxx Xxx OÜ 02.12.2011 arve nr 20113654 summas 74 497 + km ,Maksekorraldus Xxx Xxx arve tasumise kohta, Kostja 19.08.2011 14:14 e-kiri, U S 19.08.2011 12:21 e-kiri koos hinnapakkumisega, U S 23.08.2011 11:29 e-kiri, xxx OÜ 29.08.2011 11:43 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 198 694 + km , U S 29.08.2011 11:57 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 205 528 (0% km), Maksekorraldused Xxx Xxx arvete tasumise kohta (X kd tl 49-68), U. S 18.12.2018 selgitus ( XVII kd tl 10). 152. Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kostja poolt korraldatud hanked olid kunstlikud ning kuidas juba enne hanke väljakuulutamist oli võitja teada ja kokku lepitud. Kostja oli Xxx Xxx OÜ-d informeerinud hankest juba enne hanke väljakuulutamist ning palunud tal koostada pakkumiste küsimiseks vajaliku spetsifikatsiooni, kuigi viimane oli kostja ülesanne. Vastutasuks Xxx Xxx OÜ eelistamise eest küsis ja sai kostja E kaudu Xxx Xxx OÜ-lt 6 000 eurot – ligikaudu sama summa võrra oli Xxx Xxx OÜ pakkumine kallim konkureerivast pakkumisest. Xxx Xxx OÜ juhatuse liige U. S on kinnitanud hinnapakkumiste kunstlikku suurendamist. E C OÜ on Xxx Xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega „Projekti juhtimine Pärnu mnt 556A, Laagri“ summas 6000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine pole kohtumenetluses leidnud tõendamist ning projektijuhtimine oli kostja otseseks tööülesandeks Rimis. Seega võttis kostja Xxx Xxx OÜ-lt altkäemaksu 6000 eurot 153. Episood 28. Kohus tuvastab, et seonduvalt HaapS Rimi supermarketi (Jaama tn 32, HaapS) ehitustöödega võttis kostja 2011.a teisel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 10 000 eurot (lisandus km). 154. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: E C OÜ 30.09.2011 arve nr 82 summas 5000 + km, E 31.10.2011 arve nr 84 summas 5000 + km, Xxx xxx OÜ arve nr 152/11 koos lisadega, Maksekorraldus Xxx xxx OÜ arve tasumise kohta, xxx arve nr 110578 ja selle tasumist tõendav maksekorraldus ( X kd tl 69-77), - J Le 20.02.2019 selgitus (XVII kd tl 12). 155. Eelnimetatud tõendid tõendavad, et valgustisiinid koos paigaldusega tellis Rimi xxxlt (vt arve read 20-28, mis viitavad valgustisiinidele), mistõttu on Xxx xxx OÜ arve põhjendamatu vähemalt osas, mis puudutab valgustisiine ehk 3 931 euro + km ulatuses. Kostja on aktsepteerinud ja Rimi maksnud tööde eest, mida Xxx xxx OÜ ei ole tegelikult teinud, seda 3 931 euro + km ulatuses. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Ripplagede ehitus Jaama tn 32, HaapS“ summas 5000*2=10 000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 10 000 eurot. 156. Episood 29. Kohus tuvastab, et seonduvalt Põhja Rimi supermarketi ehitustöödega võttis T.E. 2011.a teisel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 6 000 eurot (lisandus km). 157. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: E 31.03.2011 arve nr 72 summas 6000 + km, J Le 30.11.2010 8:46 e-kiri koos hinnapakkumisega, J Le 03.12.2010 10:34 ekiri koos hinnapakkumisega, Xxx xxx 14.05.2011 arve nr 74/11 summas 10 040 + km, Xxx xxx teostatud tööde akt, Xxx xxx 16.03.2011 arve nr 50/11 summas 17 579 + km, Xxx xxx 25.02.2011 hinnapakkumine pisitöödele summas 10 040 + km, Maksekorraldused Xxx Tallinn arvete tasumise kohta (X kd tl 96-110), E C OÜ 31.03.2011 arve nr 72 summas 6000 + km, J Le 30.11.2010 8:46 e-kiri koos hinnapakkumisega, J Le 03.12.2010 10:34 ekiri koos hinnapakkumisega, Xxx xxx 14.05.2011 arve nr 74/11 summas 10 040 + km , Xxx xx teostatud tööde akt, Xxx xxx 16.03.2011 arve nr 50/11 summas 17 579 + km, Xxx 29 xxx 25.02.2011 hinnapakkumine pisitöödele summas 10 040 + km, Maksekorraldused Xxx xxx arvete tasumise kohta (II kd tl 120-132), kostja ja J Le 17.11.201016.12.2010 kirjavahetused jooniste, hinnapakkumiste, ajagraafiku, ehituse töövõtulepingu, Protokoll Xxx xxx hinnapakkumine pisitöödele summas 14 905 + km, J Le 15.03.2011 15:47 ekiri koos arvega nr 49/11 summas 139 872 + km, J Le 16.03.2011 08:55 ekiri hinnapakkumisega ja arvega summas 17 579 + km, Teostatud tööde aktid, J Le 03.05.2011 11:46 ekiri koos hinnapakkumise ja arvega nr 74/11 summas 10 040 + km ja nr 50/11 summas 17 579 + km ja nr 49/11 summas 49/11 summas 139 872 (XII kd tl 174-198), J Le 20.02.2019 selgitus (XV ´II tl 12). 158. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist alljärgnev: kostja saadab 17.11.2010 mh Põhja Rimi joonised ja ajakava, kus on Xxx xxx OÜ juba märgitud tööde teostajaks, kuigi kostja polnud veel saatnud pakkumise kutsetki. 06.12.2010 esitas kostja Põhja SM kaupluse pakkumuse kutse Xxx xxx OÜ-le (J L) ja Sle (T P)- 06.12.2010 e-kirja manuses „Time Table Põhja SM“ on juba hanke välja kuulutamisel märgitud ehitustööde teostajaks Xxx xxx OÜ, kes osutus ka hanke võitjaks. 06.12.2010 kl 10:49 e-kirja manuses „Põhja Rimi kalkulatsioon“ on koos pakkumise kutsega edastatud tööde spetsifikatsioon/loetelu, mille talle oli varasemalt koostanud ja saatnud J.L (Xxx xxx OÜ). Seega koostas tööde spetsifikatsiooni/loetelu üks hankel osalejatest ning hanke võitja Xxx xxx OÜ esindaja. Xxx xxx OÜ esitas algse pakkumise tähtaegselt, kuid seejärel suurendas pakkumist ja esitas 14.12.2010 ehk pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist uue pakkumise, mis oli algsest 12 360 euro võrra suurem. Vastavalt hankekomisjoni protokollile otsustati 17.12.2010, et parima pakkumuse tegi Xxx xxx OÜ, kuid juba päev enne seda ehk 16.12.2010 oli edastanud kostja J. Lele e-kirja lepinguprojektiga allkirjastamiseks. 12.03.2011; 15.03.2011, 16.03.2011, 03.05.2011 on Xxx xxx esindaja J. L saatnud e-kirjad koos saadetud hinnapakkumiste, aktide ning arvetega, mis näitavad lisatööde hinnapakkumiste saatmist tagantjärele koos „õigeks“ korrigeeritud hinnaga ning kohe koos akti ja arvega. See näitab fiktiivsete töödega eelarve ülejäägi katmist, mille järel ületas Xxx xxx OÜ hind 17.12.2010 protokollis märgitud kõrgeimat hinda. Seega Xxx xxx OÜ teadis hankest enne teisi ja saatis kostjale hanke väljakuulutamiseks vajalikud lähteandmed ning kostja saatis ehituse töövõtulepingu Xxx xxx OÜ-le 1 päev enne seda, kui komisjon tegi otsuse, et Xxx xxx tegi parima pakkumise. Samuti on tõendatud, et Xxx xxx OÜ suurendas oma pakkumist 12 360 euro võrra, ilma pakkumise sisu või mahtu muutmata. Kõrgendatud tulust 6000 eurot maksti altkäemaksuna E kaudu kostjale. Kirjeldatud juhtumi puhul on tõendatud, et Rimi kahju on suurem kui altkäemaksu summa, ulatuses 12 360 euroni, mille võrra pakkumise hinda põhjendamatult tõsteti ja mille Rimi kinni maksis. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Põhja pst 17“ summas 6000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega on võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 6000 eurot. 159. Episood 30. Kohus tuvastab, et seonduvalt Võru Rimi supermarketi (Jüri tn 75, Võru) ehitustöödega võttis kostja 2011.a esimesel poolaastal S OÜ-lt ning viimane maksis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 8 000 eurot (km-ta). 160. Eelnimetatut kinnitavad järgnevad tõendid: E xxx OÜ 14.04.2011 arve nr 74 summas 4000 + km, E C OÜ 02.06.2011 arve nr 77 summas 4000 + km, Kostja 06.12.2010 10:03 e-kiri koos joonistega, xxx, S OÜ 12.01.2011 17:50 e-kiri koos hinnapakkumisega nr 1160/1 summas 15 258,27 + km, Kostja 04.04.2011 10:46 e-kiri ehituse töövõtulepinguga, S OÜ 04.04.2011 12:01 e-kiri koos hinnapakkumisega nr 1160 summas 20 000 + km, S OÜ 30 04.04.2011 14:50 e-kiri arve ja hinnapakkumisega , S OÜ 08.04.2011 arve nr 11041 summas 18 482,64 + km, teostatud tööde akt, Kostja 12.07.2011 e-kiri, S OÜ hinnapakkumine nr11323 summas 899,80 + km, S OÜ arve nr 11123 summas 2417,14 + km, Teostatud tööde akt , Maksekorraldused S OÜ arvete tasumise kohta ( X kd tl 111147), tunnistaja L Ke ütlused ( XVIII kd lk 49-54). 161. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et S OÜ on 12.01.2011 edastanud e-kirja koos hinnapakkumisega nr 1160/1 summas 15 258,27 eurot + km. Hinnapakkumine on dateeritud 30.12.2010. S OÜ on 04.04.2011 kell 12:01 edastanud e-kirja kostjale, millega saadetakse hinnapakkumine nr 1160 summas 20 000 eurot + km. Hinnapakkumine on dateeritud 09.12.2010. Võrreldes varasema pakkumisega on ühiku hindasid tõstetud 4 166,53 euro võrra. S OÜ ja kostja vahel on toimunud 12.07.2011 e-kirjavahetus lisatööde hinnapakkumise nr 11323 kooskõlastamise kohta. Lõpuks on S esitanud arve summas 20 899,78 euro eest, mis on 5641 euro võrra suurem kui esimene madalaim pakkumine 15 258,27 eurot. Kõnealuse episoodi puhul on esitatud dokumentidega tõendatud hinnatõus 5 641,51 euro ulatuses. Tunnistaja L Ke ütluste kohaselt suhtles ta Võru Rimi objektil kostjaga kui tellija esindajaga. E C OÜ on S OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Jüri tn 75, Võru“ summas 4000+4000=8000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja S OÜ-lt altkäemaksu 8000 eurot. 162. Episood 31. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Härma Säästumarketi (Tallinna mnt 70, Pärnu) ehitustöödega võttis kostja 2011.a Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 10 000 eurot (lisandus km). 163. Eelnimetatut kinnitavad järgnevad tõendid: E 28.02.2011 arve nr 69 summas 5000 + km, E 14.03.2011 arve nr 70 summas 5000 + km Xxx xxx 30.12.2010 arve nr 252/10 summas 714 936 krooni + km, Teostatud tööde akt, Xxx xxx arve nr 48/11 summas 1534 + km - Maksekorraldused Xxx xxx arvete tasumise kohta ( X kd tl 148-154), Xxx xxx OÜ 24.22.1010 11:07 e-kiri koos tööde nimekirjaga, S OÜ hinnapakkumine nr 1160 summas 594 000 krooni + km, S OÜ 03.12.2010 16:03 e-kiri koos hinnapakkumisega kuupäevaga 01.12.2010 summas 557 998 krooni + km, Xxx xxx 03.12.2010 10:24 e-kiri koos hinnapakkumisega kuupäevaga 01.12.2010 summas 714 936 krooni + km, Kostja e-kiri ehituse töövõtulepinguga, E C OÜ arve nr 69 summas 5000 krooni + km, E C OÜ arve nr 70 summas 5000 krooni + km, Hanke protokoll, - S OÜ hinnapakkumine summas 739 460 krooni + km ( III kd tl 30-47), Kostja 21.10.2010 13:43 e-kiri joonistega, J Le 24.11.2010 11:07 ekiri tööde nimekirjaga, ( XII kd tl 199-201), J Le 20.02.2019 selgitus ( XVII kd tl 12). 164. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja saatis 21.20.2020 Härma Säästumarketi esialgse joonise lähteülesande koostamiseks rohkem kui kuu aega enne hanget. Kostja saatis 17.11.2010 J. Lele (Xxx xxx OÜ) mh Härma Rimi joonised ja ajakava, kus on Xxx x

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.