Obsah (13)

§ 172§ 663§ 657§ 651§ 466§ 649§ 465§ 171§ 174§ 176§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 21. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-16110 Tsiviilasi Pärt E

§ 172

lg 1 teisest lausest, leidis, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt avaldus küll rahuldatakse, kuid sisuliselt uut juurdepääsu ei määrata. Avaldajad ja nendega seotud isikud on kasutanud sama juurdepääsu teed X kinnistu kaudu, mille osas tehakse õigusselgust loov kohtumäärus. X kinnistu omanikud on aastaid tasu nõudmata ja takistusi tegemata lubanud oma kinnistut kasutada pääsemiseks X kinnistule avalikult teelt. Mõistliku, heas usus ja heanaaberliku suhtumise korral oleks tulnud käesolevas asjas küsimus lahendada kohtuvälisel kokkuleppel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4

1. Puudutatud isik RKAS palub
2. juulil 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis RKAS menetluskulud tema enda kanda ning teha uus määrus, millega jätta RKAS menetluskulud X kinnistuga seotud puudutatud isikute kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud RKAS menetluskulud palub RKAS jätta samuti X kinnistuga seotud puudutatud isikute kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arusaadavalt ja veenvalt põhjendanud, miks on õiglane ja põhjendatud jätta RKAS menetluskulud tema enda, mitte X kinnistuga seotud puudutatud isikute kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Asjakohaseks ega piisavaks põhjenduseks ei saa pidada maakohtu seisukohta, et mõistliku, heas usus ja heanaaberliku suhtumise korral oleks asi tulnud lahendada kohtuvälisel kokkuleppel. RKAS-ile jääb arusaamatuks, kuidas ta oleks saanud mõjutada X kinnistuga seotud puudutatud isikuid ja avaldajaid ajaloolise ja tavapärase juurdepääsutee osas kohtuväliselt kokku leppima või muul moel kohtumenetlust ja sellega kaasnenud menetluskulusid vältida. RKAS ei ole ka esitanud põhjendamatut taotlust, väidet ega tõendit.
3. X kinnistuga seotud puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus RKAS-i kanda. Kuivõrd sisuliselt jäi kehtima faktiline olukord, millele X kinnistuga seotud puudutatud isikud ei oleks vastu olnud, ei ole õiglane jätta menetluskulusid nende kanda. Samuti ei ole nad esitanud põhjendamatuid taotlusi, väiteid ega tõendeid. Kohtule esitatud avalduse sisu oli palju laiem (seoses plaanitavate ehitustöödega) kui faktilise olukorra säilitamine, millisena kohus asja lahendas. X kinnistuga seotud puudutatud isikud vaidlesid vastu raskesõidukitega läbimisele üle nende kinnistu ja leidsid, et alternatiivid on selleks paremad lahendused. Seega ei ole kohtulahend tehtud nende kahjuks. Määruse põhjendustega mittenõustumine ei ole kohtulahendi tühistamise aluseks.
4. Avaldajad on seisukohal, et määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.
5. Baptistikogudus määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 12.

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. RKAS on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega jäeti RKAS-i menetluskulud tema enda kanda. Seega on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud, sh on määrus jõustunud osas, milles maakohus jättis avaldajate, X kinnistuga seotud puudutatud isikute ja baptistikoguduse menetluskulud nende endi kanda (

§ 466lg 3).

5 13. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§ 649ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 13.1. Maakohus on jätnud

§ 172lg 1 teise lause alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks maakohus pidanud RKAS menetluskulud jätma X kinnistuga seotud puudutatud isikute kanda (kelle kahjuks lahend tehti). RKAS-i arvates on maakohtu määratud menetluskulude jaotus ebaõiglane ja põhjendamatu, sest RKAS ei saanud kuidagi mõjutada avaldajat ja X kinnistuga seotud puudutatud isikuid kohtuväliselt kokku leppima. 13.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb

§ 172

lg 1 esimesest ja teisest lausest kohtule ulatuslik kaalutlusruum menetluskulude jaotamisel. Kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustusse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda ning menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid RKAS-i poolt taotletud viisil jaotada. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning enda järeldusi vaidlustatud määruses nõuetekohaselt (

§ 465lg 2 p 8) põhjendatud.

Maakohus on menetluskulude jaotamisel lähtunud menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaoludest ja menetluse käigust. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu RKAS-i määruskaebuses esitatud seisukoht, et tema kui puudutatud isiku menetluskulud peaksid jääma X kinnistuga seotud isikute (st teiste menetluses osalenud puudutatud isikute) kanda. RKAS menetluskulude jätmist teiste puudutatud isikute kanda ei õigusta ainuüksi asjaolu, et avaldaja ja X kinnistuga seotud puudutatud isikud ei saavutanud kohtuväliselt kokkulepet, mistõttu pöördus avaldaja kohtu poole. Vastasel juhul muutuks

§ 172

lg-s 1 sätestatu sarnastes asjades suuresti sisutühjaks, sest reeglina on menetlusosalised teinud enne kohtusse pöördumist pingutusi vaidlusküsimuse kohtuväliseks rahuldamiseks.

1. Lähtudes eelmärgitust, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
2. Kuivõrd määruskaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel RKAS-i (määruskaebuse esitaja) kanda.

15.1.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 15.

1. X kinnistuga seotud puudutatud isikud esitasid
2. oktoobril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nad kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid kokku 360 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Puudutatud isikute esindaja vandeadvokaat L. Uiga on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks) ning teinud järgmised toimingud: tutvus määruskaebusega ja koostas vastuse (lokku 2 tundi 30 minutit). 6 Puudutatud isikud kinnitavad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning nad ei ole käibemaksukohustuslased (

§ 174lg 10).

15.

1. Avaldajad ei ole määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja esitanud. 15.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole baptistikogudus määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. 15.
3. RKAS leiab
4. oktoobril 2020 esitatud seisukohas, et X kinnistuga seotud puudutatud isikute määruskaebemenetluses kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud. RKAS palub määrata menetluskulusid kindlaks mitte suuremas summas kui 81 eurot 95 senti. 15.6.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse sisu ja mahtu ning X kinnistuga seotud puudutatud isikute poolt sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa pidada vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks mitte rohkem kui 1 tund 30 minutit. Vaidlus menetluskulude jaotamise üle määruskaebemenetluses ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas. Ringkonnakohtu hinnangul on X kinnistuga seotud puudutatud isikute esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (lisandub käibemaks)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 15.

1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus X kinnistuga seotud puudutatud isikute apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 216 eurot (sh käibemaks) (144 eurot × 1,5 tundi) ning mõistab nimetatud summa RKAS-lt X kinnistuga seotud puudutatud isikute kasuks solidaarselt välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda väljamõistetavate menetluskulude kindlaksmääramisel ainult määruskaebuse eesmärgist saavutada esimeses kohtuastmes kantud menetluskulude 81 eurot 95 senti hüvitamine. Määruskaebuse esitamisel pidi RKAS arvestama, et selle menetlemisega seoses võib tekkida teiste menetlusosaliste kulude hüvitamise kohustus, sh suuremas ulatuses kui 81 eurot 95 senti. 15.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt X kinnistuga seotud puudutatud isikute taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist. VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 15.9. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest