← Eesti

2-19-18654/29

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. oktoober
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18654 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus muutmata.
  8. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  9. Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  10. XX (hageja) esitas
  11. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistmiseks alates
  12. a novembrist. Hageja on kostja laps. Kostja kannab alates
  13. novembrist 2017 karistust Tartu Vanglas. Kostja ei osale alates sellest ajast hageja ülalpidamises. Kostja vastuväited
  14. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja väitel puudus alus hagi rahuldamiseks, sest kostjalt elatise väljamõistmine võib takistada tema sotsiaalset toimetulekut. Kostjal on raske puue ning ta on ise õigustatud saama Sotsiaalkindlustusametilt toetusi. Kostja viibib kinnipidamisasutuses ja tal puudub võimalus hagejat ülal pidada.
  15. Hageja täpsustas maakohtu istungil, et nõuab kostjalt tagasiulatuvalt elatist alates
  16. novembrist
  17. Hageja ema teatas, et kuni kinnipidamiseni tasus kostja vabatahtlikult hagejale miinimumelatist. Kinnipidamise ajal on hageja ema nõudnud kostjalt elatise maksmist, kuid kostja on sellest keeldunud. Kostja võttis selle omaks. Hageja ema väitel on kaalutud kostja ja hageja ema ühisomandis oleva korteriomandi võõrandamist, kuid kostja on sellest keeldunud kinnipidamisasutuses viibimisega seotud takistustele viidates. Kostja avaldas istungil nõusolekut korteriomandi võõrandamiseks, et selle arvel elatist maksta. Maakohtu otsus
  18. Maakohus rahuldas
  19. veebruari 2020 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 292 eurot kuus alates
  20. märtsist 2020, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise 4107,33 eurot. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 kohaselt poolte endi kanda. 4.
  21. Maakohus leidis, et PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealisel lapsel õigus saada oma isalt elatist. Kostja võttis omaks, et talt on nõutud elatist enne kohtusse pöördumist. Seega ei olnud kostjale tagasiulatuva elatise nõude esitamine ootamatu. Kostja ei ole ka väitnud, et ta on nõude aluseks oleval perioodil hagejale ülalpidamist andnud. Kinnipidamisasutuses viibimine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamise kohustusest. Kostja ja hageja ema ühisvaras on korteriomand, mille võõrandamisest saadava tulu arvel on võimalik elatist maksta. Maakohtule antud seletuste kohaselt pooled korterit ise ei kasuta. Kinnistusraamatusse pole kantud hüpoteeke ega muid korteri väärtust vähendavaid kolmandate isikute õigusi. Kostja kinnitas kohtuistungil oma nõusolekut korteri võõrandamiseks. Tartu Vangla
  22. veebruari 2020 kirjaga on tõendatud, et kinnipidamise ajal on kostjal võimalik teha tasustatavat tööd. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise PKS § 101 lg 1 järgses miinimummääras alates
  23. novembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi
  24. november 2018 kuni
  25. veebruar 2020 eest summas 4107,33 eurot ning alates
  26. märtsist 2020 igakuiselt 292 eurot, kuid mitte vähem seadusega sätestatud elatise miinimummäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Poolte seisukohad
  27. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja palub kohtul määrata hagejale õiglane ja seadusele vastav elatisraha maksmine hageja isiklikule pangaarvele, mille avab hageja ema. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. 5.
  28. Kostjalt välja mõistetud elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, on arusaamatu ja meelevaldne. Kostja ei ole võimeline tasuma hagejale elatist rohkem kui 125 eurot kuus, kuid sedagi alates ajast, kui kostjal on võimalik minna tööle ja teenida palka. Seadusest tulenevalt peavad mõlemad vanemad andma lapsele ülalpidamist. Ei ole mingit alust arvata, et hageja vajab igakuuseks ülalpidamiseks 584 eurot. Tavaline lapse kasvatamise raha on ca 250 eurot kuus, millest ema ja isa osa on mõlemal 125 eurot kuus. Kui kohus ei nõustu hageja elamiskulude suurusega 250 eurot kuus, siis palub kostja esitada kohtul kalkulatsioon hageja vajadustest lõppsummaga, 2

(3)kus on reaalselt arvestatud hageja vajadustega, mitte ema lõbustuseks vajalike kuludega. Maakohus ei arvestanud asja lahendamisel ka kostja puudeastmega ega tema vähenenud töövõimega. 5.
  1. Kostja palub temalt mitte välja mõista elatist tagasiulatuvalt, sest siis peab ta loobuma oma korterist ehk eluasemest ning vanglast vabanedes satuks kostja sotsiaalselt haavatavate isikute hulka, kui temal ei ole elu- ega töökohta. Lisaks ei ole õiglane ning puudub seaduslik alus kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis 4107,33 eurot, arvestades asjaolu, et kostjal ei võimaldata vanglas töötada. Maksimum töötasu vanglas on 0,64 eurot tunnis. Kui kostja töötaks vanglas 160 tundi, siis teeniks ta 102,4 eurot. Seega ei ole kostjal ühtki seaduslikku võimalust teenida kuus 292 eurot. Kostja jääb võlglaseks. Ka oma tervisliku seisundi tõttu ei ole kostja võimeline töötama täistööajaga. Kostja soovib korteri pärandada hagejale peale oma surma. Praegune kohtuotsus välistab sellise kingituse tegemise tema tütrele.
  2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
  4. Hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise saamiseks ja PKS § 108 järgi nõudnud ka elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Maakohus on rahuldanud hageja nõude PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääras. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele, et miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja tõendama enda vajaduste suurust (vt nt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
  7. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et kostja kannab vangistust, ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Vangistus on karistus kostja toimepandud kuriteo(-tegude) eest ning see ei ole aluseks tema vabastamiseks ülalpidamiskohustuse kandmisest. Kostja väited selle kohta, et ta on töövõimetu, on paljasõnalised. Kostja on ise maakohtu istungil kinnitanud, et sooviks vanglas töötada, kuid talle ei ole seal olnud tööd pakkuda. Maakohus on tuvastanud, et kostja ja hageja ema ühisvaraks on korteriomand, mida nad ei kasuta. Kostjal on võimalik tasuda elatist korteriomandi müügist talle kuuluva raha arvel. Kostja oli ka ise maakohtu istungil korteriomandi müümisega nõus.
  8. Kohustatud vanem on alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitnud, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (vt Riigikohtu
  9. jaanuari
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12., p 11). Seega ei ole põhjendatud kostja taotlus, et tal võimaldataks tasuda elatis lapse nimel olevale pangakontole.
  11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks hüvitatavaid menetluskulusid kandnud. Hagejat on esindanud seaduslik esindaja. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.