) § 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks. 4.
Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule
lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7.
alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea
kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (
lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu 24.01.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). 8. Maakohus on oluliselt rikkunud õigeksvõtuotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme. 8.1.
lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus peab otsuses märkima, millises avalduses on hagi õigeks võetud. Lisaks tuleb märkida lühidalt järelduskäik, millest tulenevalt kohus järeldas, et tegemist on õigeksvõtuga. Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada menetlusosalise tegelik tahe (vt Riigikohtu 19.10.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-100-16, p-d 11-12 ja seal viidatud varasem praktika). 8.2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kostja poolt menetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu selgelt ja ühemõtteliselt, et ta peab hageja nõuet põhjendatuks ning on valmis seda tingimusteta täitma. Õige on kostja etteheide, et maakohtu otsusest ei ole jälgitav, millisest menetluslikust avaldusest maakohus kostja õigeksvõttu järeldas. Vaatamata sellele, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib teha kirjeldava ja põhjendava osata, peab otsusest nähtuma, millises avalduses on hagi õigeks võetud. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kuigi
lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses, ei võimalda tsiviilasja materjalid tuvastada, et kostja oleks hagi õigeks võtnud. Kostja tegelikus tahtes hageja nõue õigeks võtta annab alust kahelda ka asjaolu, et maakohus on 30.03.2020 e-kirjaga möönnud kostja tahet käsitleda tema varasemaid avaldusi kompromisspakkumisena ning määranud pooltele läbirääkimisteks tähtaja. Kui pooled seepeale aga kompromissini ei jõudnud, otsustas maakohus vastuoluliselt lahendada asja õigeksvõtul põhineva otsusega. 8.3. Eeltoodud põhjustel puudus maakohtul alus teha õigeksvõtul põhinevat kirjeldava ja põhjendava osata otsust.
Otsust tehes hindab kohus
lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub 3 2-20-1161 rahuldamisele. Maakohus on jätnud eelmenetluse sisuliselt läbi viimata ja asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata. Maakohtu otsus on seeläbi olulises osas põhjendamata. 9. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid väiteid, sh menetluskulude ebaõige jaotuse kohta.
lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. 10. Kuigi maakohtul puudus alus lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega, ei tarvitse see tähendada, et asi ei võiks lõpptulemuses laheneda sarnaselt, s.o hagi kuuluda tervikuna rahuldamisele. Asja uue läbivaatamise tulemusena võivad pooled olla olukorras, kus kohus saab teha menetluslikult korrektse lahendi, aga selleni jõudmine võib kujuneda aeganõudvaks ja kulukaks. Kui pooltel ei ole faktiliste asjaolude osas sisulist vaidlust, teeb ringkonnakohus pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kuigi pooled on kokkulepet juba arutanud, võimaldab kostja õigusteadmistega esindaja kaasamine eelduslikult jätkata läbirääkimisi konstruktiivselt ja varasematele erimeelsustele liigset kaalu omistamata. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne käesoleva otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii käesoleva kui ka maakohtu otsuse ja asendab need poolte kokkuleppega. Kostjal on kirjeldatud juhul õigus esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.