Obsah (9)

§ 2§ 3401§ 663§ 659§ 651§ 372§ 371§ 363§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 2. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-101274 Tsiviilasi Osaühi

) § 438 lg 1). Maakohus leidis, et hagejal tuleb hagiavalduses muuta ja täpsustada viivise- ja intressinõuet, kuna kostja puhul on tegemist tarbijaga.

1. Hageja esitas
2. juunil 2020 Viru Maakohtule seisukoha, milles palus hagiavalduse menetlusse võtta ja see rahuldada. Hageja ei nõustunud maakohtu
3. juuni
4. a määruses toodud käsitlusega. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping, milles on kokku lepitud intressimäär 45,20% aastas. Sellises olukorras tuleb kohalduva viivise- ja intressimäära kindlakstegemisel lähtuda lepingu üldtingimustes toodust.
5. Viru Maakohus jättis
6. juuli
7. a määrusega hagiavalduse käiguta, andes hagejale tähtaja 7 päeva määruse kättetoimetamisest arvates puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus 2 hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Määruse kohaselt on hagiavalduses toodud hagi ese ja asjaolud endiselt ebaselged ning hagiavaldust ei saa menetlusse võtta. Hageja on hagiavalduse p-s 2.1 märkinud, et laenulepingu kehtivuse ajal saatis hageja kostjale 14 tasulist kirja ning sissenõudmiskulud on 70 eurot. Maakohus kohustas hagejat hagiavalduses välja tooma, millal ja millise sisuga kirjad on kostjale saadetud. Ühtlasi märkis kohus, et hagiavalduse lisa 5 ei ole käsitatav (dokumenti ei ole võimalik avada). Samuti kohustas maakohus hagejat esitama andmed hagiavaldusest nähtuvate kostja poolt tehtud tagasimaksete kohta, sh märkida, millal on kostja tagasimaksed teostanud, esitada tagasimakseid kinnitavad tõendid ning teha hagis viide tõenditele. Lisaks oli kohus seisukohal, et hageja intressinõue 82 eurot 89 senti kostja vastu on ebaselge. Hagejal tuleb esitada intressinõude täielik arvutuskäik (sh intressimäär, täpne intressi arvestamise periood ning tasumata põhiosamaksete suurus, mh põhivõlajääk, millelt on intress arvestatud). Kohus kohustas hagejat täpsustama sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Hagejal tuleb esitada sissenõutavaks muutunud viivise täielik arvutuskäik (kuupäevaliselt viivise periood, viivisemäär, tasumata põhiosamaksete suurus, mh põhivõlajääk, millelt viivis on arvestatud). Maakohus leidis, et hagejal tuleb kohtule selguse huvides esitada hagiavalduse uus terviktekst, milles tuleb märkida nõuetekohased nõuded ning nendega seonduvalt asjaolud ja tõendid. Seejuures kohus selgitas, et olukorras, kus nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud on ebaselged, pole avalduse menetlemine võimalik (

§ 2

). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt mõistetavat nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid.

1. Hageja esitas
2. juulil 2020 Viru Maakohtule seisukoha, hagiavalduse uue tervikteksti, tagasimaksete ülevaate ja hagiavalduse lisa
3. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 736 eurot 31 senti, intress 82 eurot 89 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 511 eurot 14 senti ning viivis alates
4. juunist 2020 kuni põhinõude 736 eurot 31 senti täitmiseni lepingujärgses määras 45,20% aastas. Hageja märkis intressinõude kohta, et pooled on põhitingimustes kokku leppinud, et kostja tasub saadud laenu 1000 eurot tagasi koos intressiga 1842 eurot 89 senti. Kostjal on intressi võlgnevus alates
5. osamaksest
6. juulil 2018 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud
7. osamakseni. Hageja on hagis välja toonud, kuidas on intressi arvestatud (maksegraafikud). Samuti on hageja esitanud andmed sissenõutavaks muutunud viivise kujunemise kohta. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 511 eurot 14 senti tekkinud põhivõlalt 736 eurot 31 senti alates
8. novembrist 2018 kuni
9. juunini 2020 45,20% aastas. Täiendavalt nõuab hageja jooksvat viivist 45,20% aastas põhivõlalt 736 eurolt 31 sendilt alates
10. juunist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Viru Maakohus keeldus
12. augusti
13. a määrusega menetlusse võtmast hageja hagi kostja vastu sissenõutavaks muutunud intressinõude 82 euro 89 sendi osas. Maakohus võttis sama määrusega menetlusse hagiavalduse osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista 3 põhivõla 736 eurot 31 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 511 eurot 14 senti ja viivise 45,20% aastas alates
14. juunist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja jättis
15. juuli
16. a määruses märgitud puudused kõrvaldamata, tuleb

§ 3401

lg 2 alusel keelduda hageja hagis esitatud intressinõude 82 eurot 89 senti menetlusse võtmisest. Hagis esile toodud intressinõue on ebaselge. Hagiavaldusest ei nähtu intressi arvestuskäiku (metoodikat), millises suuruses osamakselt on hageja intressi arvestanud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas
2. septembril 2020 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
3. augusti
4. a määruse osas, millega kohus keeldus sissenõutavaks muutunud intressinõuet menetlusse võtmast ning võtta see nõue menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul on ta kohtule esitatud hagiavalduses ja seisukohtades selgitanud nõude kujunemist ning välja toonud selge ja põhjaliku intressi arvestuskäigu. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa kohus hinnata asja sisu ega tõendeid. Maakohus on intressinõude menetlusse võtmisest keeldumisel ületanud diskretsioonipiire. Samuti on hageja arvates ebaselge, mille alusel on kohus keeldunud hageja intressinõuet menetlusse võtmast. Maakohus ei ole olnud menetlusosaliste suhtes erapooletu. Kohus on asunud kostja positsioonile ning esitanud sisulisi vastuväiteid juba enne hagi menetlusse võtmist.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 21 alusel täiendada, kuid määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata. 11. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega kohus keeldus hageja intressinõuet 82 eurot 89 senti menetlusse võtmast (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. 12. Maakohus keeldus hageja intressinõude 82 euro 89 sendi menetlusse võtmisest põhjusel, et hageja jättis 3. juuli 2020. a määruses märgitud puudused kõrvaldamata. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest

§ 3401lg 2 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

1. augusti
2. a määruses viidanud kohasele hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusele. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb selles osas täiendada. Siiski ei anna selline rikkumine praegusel juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks. 12.
3. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste ammendav loetelu on sätestatud

§-s 371. Kohus saab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel 4 tugineda eelpool nimetatud sättele, seda isegi juhul kui menetlusse võtmisest keeldumine on seotud puuduste kõrvaldamata jätmisega

§ 3401

lg 1 mõttes.

§ 3401

lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust hagi menetlemisest keeldumiseks.

§ 372

lg 4 järgi peab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkima menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. 12.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas on hageja esitanud kohtule ebaselge intressinõude. Asja materjalidest ei nähtu, kuidas on hageja intressinõue kujunenud. Seejuures on maakohus
2. juuli
3. a määrusega andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o intressinõude arvutuskäigu esitamiseks (sh intressimäära ja intressi arvestamise perioodi ning põhivõlgnevuse suuruse, millelt on intressi arvestatud, esitamiseks; dtl-d 173–176). Hageja kohtu määratud tähtajaks intressinõude arvestuskäiku ei esitanud. Ringkonnakohus lisab, et ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu selguks intressinõude arvestuskäik hageja poolt viidatud maksegraafikust (dtl-d 180–181). Maksegraafikus on välja toodud üksnes igakuiste maksete kuupäevad ning intressi ja põhiosa maksete suurused. Sellest aga ei nähtu intressimäär, intressi arvestamise periood ega põhivõlgnevuse suurus, millelt on intressi arvestatud. 12.
4. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätnud intressinõude ebaselguse kõrvaldamata. Ringkonnakohus leiab, et intressinõude 82 euro 89 sendi menetlusse võtmisest tuleb keelduda

§ 371lg 2 p 2 alusel, kuna kõnealuste puudustega hagi ei ole võimalik rahuldada.

Seega on hagiga taotletava eesmärgi saavutamine võimatu. 13. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Vastusena määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, nagu oleks maakohus hagi menetlusse võtmisel asja sisuliselt lahendanud või asunud kostja positsioonile. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ebaselge intressinõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Olukorras, kus nõude kujunemine pole järgitav, ei ole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (

§ 2

). Hagiavaldus peab vastama

§ 363lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt nõude kujunemine ja nõude suurus. Eelmärgitust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on intressinõude 82 euro 89 sendi menetlusse võtmata jätmisel teostanud

§ 371lg 2 p-st 2 tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt.

Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkumiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 14. Ringkonnakohus lisab, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei taksita hagejal pöörduda

§ 363

lg-s 1 sätestatud nõuetele vastava intressinõudega uuesti kohtusse (

§ 372lg 6).

5 15. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud hageja (määruskaebuse esitaja) kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest