Obsah (7)

§ 204§ 123§ 87§ 55§ 19§ 29§ 132

4-20-4088 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-20-4088 Kohtunik Istungisekretär Väärteoasi P

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Kaspar Saare järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Edastada kohtuotsus Kaspar Saarele ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord 1 4-20-4088 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 15.09.2020 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2740,20,001190 karistati Kaspar Saaret järgmise rikkumise eest – 15.09.2020 kell 17:07 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkus LS § 90 lg 1 p
2. Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg
3. Kaspar Saaret karistati LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. Kaebus K.Saare esitas kohtule kaebuse /tl 2/, milles kohaselt soovib kas rahatrahvi vähendamist või võimalust tasuda see ositi. Kohtuistungil jäi Kaspar Saare kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja on seisukohal /tl 6-7/, et Kaspar Saarele määrati rahatrahviks 500 eurot, võttes sealjuures arvesse kergendavaid asjaolusid ehk puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Rahatrahv on määratud tasumiseks 15 päeva jooksul. Kohtuväline menetleja on väärteoasja materjalide juurde võtnud Kaspar Saare Karistusregistri teatise, millest nähtub, et isikul kehtivaid karistusi ei ole. LS § 201 lg 2 kohaldamine eeldab, et isik on varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Seetõttu on kohtuväline menetleja materjalide juurde lisanud koopia 02.05.2019 Kaspar Saare juhtimiselt kõrvaldamise otsuse väärteoasjast nr 2740,19,
4. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni ehk kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Antud otsuse näol on tegemist haldusaktiga, mis halduskohtumenetluse seadustik § 61 lg 2 tulenevalt kehtib kuni kohustuse täitmiseni, mida isikul 15.09.2020 sõidukit juhtima asudes täidetud ei olnud. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi keskmine sanktsiooni määr, milleks antud rikkumise puhul 150 trahviühikut ehk 600 eurot ning arvestama KarS § 56 lg 1 sätteid. Kiirmenetluse otsuse koostanud patrullpolitseinik on kohtuvälise menetleja hinnangul lähtunud sellest, et karistamise aluseks on isiku süü ning arvestanud karistuse määramisel kergendavaod ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et isikule koostatud kiirmenetluse otsuse trahv summas 500 eurot on proportsionaalne, vastab süüs suurusele ja arvestatud on puhtsüdamliku kahetsusega. Sellest tulenevalt ei nõustu kohtuväline menetleja Kaspar Saarele määratud rahatrahvi vähendamisega. Kohtuväline menetleja on nõus rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisega Kaspar Saarele. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja seisukoha juurde. KOHTU SEISUKOHT

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille 2 4-20-4088 kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 55

lg 1 p 1, 2, 3 järgi kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused

§ 19

järgi, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsusel /VTT tl 2/ on K.Saare omakäelise allkirjaga kinnitanud nõustumist kiirmenetlusega, õiguste ja kohustuste teatavaks tegemist, ja seda, et talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Kaspar Saare on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. K.Saare tunnistas kohtus, et juhtis 15.09.2020 mootorsõidukit, juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud. Politsei pidas kinni, sest ületas kiirust. Oli vaja sõita, xxx Kohus leiab, et K.Saare ütlustega on tõendamist leidnud, et K.Saare juhtis kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit isikuna, kellel puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus märgib, et väärteoprotokollis olevas väärteokirjelduses puudub igasugune viide, kelle poolt ja millal oli K.Saare LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Riigikohtu otsuses 3-1-1-38-07 punktis 18 väljendatud seisukoha kohaselt ei ole kohtul võimalik ise nimetatud asjaolu tuvastada, sest nii väljuks kohus väärteokirjeldusest ja see ei ole lubatud. Kohus leiab, et K.Saare poolt toime pandud tegu – mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine täidab LS § 201 lg 1 sätestatud teokoosseisu ja kohtul on võimalus K.Saare tegu ümber kvalifitseerida LS § 210 lg 1 järgi, see ei raskenda K.Saare olukorda. Kohus leiab, et K.Saare pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. K.Saare teadis, et ei oma juhtimisõigust, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Kaspar Saare on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Kaspar Saare poolt toime pandud tegu vastab LS § 201 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Kohtuväline menetleja on K.Saaret karistanud LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga. Kohus kvalifitseeris K.Saare poolt toime pandud juhtimisõiguseta juhtimise LS § 201 lg 1 järgi, mille alusel on karistus rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis K.Saare puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et K.Saare süü on keskmine - tegu on toime pandud otsese tahtlusega. 3 4-20-4088 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on arvestanud kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Samuti tunnistab K.Saare oma süüd. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri teade näitab, et K.Saare on karistamata. Liiklussüütegude puhul peab arvestama ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga, sest liikluseeskirjad on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks ja neid teadlikult eirates näitas K.Saare oma hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse. LS § 201 lg 1 keskmine sanktsiooni määr on 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kohus arvestab süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ning seda, et K.Saare on karistamata. Kohus karistab K.Saaret rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot ja võimaldab KarS § 66 lg 2, 3 alusel K.Saarel trahvi tasuda ositi 5 kuu jooksul. Kohus rahuldab Kaspar Saare kaebuse. Kohus kvalifitseerib K.Saare poolt toime pandud juhtimisõiguseta juhtimise ümber LS § 201 lg 1 järgi ja teeb uue otsuse määratud karistuse osas. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 201 lg 1, § 90 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1,

§ 132p 2, § 133, § 134.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4