): -Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. -Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. -Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. -Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2 -Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. -TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. -Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
lg-le 1 (
Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. Asjaolud
§-ile 162 lg 1 esitavad haldurid lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Pankrotihaldur palub kinnitada kohtul pankrotimenetluses lõpparuanne, kinnitada pankrotimenetluse kulud ja määrata pankrotihalduri tasu. Vastavalt
§-ile 165 lg 3 vabastab pankrotimenetluse lõpetamisel kohus pankrotihalduri, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt on halduritel õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Käesolevas menetluses pankrotivara ei müüdud.
lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel 3 üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihalduril on tekkinud seoses menetlusega järgnev ajakulu: Toiming Täitmiseks aeg (h) kulunud Asja materjalidega tutvumine, teabenõuete tegemine 1,0 Valmistumine võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks (sh ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine) ja koosoleku läbiviimine Kohtule ettepaneku koostamine toimkonna moodustamata jätmise osas ja materjalide edastamine Nõuetega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine ja sellega seonduvate dokumentide koostamine
aruande koostamine ja edastamine 1,5 0,25 2,5 0,25 Võlgnikuga suhtlemine e-kirja teel, sh arvelduskontoga seonduvad toimingud Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse koostamine kohtule 1,0 Arvestuste teostamine ja jaotise väljamaksete tegemine 1,5 Lõpparuande koostamine ja kohtule kinnitamiseks edastamine 1,0 Kokku 1,0 10,0 Haldur on seisukohal, et põhjendatud on halduri tasu summas 900,00 eurot (sisaldab seaduses sätestatud makse), sealjuures büroo ja muud kulud katab pankrotihaldur tasu arvelt. Sellisel juhul on halduri töö tunnitasuks 90,00 eurot. Halduri tehtud vajalikud kulutused olid summas 3,04 eurot ja need koosnevad pangateenustasudest jaotise väljamaksetelt. Võlgniku kohustustest vabastamine: Võlausaldajad ei ole ettepanekut usaldusisiku määramise osas teinud. Pankrotihaldur küsib võlgnikult nõusoleku enda usaldusisikuks hakkamiseks ja edastab selle kohtule esimesel võimalusel. Haldur on seisukohal, et puuduvad
lõikes 2 toodud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ja seetõttu teeb haldur kohtule ettepaneku vastav menetlus algatada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
, 171 lg 2 palub haldur: 1) Kinnitada lõpparuanne Ü M pankrotimenetluses; 2) Määrata pankrotihalduri tasuks 900,00 eurot, mis sisaldab seaduses ettenähtud makse; 3) Kinnitada pankrotihalduri tehtud kulutused summas 3,04 eurot; 4) Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Kristo Teder; 5) Algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Lõpparuanne on järgmine:
Vara välistamise ja tagasivõitmisega seotud nõudeid käesolevas menetluses ei ole. 2.
3.2.Muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuete osas (
lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.
lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada.
lg 1 kohaselt haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud; 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. Halduri esitatud lõpparuandes ei nähtu ühtegi seaduses toodud alust, mille kohaselt tuleb esitada lõpparuanne. Kohus leiab siiski, et käesoleval juhul on aktsepteeritav pankrotimenetluse lõpetamine lõpparuande kinnitamisega. Kohtule vastuväiteid esitatud ei ole. Eelnevast tulenevalt kohus ei leia, et raugemise aruande (
) asemel lõpparuande (
) esitamine rikuks võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis annaks aluse jätta lõpparuande kohtu poolt kinnitamata. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid
Vastavalt
lg-le 3 tuleb Kristo Teder pärast võlgniku pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. 4.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 1 kohaselt on halduritel õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Käesolevas menetluses pankrotivara ei müüdud. 6
lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 10. Vastavalt
Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 900 eurot (sisaldab makse) sealjuures büroo ja muud kulud katab pankrotihaldur tasu arvelt. Sellisel juhul on halduri töö tunnitasuks 90,00 eurot. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 900 eurot (sisaldab seaduses sätestatud makse) pankrotivara arvelt.
lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 3,04 eurot, mis koosnevad pangateenustasudest jaotise väljamaksetelt. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 3,04 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 5.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. Ü M esitas 18.04.2020 kohtule pankrotiavalduse ning avalduse, milles palub algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma
Samuti on ta nõus täitma usaldusisiku kohustusi. Samasisuline avaldus on esitatud ka halduri poolt esitatud lõpparuandega. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Ü Mi suhtes kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ole esitanud. Pankrotihaldur on teinud ettepaneku nimetada usaldusisikuks võlgniku ise. 7 Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada kord aastas.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt võlgniku tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.
lg 4 järgi,
lõikes 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peab Ü M kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi 8 tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.