← Eesti

2-20-4558/17

Obsah (6)§ 101§ 108§ 96§ 97§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-4558 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V. P. hagi J. P. vastu elatise nõudes

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.

  1. Elatis tuleb kanda iga kuu 15-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja L. P. arveldusarvele selgitusega: „elatis“.
  2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg
  4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
  5. L. P. esitas V. P. seadusliku esindajana Viru Maakohtule hagi J. P. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel on poolte abielust xx.xx.2006 sündinud poeg V. P. Abielu on lahutatud xx.xx.
  6. Alates 01.06.2019 elab hageja koos seadusliku esindajaga ja on seadusliku esindaja ülalpidamisel, hageja igakuised kulutused moodustavad 596 eurot (sh eluasemekulud 60 eurot; kulutused toidule 356 eurot: hommikusöök 4 eurot, kokku 120 eurot, lõunasöök 7, kokku 56 eurot, õhtusöök 6 eurot, kokku 180 eurot; riided 35 eurot; jalatsid 20 eurot; hügieenitarbed 15 eurot; kantseleitarbed 20 eurot; vitamiinid, ravimid 15 eurot; kulutused transpordile 15 eurot; sidekulud 20 eurot ja vaba aja kulud 40 eurot). Kostja hageja ülalpidamises ei osale, elatist ei maksa. Kuigi pooled elavad ühes majas, on neil eraldi majapidamine. Hageja palus välja mõista kostjalt alates 23.03.2020 elatise V. P. kasuks seadusega sätestatud alammääras, so 292 eurot kuus, samuti nõuda kostjalt tagasiulatuvalt elatist

§ 108alusel alates 01.06.2019-23.03.2020, summas 2766 eurot.

(tl. 3-11).

  1. 29.04.2020 esitas hageja lepinguline esindaja S. Gromtsev seisukoha kostja 09.04.2020.a vastusele. Hageja esindaja esitas järgmised vastuväited: • Hageja ja tema seaduslik esindaja elavad alates 15.04.2020 aadressil xxx xx-xx, xxx; • Hageja on alates 01.06.2019 täielikult oma ema ülalpidamisel, kostja talle mingit abi ei osuta, lapse ülalpidamises ja kasvatamises ei osale, ei teinud seda ka varem ühes majas elades; • Kostja väidab, et ta on osalenud poja ülalpidamises, kuid mingeid tõendeid selle kohta ta ei esitanud, kostja ei tõendanud mil moel ta osaleb poja kasvatamises ja ülalpidamises. Sisuliselt jäi hageja esindaja hagis toodud põhjenduste ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. (tl. 91-96). 18.08.2020 esitas L. P. teate selle kohta, et S. Gromtsev ei ole enam tema esindajaks (tl. 98-100)
  2. 22.06.2020 esitas hageja lepinguline esindaja A. Žulinskaja kohtule täiendava seisukoha, milles jäi eelnevalt väljendatud seisukohtade ja nõuete juurde, märkides, et: 2 • Hageja elab koos oma seadusliku esindajaga ja on tema täielikul ülalpidamisel; • Hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud määras, seega ei pea ta tõendama kulutuste täpset koosseisu; • Kostja ei ole tasunud hagejale elatist, tema väited selles osas on väärad, samuti ei ole kostja hagejat muul moel toetanud – vähemalt ei ole kostja seda tõendanud; • Kostja väited ei anna alust elatise vähendamiseks, kostja on esitanud kohtule ebaõiged andmed oma varalise seisu kohta, talle kuuluvad kinnistu aadressil xxx xx, xxx linn, xxx vald, Ida-Viru maakond ja korteriomand aadressil xxx xx, xxx linn, xxx vald, Ida-Viru maakond, garaaž aadressil xxx linn, xxx xx, boks xx, mitmed sõidukid Nissan Qasqai xxxxx, Renault Trafic xxxxx, ja toimiv ettevõte xxx OÜ, seega võib kostja oma kohustusi täita talle kuuluva vara arvelt; • Asjaolu, et kostjal on veel üks laps, ei ole erandlikuks asjaoluks, mis annaks õiguse elatise vähendamiseks, ei saa eelistada üht last teistele ning see ei ole põhjuseks elatise vähendamiseks. Kostja teine laps saab riigilt toetusi (s.h toitjakaotuspensioni), mille arvelt ta elatub. Väiksemas ulatuses elatise maksmine jätaks hageja majanduslikult kehvemasse olukorda kui elatist saav teine laps; • Kostja poolt välja toodud RAKE uuringud ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Tegemist on uuringuga ning sellel ei ole mingit seaduslikku jõudu; • Hageja ei nõustu elatise vähendamisega peretoetuse arvelt. Kostja varaline seis on hea, hageja vajadused ei ole miinimummäärast väiksemad, seega ei anna alust kostja väide, et hageja saab peretoetust, olla elatise vähendamise aluseks; • Hageja palub elatise määramisel arvesse võtta asjaolu, et lapse ema sissetulek ei ole suur ja ema puhul on tegemist üksik lapsevanemaga, kelle kasvatada on kaks last. Hagejate ema kasvatada on ka laps, kes õpib xxx Kõrgkoolis ja kellele tema isa elatist ei maksa. Hageja ema elab lastega üürikorteris. Tema ainsaks varaks on töötasu. Kuna kostja ei soovi vabatahtlikult ühisvara jagada, samuti ei võimalda hageja emal ühisvara ka kasutada, siis oli lapse ema sunnitud üürima omale korteri, millega kaasnevad kulud; • Hageja on nõus sõlmima kompromissi. Kompromissi mittesõlmimise korral palub hageja hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. (tl. 102-124) KOSTJA VASTUS
  3. Kostja esindaja B. Riivits esitas 09.04.2020 kohtule vastuse, milles ei nõustunud hagiga alljärgnevatel põhjendustel: • Lahutusest hoolimata jagavad pooled endiselt ühist elukohta (xxx xx, xxx linn). Leibkonda kuulub veel kostja alaealine tütar ning hageja seadusliku esindaja täisealine poeg; • Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Arvestades, et poolte kooselu on olnud katkematu, ei ole elatise nõue õigustatud ka tagasiulatuvalt, s.o perioodi 01.06.2019 kuni 23.03.2020 kohta. Kostja on nõutava perioodi eest oma kohustuse hageja ees täitnud, ta on vahetult rahuldanud kõik hageja vajadused temaga koos elades; • Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ole pidanud ranget kulude jaotust ülalpeetavatega seoses, see on kujunenud loomulikult, hageja vajadusi ja poolte võimalusi arvestades. Näiteks on hageja riiete ja jalanõudega seonduv kulu olnud vaikimisi hageja seadusliku esindaja kanda. Kuivõrd kostja veedab hagejaga palju ühiselt aega, kannab hageja vabaajaveetmisega seonduva kulu kostja. Lisaks kannab kostja eluasemega seotud kulud; • Kostja kannab poolte ühise elukohaga seotud laenumaksed, mille kulu on kuulõikes ligikaudu 120 eurot. Lisaks maksab kostja poolte ühise elukohaga seotud elektriarved, mille suurusjärk jääb sõltuvalt kalendrikuust vahemikku 60-200 eurot ja enam. Kuivõrd hageja vajab oma igapäevaseks eluks nii eluaset kui ka sellega kaasnevaid tavapäraseid elulisi hüvesid, on elupinnaga kaasnevad kulud ülalpidamise osaks; 3 • Kostja ja hageja seaduslik esindaja osalevad hageja kasvatamisel ja ülalpidamisel ühiselt. Pärast lahutust ei ole muutunud faktiline elukorraldus – hageja elab alaliselt oma kodus koos mõlema vanemaga ning saab ülalpidamist ja hoolt mõlemalt oma vanemalt. Pooled täidavad jätkuvalt mõlemad hageja ülalpidamiskohustust ning seda seadusele kohaselt võrdses ulatuses; • Kostjal on teine alaealine laps - alaealine tütar A. K., kellele kostja on samuti kohustatud andma ülalpidamist. Kostja on oma alaealise tütre ainus ülalpidaja, tütre ema on surnud, millest tulenevalt katab kostja kõik tütrega seotud kulud ainuisikuliselt. Seega elatise väljamõistmine miinimummääras seaks ebavõrdsesse majanduslikku olukorda kostja teise alaealise lapse; • Kostja on ettevõtte Xxx OÜ juhatuse liige. Kuni detsember 2019 sai kostja töötasu Xxx OÜ-st. Käesoleva aasta veebruarikuus töötas kostja töövõtulepingu alusel Soomes ettevõtte Xxx OÜ kaudu. Nimetatud töövõtuleping on samuti tänaseks lõppenud. Alates märtsist 2020 on kostja majanduslik seis ebaselge. Kostja isiklik ettevõte tulu ei tooda ning töövõtuleping on lõppenud. Kostjal puudub vastuse esitamise seisuga regulaarne sissetulek. Kostjale kuulub kinnisvara (eramu ja korter), mis kuulub ühisvara hulka. Kostjal on ka mitmed laenukohustused; • Hageja vajadused on osaliselt kaetud ka riikliku peretoetusega, mis moodustab 60 eurot kuus. Kostja palub hageja vajaduste kaetuse üle otsust tehes sellega arvestada; • Kostja hinnangul ei ole hageja nõue muuhulgas proportsioonis hageja reaalsete vajadustega. Kostja, lähtudes RAKE uuringutest, nõustub järgmiste hageja kuludega: eluasemekulu 60 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele kokku 55 eurot; hügieenitarbed 15 eurot; sidekulu 20 eurot. Kostja ei ole nõus järgmiste kuludega: kulutused toidule 356 eurot – kostja nõustub summaga 133 eurot (kuna hageja seaduslik esindaja töötab koolis kokana, siis toob ta toidu ülejäägid koju, seega on kulu oluliselt väiksem); kantseleitarbed 20 eurot – kostja nõustub summaga 5 eurot; vitamiinid, ravimid 15 eurot – kostja nõustub summaga 6 eurot; transpordikulu 15 eurot – kostja nõustub summaga 10 eurot; vaba aja kulu 40 eurot – kostja nõustub summaga 28 eurot. Eelpool toodust tulenevalt on hageja igakuine tegelik ning vajalik kulu hinnanguliselt 271 eurot, mis on enam kui poole väiksem hageja nõudest. Kui selles arvestada veel maha lapsetoetus, siis on vanemate ülalpidamiskulu kokku 211 eurot (272-60). Seega, ühe vanema rahaline panus hageja vajaduste katmiseks saab maksimaalselt olla 105,5 eurot (211/2); • Seni kuni pooled elavad koos, ei ole elatise maksmise nõue rahas õiguslikult põhjendatud. Hageja elab kostjaga koos. Kostja on täitnud ja täidab ka edaspidi ülalpidamiskohustust hageja ees isaliku pühendumisega. Kostja pingutab selle nimel, et tekitada endale kiiremas korras taas regulaarne sissetulek. Kostja ei nõustu ülalpidamiskohustuse asendamisega rahalise vormi vastu. Kostja hinnangul puudub hagil perspektiiv, hagi on esitatud alusetult. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, menetluskulud palus kostja jätta hageja seadusliku esindaja kanda. (tl. 30-82). KOHTUISTUNG
  5. septembri 2020 kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja A. Žulinskaja hagis esitatud nõude juurde, kuigi pooled elasid koos, oli neil eraldi rahakott ja elatist kostja ei maksnud. Kostja tasus elektri, pangalaenu ja interneti eest. Toiduaineid ei ostnud. Kostja üürib tütrele Tallinnas xxx villat, mille maksumus on 30 eurot ööpäev, so 900 eurot kuus. Kostjal on varana korter, maja, mis on tema kasutuses. Hagejad üürivad endale elamispinda. Ettevõte on ka nende ühine, nad kindlasti tegutsevad, eelmine aasta oli neil lausa 4 töötajat seal, ettevõte on tegutsev. Esindajal on kahtlused kostja sissetulekute tõesuse suhtes, miinimumpalga eest ei oleks võimalik üürida lapsele villat. Hageja ei ole 110 euroga nõus, miinimum peab jääma. Mis puudutab lastetoetust, selle maha arvestamisega hageja ka ei nõustu, kostja peab tõendama oma varalist seisu, et see on niivõrd raske, et toetust tuleb arvestada. Tagasiulatuva osas kompromissina on hageja nõus seda 4 vähendama läbirääkimiste teel. Hageja võib pakkuda, kostja tasub tagasiulatuva elatise võlgnevust mingi ajatamisega, nii et aasta jooksul ta maksab selle ära, siis on nad nõus võtma poole lastetoetusest maha ehk siis 292-
  6. Hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt on tema töötasu on 771 eurot (neto), ta elab kostjast eraldi, üürib korterit. Kostja sõnul on ta nõus vastuses märgitud summaga, so 110 eurot kuus. Kostja on koroona viiruse tõttu töötu. Viimane töökoht oli Soomes, kuna jäi alaealise lapsega üksinda koju, siis Soome sõit jäigi ära. Ta on ettevõtte juht, seega tööbörsile teda ei võeta. Firma, mille juht ta on, on registreeritud Eestis, makse maksab Eestis. Täna puudub tal igasugune sissetulek, palka ta ei saa endale maksta. Ta on firma ainuke töötaja, tegeleb ehitusega. Elatub juhutöödest. Ametlik sissetulek puudub alates märtsikuust. Tütar on xx-aastane, saab toitjakaotuspensioni 104 eurot, see on vormistatud lapse nimele, peretoetust tema peale saab siiani tõenäoliselt hageja seaduslik esindaja, kuna see jäi ümber vormistamata. Peale lahutust ei muutunud pere majapidamises mitte midagi, ülalpidamiskulud olid nii, nagu nad enne olid, kuni ta majast välja kolis. Kulud olid seoses majaga, autoga, elektriarved, internet ja lastega sai väljas käidud igal pool. Enne märtsi oli töötasuks miinimumpalk, tema investeeriski rohkem majja. Maja on ühine, laenusid tasub tema. Tütre elamise eest Tallinnas on kokku lepitud tasuks 300 eurot kuus, see oli kõige odavam hind, ta ei ole seda veel tasunud. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist hageja poolt nõutud ulatuses, nende poolt pakutud kompromissiga nõus ei ole, ta maksab ühiseid laenukohustusi. Kohus määras lahendada asi kirjalikus menetluses, teha päring Maksuametile, võimalikud täiendused, taotlused sh menetluskulud esitada kohtule hiljemalt 25.09.2020, lahend tehakse teatavaks 16.10.
  7. (tl. 136-138)
  8. Hageja lepinguline esindaja esitas 25.09.2020 kohtule lõpliku seisukoha, mis sisuliselt kordab juba eelnevalt hageja poolt nii kirjalikes seisukohtades kui kohtuistungil väljendatud seisukohti, seepärast ei pea kohus vajalikuks seda korrata. Täiendavalt märgib hageja, et kostja väitel tasub ta kostja ja hageja ema ühisvaraga seonduvad kulud. Kostja väide on väär. Hageja esitab tõendina ühisvara seotud maksed hageja ema poolt. Kostja ei kanna mingisuguseid kulusid seoses ühisvaraga. Kostja on korduvalt väitnud hagejale emale, et ta ei kavatse arveid tasuda ning tehku seda hageja ema. Kostja kasutuses on ka ühisvarana olev sõiduk, kuid sõiduki liisingumakseid tasub hageja ema. Hageja ema tasub ka kostja ja kostja teise lapse kasutuses oleva majaga seonduvad arved. Hageja ema tasub ka ühisvarana oleva korteriga seonduvaid KÜ xxx xx arveid. Nimetatud korteris elab kostja ema. Kuna kostja on keeldunud ka antud korteriga seonduvate kulude tasumisest, teeb seda hageja ema. Kogu perioodi vältel on kostja teostanud hageja emale kahel korral tagasimakseid, so makseid tasutud arvete eest, kogusummas 86 eurot. Peale seda ei ole kostja hageja emale makseid teostanud. Ülalmainituga on hageja tõendanud, et kostja ei kanna ühisvaraga seonduvaid kulusid. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses, sh tagasiulatuva elatise nõudes, samuti palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu, mille väljamõistmist ta kostjalt taotleb, moodustab 500 eurot. (tl. 156-171). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, so elatise nõude osas rahuldab kohus hagi osaliselt, tagasiulatuva elatise nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. 5 Tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (

) § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl 9) nähtub, et L. P. ja P. on alaealise lapse V. P. vanemad, seega on L. P. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Elatise nõue 8. Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär

  1. aastal oli 540 eurot ja elatise miinimummäär 270 eurot, kuupalga alammäär
  2. aastal moodustab 584 eurot ja elatise miinimummäär 292 eurot.
  3. Kostja tunnistas hagi osaliselt, summas 110 eurot kuus ning märkis, et tal puuduvad rahalised vahendid elatise maksmiseks suuremas ulatuses. Kostja ülalpidamisel on veel alaealine tütar A., kelle ema on surnud ning seega on kostjal tema suhtes täielik ülalpidamiskohustus. Kostja on praegu töötu, seoses viirusega ja sellega, et ta pidi hoolitsema tütre eest, puudus tal võimalus jätkata töötamist Soomes. Alates märtsist 2020 tal püsiv sissetulek puudub. Kostja kannab ühisvaraga, sh laenudega seotud kulutusi. Seoses teise lapsega palub kostja vähendada elatist

§ 102

lg 2 alusel, kuna hageja kasuks elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud ulatuses oleks tema tütar varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav laps. 10. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kuivõrd

§ 101

lg 1 sätestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, leiab kohus, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-05). Kostja esitas vastuväite seoses hageja kuludega. Kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud ulatuses, siis ei anna kohus sisulist hinnangut kostja vastuväidete põhjendatusele. Kohus ei saa võtta aluseks RAKE uuringut, millele kostja viitab, kuna kohus lähtub siiski seadusega sätestatud määrast, mitte uuringus toodud andmetest.

  1. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi hageja seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringu Maksu- ja Tolliametile.
  2. Maksu- ja Tolliameti 22.09.2020 vastuste kohaselt moodustas hageja seadusliku esindaja L. P. neto-sissetulek ajavahemikul 01.09.2019-31.08.2020 kokku 6 323,62 eurot, so keskmiselt 526,97 eurot kuus (tl. 142-147). Kostja J. P. neto-sissetulek moodustas ajavahemikul 01.09.201931.08.2020 kokku 4 943,76 eurot, so keskmiselt 411,98 eurot kuus (tl. 149-152). 6 Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel ka tütar A. K. (sündinud xx.xx.2003). Registri andmetest nähtub samuti, et A. ema on surnud, seega on kostja oma tütre ainsaks ülalpidajaks. Kostja ütluste kohaselt makstakse tütrele toitjakaotuspensioni summas 104 eurot kuus, mis käesoleval ajal laekub tütre kontole (tütar õpib Tallinnas), tütre peretoetus summas 60 eurot laekub kostja teada hageja seadusliku esindaja kontole.
  3. Hageja seadusliku esindaja sõnul on tema ülalpidamisel lisaks hagejale ka teine laps, kes õpib Tallinnas ning kelle isa ei maksa lapsele elatist. Rahvastikuregistri andmetel on hageja seaduslikul esindajal peale hageja veel kaks last: A. H. (sündinud xx.xx.1995) ja L. H. (sündinud xx.xx.1999), seega on mõlemad lapsed juba täiskasvanud ning hageja seaduslikul esindajal puudub nende ülalpidamise kohustus. Hageja seaduslik esindaja ei ole märkinud, kes lastest Tallinnas õpib, kuid isegi L. on juba 21-aastane, seega puudub ka L. vanematel tema ülalpidamise kohustus. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja aitab enda täiskasvanud kõrgkoolis õppivat last, on hageja esindaja vaba tahe ning ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel – see oleks omanud tähtsust siis, kui hageja esindaja kõrgkoolis õppiv laps oleks olnud kas alaealine või noorem, kui 21-aastane (siis oleks hageja seaduslikul esindajal olnud seadusest tulenev ülalpidamise kohustus).
  4. Kostja väitel puuduvad tal rahalised vahendid elatise maksmiseks, kuna ta elatub juhutöödest, seoses sellega, et peale hageja seadusliku esindaja väljakolimist ühiselt elamispinnalt pidi ta ära tulema Soomest, et olla koos tütrega. Kohus leiab, et arvestades sellega, et tütar õpib ja elab praegu iseseisvalt Tallinnas, siis on nimetatud takistus kostja jaoks ära langenud ning lastele elatise andmiseks on tal võimalus jällegi Soomes töötamist jätkata (kui tõepoolest ei ole võimalik leida tööd Eestis, nagu kostja väidab). Lisaks kannab kostja laenude ja elamu(te) haldamisega seotud kulusid. Kostja on esitanud selle kohta väljavõtte laenudest perioodi 01.08.2019-27.03.2020 eest (tl. 37-39), samuti konto väljavõtte perioodi 01.06.2019-01.04.2020 eest (tl. 44-80). Nimetatud kulutuste osas märgib kohus, et kuna esitatud tõenditega on tõendatud kulutuste kandmine enne hagi esitamist, siis ei saa kohus neid kulutusi elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Hageja seadusliku esindaja väitel ei kanna kostja alates 01.04.2020 ülalmärgitud kohustusi, esindaja esitas kohtule tõendid selle kohta, et alates 01.04.2020 on tema ise kandnud ühisvaraga seotud kulusid (tl. 163-170). Hageja esindaja poolt esitatud väidete/tõendite osas märgi kohus, et need tõendid on pigem arvestatavad ühisvara ja -kohustustega seotud vaidluse lahendamisel, mitte elatise küsimuse lahendamisel, seega ei anna kohus sisulist hinnangut hageja seadusliku esindaja poolt esitatud tõenditele.
  5. Kohus pidas vajalikuks kontrollida hageja seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisundit ning tuvastas, et kostjale kuulub: 1) Maateeameti Liiklusregistri 13.10.2020 andmete kohaselt kuulub kostjale sõiduauto Volkswagen Transporter, reg.märgiga xxxxx, 1995.a. väljalase (antud sõidukile on 12.10.2020 seatud käsutamise keelumärge); kostjale kuuluvale firmale Xxx OÜ kuulub sõiduauto Renault Trafic, reg.märgiga xxxxx, 2004.a. väljalase; 2) Kostjale kuulub ½ korteriomandist asukohaga xxx xx-xx, xxx linn ja ½ kinnistust asukohaga xxx xx, xxx linn (kinnistule on seatud hüpoteek summas 7 900 eurot AS SEB Pank kasuks). 3) Äriregistri andmetel kuulub kostjale Xxx OÜ, registrikood xxxxx, asutatud 17.12.2015, osakapitali suurus 2 500 eurot, asutatud sissemakset tegemata, töötajate arv alates 01.03.2020 – 1 töötaja. Hageja seaduslikule esindajale kuulub: 1) Maateeameti Liiklusregistri 13.10.2020 andmete kohaselt kuulub hageja seaduslikule esindajale sõiduauto Opel Vectra, reg.märgiga xxxxx, 1989.a. väljalase; 2) Hageja seaduslik esindaja liisib AS-lt SEB Liising sõiduautot Nissan Qashqai, reg.märgiga xxxxx, 2019.a. väljalase; 7 4) Hageja seaduslikule esindajale kuulub ½ korteriomandist asukohaga xxx xx-xx, xxx linn ja ½ kinnistust asukohaga xxx xx, xxx linn (kinnistule on seatud hüpoteek summas 7 900 eurot AS SEB Pank kasuks). Nimetatud andmetest tulenevalt, võtte arvesse, et hageja seadusliku esindaja ja kostja abielu oli sõlmitud xx.xx.2006 ning lahutatud xx.xx.2019, võib eeldada, et ülalnimetatud vara, sh firma Xxx OÜ puhul on tegemist poolte ühisvaraga, samuti ühiskohustustega (pangalaen, liising, jne).
  6. Kostja esitas taotluse elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 alusel, viidates sellele, et hageja kasuks elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud ulatuses oleks laps A. varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav laps.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 17. Tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) leidis Riigikohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

  1. Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma hageja ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutud ulatuses, kostja on võimeline maksma elatist summas 110 eurot kuus. Kohus teostas päringud Töötamise registrisse (TÖR) ja tuvastas, et töösuhe kostjaga on Xxx OÜ poolt lõpetatud 13.03.2020 TLS § 80 lg 1 alusel, so tähtajalise töölepingu lõppemine. Kostja väitel lõpetas ta töösuhte seoses Eestisse tagasitulekuga, kuna ei saanud jätkata töötamist Soomes. Samas ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et tal ei ole õnnestunud Eestis tööd leida, kohtule tundub ebatõenäolisena, et kostjal ei ole võimalik temale endale kuuluva firma kaudu tööd leida – kuna ehitustööd Eestis siiski vaatamata viirusele jätkuvad, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja ei ole suutnud ehitajana tööd leida. Samuti, seoses tütre õppima ja elama asumisega Tallinna on alates septembrist ära langenud takistus, mis ei võimaldanud jätkata töötamist Soomes. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et mittetöötamise põhjuseks oleks tervisega seotud probleemid. Seega leiab kohus, et kostja ei ole usutavalt tõendanud, et tal puudub võimalus endale ja enda alaealistele lastele ülalpidamise teenimiseks ning elatise maksmiseks seadusega ettenähtud ulatuses. Kohus nõustub kostja väitega selles, et kostja ei saa anda elatist temale kuuluva vara võõrandamise arvelt, kuna tegemist on kostja ja hageja seadusliku esindaja ühisvaraga, seega on kostjal kohustus anda elatist oma sissetulekute arvelt. Kostja võimekust elatist tasuda näitab ka asjaolu, et kostja üürib tütrele Tallinnas elamiseks villat, maksumusega 30 eurot päev, mis teeb kuus kokku ca 900 eurot. Kuigi kostja väitel on tal kokku lepitud tasuks 300 eurot kuus ning ta ei ole isegi seda veel tasunud, siis ei ole ta enda sõnu millegagi tõendanud – kostja ei ole esitanud kohtule lepingut xxx Villaga, millest nähtuks, et kostja tütre elamiskulud moodustavad mitte 900 eurot kuus, vaid 300 eurot kuus. 8
  2. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus leiab, et puudub alus

§ 102lg 2 kohaldamiseks.

  1. Riigikohus on tsiviilasjas nr. 3-2-1-124-15 (p 16) leidnud, et „Kolleegium jääb varem väljendatud seisukohale, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15).“ Kuna kostja viitas hageja esindaja poolt saadavale peretoetusele summas 60 eurot kuus, siis leiab kohus, et on alus elatise väljamõistmiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Riiklik peretoetus
  6. aastal moodustab 60 eurot. Seega leiab kohus, et kostjalt väljamõistetav elatis katab lapse vajadused, kuna oma osa lapse ülalpidamisse peab andma ka lapse seaduslik esindaja, so lapse ema. Tagasiulatuva elatise nõue
  7. Hagiavalduses palub hageja seaduslik esindaja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise alates 01.06.2019 kuni 23.03.2020, kogusummas 2 766 eurot (ajavahemiku 01.06.201931.12.2019 eest 1890 eurot /7*270 eurot/ ja alates 01.01.2020-23.03.2020 eest 876 eurot /3*292 eurot/). 22.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

  1. Kohus leiab, et hageja seaduslik esindaja ei ole tagasiulatuva elatise nõuet piisavalt tõendanud. tagasiulatuva elatise nõue ei täida enam ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus. Hageja seaduslik esindaja märgib hagiavalduses, et hageja elab koos temaga alates 2019.a. juunist ning et kostja, vaatamata mitmetele püüdlustele kompromissile jõuda, ei osale hageja ülalpidamises. Kostja väitel andis ta ülalpidamist eluasemega seotud kulude tasumise, samuti lastega vaba aja veetmise kulud kandmise teel – nii oli perekonnas tavaks kujunenud. Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud konto väljavõttega (tl. 44-80), tuvastas, et hageja seaduslik esindaja on regulaarselt teinud ülekandeid kostja kontole, märgetega „maksed“ ja „liising“. Summad, selgitusega „maksed“ jäävad vahemikku 100-400 eurot (näiteks 2019.a. juunis kaks makset: 400 eurot ja 100 eurot, kokku 500 eurot; juulis 1 makse 560 eurot; septembris 3 makset: 333,70 eurot, 60 eurot, 100 eurot, kokku 493,70 eurot). Kohtule jääb ebaselgeks, et juhul, kui kostja alates juunist 2019 ei osalenud perekonna toetamises ja hageja ülalpidamises, siis miks on hageja seaduslik esindaja teinud ülekandeid kostja kontole? Seega leiab kohus, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et alates 01.06.2019 puudus poolte ühine majapidamine ning et kostja ei osalenud hageja ülalpidamises. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja seaduslik esindaja ei ole on nõuet tõendanud, siis ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et isegi kui hageja seaduslik esindaja poolt oleks nõue tõendatud, siis vastavalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohtadele ei täida tagasiulatuva elatise nõue enam ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus (vt Riigikohtu 04.12.2013 kohtuotsus nr. 3-2-1-136-13 p 11; Riigikohtu 25.05.2016 kohtuotsus nr. 3-2-1-35-16 p-s 19, 20).
  2. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel.

§ 108

alusel esitatud nõude, so ajavahemiku 01.06.2019-29.02.2020 eest esitatud elatise nõude jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus mõistab elatise välja alates 01.03.2020 (kuigi hagi on esitatud 23.03.2020), kuna elatise 9 tasumine toimub ühe kuu eest ette, seega on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis 2020.a. märtsikuu eest täies ulatuses. 25. Kohus mõistab kostjalt J. P.lt välja elatise hageja V. P. kasuks alates 01.03.2020 summas 262 eurot kuus, kuni V. P. (sünd. xx.xx.2006) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2024.a. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.

Elatis tuleb kanda iga kuu 15-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja L. P. arveldusarvele nr. xxxxx AS-s SEB Pank, selgitusega: „elatis“. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus

  1. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  2. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda. Seoses sellega ei anna kohus sisulist hinnangut hageja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.